Páginas

Mismõttes aeg niimoodi lendab?

Nonii nonii. Tunnistan kohe ausalt, et olen kohustusi ja asjatoimetusi pidevalt edasi lükanud. Mõned asjad on siiani tegemata. Mis teha, kui ma selline olen. Kui muidu öeldakse, et "ära viska tänaseid toimetusi homse varna" või "mis täna tehtud, see homme hooleta", siis mulle kehtivad pigem sellised tarkuseterad nagu "tark ei torma" ja "ära tee neid asju täna, millega saab ka homme alustada". Muude asjade hulgas on ka blogimine täitsa unarusse jäänud. Viimati sai elust-olust kirjutatud kolm nädalat tagasi. Need nädalad on küll läinud nagu sõrmenipsuga ja vist sellepärast, et kuidagi on tegemisi ja sündmusi nii palju olnud. Nüüd tagantjärgi ei tulegi ilmselt kõik meelde aga püüan midagi kirja panna.
Järgnevad sündmused on püütud kirja panna kronoloogilises järjekorras aga võivad esineda siiski üsna kaootiliselt ja ebatäpselt:
* Elasin üle ülemiste hingamisteede nakkushaigused, ehk vastiku nohu ja köha ja seda ajal, kui mul oli kõige pikem töönädal üldse. Unedefitsiit oli sellel perioodil utoopiliselt suur. Nina oli pärast tükk aega katki.
* Kõige pikem töönädal sisaldas endas tavaliste tööpäevade hulgas ka 12 tunniseid tööpäevi ja suuremas koguses alla meetriseid lapsi klubis ringi sebimas. Maratontöönädala viimase tööpäeva lõpus surmväsinuna suutsin veel olla altruistlik ja aidata kaaskolleege, et ka nemad varem õhtale saaks ja selle käigus suutsin veel isegi päris mitu kildu visata.
* Pikad töönädalad sisaldasid endas nagu alati igasuguseid troppe, palju verd (mingi tüüp suutis klaasikilluga jalaveeni katki teha ja veristas pool klubi täis, mille tagajärjel viskas üks ettekandja pildi tasku) ja muidu huvitavaid intsidente. Mõni klient kukkus vigaseks ja lumehange ja alajahtus ja viidi kiirabiga ära. Niipea ta ilmselt peole tulla ei taha. Ja muidugi kvaliteethuumor turvapoiste poolt.
* Elasin üle kõik Moonikad ja Klaarikad ja muud lumeuputused. Lasin autol nädal aega lumehanges seista ja ei pidanud üldse vaevama end igapäevase lumelükkamisega. Peale nädal aega lumehanges vegeteerimist oleks ju võinud arvata, et auto kohe päris kindlasti käima ei lähe, arvestades ka seda, kuidas mul ikka juhtub alati miskit (vt vanemaid postitusi). Aga lükkasin lume maha ja läks täitsa ilusti. Tubli auto, ostsin preemiaks talle kütust ka sisse.
* Nautisin häid sööke heas seltskonnas ja heas kohvikus, kus töötavad ülikenad meesteenindajad.
* Attendisin Dimka soolaleival, kust ei puudunud nali ja naps, ebanormaalsed naabrid ja politsei. (Selgituseks nii palju, et naaber leidis juba kell kaheksa õhtul, et me naerame liiga palju ja kutsus politsei. Teist korda kutsus ka veel ja siis tehti Dimkale trahv ära. Järgmine kord kui naabrinaise laps peaks kõvemat häält tegema, siis ilmselt on tema ukse taga politsei). Pärast sai veel veits lumehanges istutud ja niisama lolli mängitud.
* Olin jälle hea tädi ja hoidsin lapsi. Sai mängulossis palju tarka juttu aetud kolme-aastase Krissuga ja pooleteise-aastase Karl Martiniga.
* Pettusin taaskord mõnedes inimestes. Kuigi ma peaks nagu juba teadma, et nendega ei saa arvestada ja ei tasu lootusi hellitada nende suhtes. Kipun ikka varasemaid altvedamisi unustama ja tahan uskuda inimestest ainult head. Edaspidi püüan mitte nii heausklik olla.
* Lõin end Manni juures vigaseks. Selg oli paistes ja sinine. Ilmselt ei mõjunud see mu kõverale selgroole just kõige paremini (või siis vastupidi: lõi selja sirgeks).
* Kannatasin ebanormaalse unerežiimi all. Üldiselt magan ikka enam-vähem hästi, missest, et magma lähen vastu hommikut ja hommikust söön tavaliselt kell kolm päeval. Aga tuleb ette öid, kui oled surmväsinud ja lähed voodisse aga mingite asjaolude kokkulangemisel lihtsalt und ei tule. Sipled niisama 4-5 tundi voodis ja siis viskab kopa ette ja tuled üles ära. Nii juhtub siis aegajalt 24 tundi ja rohkem järjest üleval oldud päevi.
* Läksin ka mõni päev jõuluhullusega kaasa ja ostsin kingitusi. Õnneks sellega suurt peavalu ei olnud ja pigem oli lõbus vaadata teiste paanikat.
* Attendisin paaril jõulupeol. Meie oma kamba jõulud möödusid pokkerit mängides ja niisama end hästi tundes. Pere jõuluõhtu möödus nelja pere seltsis maal süües ja juues head paremat. Jõuluvana käis ka kolme suure kingikotiga. Kirikusse nende jõulude ajal ei jõudnud, millest on eriti kahju. Muidugi olin ka kõik pühad tööl.
* Kingiks sain uskumatult toredaid asju. Näiteks eurod, ilutulestik, hantlid. Ilmselt selle eesmärgiga, et saaks jõulurasva ruttu maha vehkida. Kuigi jõuluhommikuks olin terve kilo kergem, mille siis sai õhtul rõõmsalt tagasi süüa. Lõpptulemusena jäin siis nulli.
* Tihtipeale ei jaotunud eelpool mainitud sündmused sellele ajaperioodile ühtlaselt ja nii oli aegu, kui ma ei jõudnud 3-4 päeva üldse koju. Aga kui jõudsin, siis oma voodis oli ikka nii hea magada.
* Sain aasta vanemaks (mitte seostada seda sündmust targemaks saamisega). Sellega kaasnes kaks päeva kokkamist ja koristamist. Esimene päev käis külas vennake koos naise ja lastega. Krissu ja Karl pöörasid elamise pahupidi, vedasid igasugu asju sinna, kuhu need ette polnud nähtud ja pudistasid kõik kohad piparkoogi ja glasuuripuru täis (hoolimata sellest on nad ikkagi kõige armsamad). Seega algas järgmine päev kõik otsast peale ja õhtul saabus külla üks delegatsioon minu parimatest sõbrannadest ja sõpradest.
* Nende sündmuste jooksul juhtus ka nii, et olin paar korda purjus. Ja mõtlesin siin, et ei viitsi enam. Kui nüüd uue aasta pidustused läbi saavad, siis vist olen mõne aja täitsa kaine. Plaan on selline praegu. Eks näis, kuidas teostus välja kukub.
* Töö juures on nüüd uus kassasüsteem. Mulle meeldib. Lihtne ja loogiline. Kõik oleks hea olnud, kui seda eurojama nüüd ei tuleks. Ilmselt saan ennast nende punaste sentidega siniseks lugeda.
* Savipäts mässis end mingi jama sisse. Loodame, et ta sealt end enam välja ei kaeva ja saab temast veits rahu.
* Käisin kohtus tunnistamas. Kõik oligi peaaegu nii nagu filmides. Kui kohtunik sisse tuli, pidid kõik püsti tõusma. Kohtunikul oli seljas must pikk hõlst ja valge krae ja nägi muidu selline väga auväärne välja. Luges ette igasugused õigused ja kohustused. Käsi piiblil vanduma ei pidanud.
* Avastasin, kui halb taimekasvataja ma olen. Sain sünnipäevaks ilusa potilille. Esimene päev polnud vaja kasta, teine päev arvasin ka, et vara veel, kolmas päev läks meelest kontrollida, neljas päev märkasin, et õied ja lehed on tagurpidi longu väändunud. Aga olukorda andis veel päästa. Kastsin kohe hoolega ja nüüd on juba õied püsti. Loodetavasti ei ilmne homme ülekastmise tagajärjed.
No sai vist nüüd kõik. Või noh, kõik nagunii ei saanud. Pärast tuleb veel nagunii mitu asja meelde mis oleks võinud kirja panna aga las nad siis jäävad.
Selline see aasta lõpp on siis olnud. Ei saaks öelda, et hea aasta on olnud. Jamasid on ikka väga palju olnud. Päris paha ka ei olnud. Aga loodan, et järgmine aasta tuleb ikka palju parem. Vahelduseks oleks hea kui probleeme oleks vähem, elu oleks lihtsam ja armastust oleks rohkem.
Homme on vara äratus (kui sa saad ilmselt kell 4 hommikul magama, siis on iga kellaaeg liiga vara), et Tallinna poole süstida. Uus aasta tuleb Austin Powersi ja Funky sixtys'i meeleolus. Ja suure tõenäosusega pean 1. jaanuar ka tööl olema. Eks siis jälle kirjutan varsti, kuidas ma vahepeal vastu olen pidanud. Aga soovin siis kõigile, et teie järgmine aasta tuleks õnnelikum ja parem ja just selline nagu te tahate!

Hitisoovitus (vahepeal oli mõttes mitu hitisoovitust, juutuubige ise mõni ilus jõululaul veel aga praegu siis üks paljudest niisama headest lauludest): see http://www.youtube.com/watch?v=Tu4Hnbor9rI või see http://www.youtube.com/watch?v=jiJrbtgswuk

XOXX

Hei beibi...

Igasugused seksiteemad, nilbused ja muud sellised on meie turvapoiste lemmikteemad. Mis teha, mehed on sellised. Ja istusime täna siis Heiki ja Kaarliga turvaruumis ja võeti jälle teema üles. Parasjagu diskuteeriti seksi ajal röhitsemise teemadel. Kui nad seda ka kujuteldavate partnerite peal demonstreerisid, siis ütlesin ma neile selle peale, et nad on ikka rõvedad küll. Selle peale ütles Kaarel: Võta end paljaks ja me näitame sulle kui rõvedad me olla võime!
Naer...
Huumorit peab saama.
Vot selline pidev seksuaalne ahistamine töökohal. Ja see oli üks vähestest näidetest:)

XOXX

P.S. Tean tean, pole ammu kirjutanud. Aga jube kiire on olnud. Võtan end mõni päev kokku...

Kes püüab kõigest väest, saab üle igast mäest...

Ükskord käisime me empsiga Egiptuses puhkamas. Ja ta oli sellest maru vaimustuses ja siiani ikka aeg-ajalt räägib, et peaks/võiks/tahaks ikka uuesti minna. Uudistes rääkis ükspäev, et Egiptuses ka praegu tugev tuul ja liivatormid möllavad. Ilmselgelt oleme me veits juba talvest ja külmast tüdinud ja siis emps küsib mu käest äkki:
Kuna kevad tuleb?
Mina: Mitte nii pea...
Emps: Mhmh... ja me ei saa Egiptusesse ka praegu minna, seal liivatormid...
Mina: Mhmh... Ilmselgelt on SEE meie ainus takistus...
Hele naer.

Huumorit peab saama!

XOXX

Loogilised poisid

Mõned huvitavamad hetked siis tööelust ka. Eelmine reede oli täismaja. Rahvast palju ja see tähendab peaaegu alati kakluseid ja muid jamasid. Ja nii ka seekord. Taaskord oli näide sellest, kuidas eestlased ja venelased läbi ei saa. Neli eestlast vs üks venelane. Ja asjad saadi juba kontrolli alla kui ikka läks tõmblemiseks. Venelane pisteti turvaruumi ja eestlased aeti välja. Aga venelane kibeles ka väga välja, kuigi kõik turvad rääkisid talle, et kui ta surma ei taha saada, siis ei ole mõtet praegu välja minna. Aga läks ikka. Ja nii lendas suht kohe see eestlaste kamp peale talle. Selle tulemusena sain jälle paanikanuppu vajutada, lasti käiku pipragaas ja kolm meest lõpetasid turvaruumis. Ühe tüübi võttis pipragaas nii out'i, et ta lamas umbes tund aega turvaruumi põrandal. Politsei viis kõik ilusti minema. Rahvast oli palju ja tööpäev venis pikale ja kui enne viite umbes saime meie tulema, siis oli jälle mingil tüübil ütlemist ja toimetati temagi käeraudades turvaruumi ja hiljem tegeles temaga politsei.
Eile aga oli ukse peal üks alakas. Selline väike poiss ja üsna ruttu sai selgeks, et tema esitatud dokument ei ole tema oma. Viidi turvaruumi ja kutsuti politsei, kes ta sealt ära viis. Läks vast umbes pool tundi mööda ja hoolimata sellest, et ta oli saanud just kriminaalkaristuse ja umbes kõik turvamehed nägid teda enne, siis oli tüüp jälle ukse peal ja tahtis sisse saada. Ilmselgelt oli ta päris loogiline poiss. Kui ajuvaba võib üks tüüp olla?
Muud säravamad hetked ei tule praegu enam meelde. Tähelepanelik lugeja võib-olla märkas, et kell on 11 hommikul ja mina olen üleval juba, kuigi magama sain enne kuute. Nende 4-5 tunni jooksul pole põhimõtteliselt üldse magada saanud. Nina jookseb, nina kinni, kurk paistes jne. Iga natukese aja tagant ärkasin millegi peale. Nüüd mängin veits pokkerit ja joon fervexit. Magamine näib küll täiesti mõttetu üritusena aga varsti proovin jälle.

Hitisoovitus (mis tegelt pole mingi hitt aga on lihtsalt sama ajuvaba):

XOXX

It's always darkest before the dawn

Oh kuidas ma vihkan nohu ja köha. Eile öösel tuli mul täiesti lambist nohu ja kurguvalu. Olen küll koguaeg korralikult mütsi ja salliga käinud ja ikkagi. No ja püüa sa siis magada kui ninast voolab tatti ja kurk on nii valus, et neelata ei saa. Siis jälle on nina nii kinni, et hingata ei saa. Siis muidugi läheb nuuskamisest nina katki ja punaseks. Siis peab veel tööl käima, kus ukse peal on külm ja palav vaheldumisi. Vihkan vihkan vihkan. Praegu on ka voodi kõrval suur taskuräti pakk, siis teine hunnik nuusatud paberitega, siis nohurohi, ninakreem, hügeeniline huulepulk jne. Äkki täna saab magada ka.
Laupäev oli mul vaba. Läksime linna peale laiama. Enne kui mina oma autoga linna jõudsin, läks mul vasak esimene kumm katki. Tere hommikust. Kuidas mul ALATI juhtub midagi. Küll on mul umbes kümme korda aku tühjaks saanud kui vana aku oli, rehv on läinud kolm korda katki, süütepool on sõidu ajal läbi läind, sisse on sõidetud kaks korda, teise autoga sõites on sumbuti alt kukkunud ja mõned korrad niisama sumbuti mingi tihend läbi läind ja ka käsipidur kinni blokeerunud. Kindlasti on veel midagi olnd, mis mul praegu meelde ei tule. Ei tea kas asi on autos või minus aga kuidagi liiga palju juhtub selliseid asju. Eveli ja Priit tulid mulle siis appi õnneks ja Priit vahetas ratta ära. Mul polnud talle mingeid mustemaid kindaid ka anda ja vaeseke sai vist külmakahjustused kätele, sest ilm oli ka üsna külm ja tuuline. Suvekumm sai alla. Kui sul on esiveoline auto, siis on päris tore, kui ees on üks suverehv. Ei olnd hullu, sain ilusti hakkama. Õnneks ülejäänud päev oli ilma ebameeldivate vahejuhtumiteta. Käisime Eveli, Sirli ja Priiduga laulukal uisutamas. Niiiii mõnus oli. Pole paar aastat saanud
uisutada ja olin juba unustanud, kui väga mulle meeldib uisutada. Kohe väga väga. Peale seda tahtsime kuskile vesikat tegema minna. Tuli välja, et laupäevasel pealelõunal on linnas kõik sellised kohad, kus vesikat saaks teha, suletud. Ja ei saanudki. Läksime Pange hoopis piljardit mängima. Piljardit pole ka päris mitu head aastat mänginud ja selles ma enam nii osav ei olnud. Mõni koba peale hea löök tuli aga enamasti kobistasin niisama. Proovisin seal ka Minttu kakao ära. Peale uisutamist oli see eriti hea ja soojendav ja tühja kõhu peale tundus päris kange ka. Õhtul sai veel Lilli juures käidud ja kambaga pokkerit mängitud ja korra isegi linna peal ja klubis käidud. Vot tak.
Muud vist nagu midagi. Püüan magada ja kõik neli töö-ööd vastu pidada (ja mitte enam haigemaks jääda). Wish me luck.

Hitisoovitus:

XOXX

P.S. Waiting for the dawn...

The guy who invented poker was bright, but the guy who invented the chip was a genius.

Mul on üks sõber Allan. Iga päev teda küll ei näe aga üldiselt ikka pidudel ja vahest saame kokku. Väga andekas mees on. Töötas Swedbangis mingite laenude või investeeringute mehena ja praegu on ühes eurorahade ja projektidega tegelevas firmas juhatuse liige. Ühesõnaga väga asjalik ja tubli mees. Harrastab ka pokkerimängu. Ja no ütleme nii, et tal läheb päris hästi selle pokkeriga. Mõni aeg tagasi andis tööl lahkumisavalduse ja 1. jaanuarist tuleb töölt ära. Miks? Sellepärast, et ta teenib pokkeriga nii hästi, et tööl pole vaja käia. Hakkab ise enda aja peremeheks. Ja skeptikutele, kes arvavad, et rumal otsus ja et ega pokkeris koguaeg ka ei vea, siis nagu ma ütlesin Allan pole loll. Sellise sooja koha pealt töölt ära tulla ei tuldagi niisama, vaid ikka siis kui see ära tasub. Vot. Eile kuulsin vennalt, et Allan mängis ükspäev ühel ülemaailmsel neti pokkeriturniiril. Üle 9000 osavõtja, buy-in 240 dollarit. Mängis mängis ja oli peagi 100 parima hulgas. Sajale esimesele olid juba rahalised auhinnad. Siis sai juba finaallauda ehk 9 parima hulka. Ja lõpuks sai siis teise koha. Arvake kui suur oli teise koha auhinnaraha. 200 000 dollarit! Eesti rahas siis ümmarguselt 2,4 miljonit krooni. 16 tundi jutti pokkeri mängimist ja 2,4 miljoni võrra rikkam. Pole tõesti paha. Kuidas see ütlemine ongi nüüd? Seal, kus on, sinna tuleb juurde :)

Hitisoovitus:

XOXX

Who knew the other side of you?

Täiesti teemaväline, aga eelmise hitisoovituse videot otsides leidsin midagi väga lahedat. Pepperid on ühed mu suured lemmikud ja playlistis mängivad nad mul tihti. Ja nii palju kui ma olen nende videosid näinud, siis need on ka alati geniaalsed olnud. Järgnev lugu on samuti mu ammune lemmik olnud aga videot nägin esimest korda. Lihtsalt nii hea, et nüüd teen kohe teise hitisoovituse: http://www.youtube.com/watch?v=Sb5aq5HcS1A . Enjoy!

XOXX

Winter wonderland

Jõulud tulevad mühinal. Esimene advent juba kohal. Minu esimene advent möödus autot lume alt välja kaevates, küünlavalguses mandariine süües, pokkerit mängides ja "That 70's show"'d vaadates. Aga ilusat jõuluaega siis kõigile :)

Sain langeva tähe ka peale. Noh... tegelt on need siiski Luunja kurgid, mis nii hullult säravad aga petab ära küll.

Avastasin, et olen paar postitust tagasi oma lemmik lumelaulu juba hitisoovituseks pannud, niiet nüüd siis soovitan lihtalt ühte head lugu: http://www.youtube.com/watch?v=yuFI5KSPAt4

XOXX

Ja tegelikult on mu sugulane veel suur puhtuse ja korra armastaja...

Indeed :)

You are so beautiful to me...

Turvapoiss Ruus ütles mulle eile, et ma näen nii ilus välja täna (ehk siis eile). Ooh... made my day:)
Kui juba ilust juttu tuli, siis kõigile teile, kes te pole mu nunnut sugulast veel näinud:



Võib-olla annab foto parema ettekujutuse:

XOXX

P.S.

I'm wasting my time with you...

Loomaaed

No ikka igast inimesi on olemas. Eile ja täna on jälle klubi paksult rahvast täis olnud. Täna oli ikka igasuguseid näha. Täna oli mingi meesstrippari valimine. Siblisid seal ringi siis Farmi-Gabriel, Strippar-Marco, Nõia-Ints-ja-Inga, Onu Bella, Anu Saagim, Merle Jääger, Superstaari-Anis, Mart Sander ja veel igasuguseid selliseid. Igatahes. Väga tüütu õhtu oli. Ja siis kui mul oli vaja käppelt vetsu minna, olid all turvaruumis Intsud ja Ingad, sest meie suitsu-turva-puhkeruum oli muudetud riietusruumiks neile, ja üleval vetsus oli Merle Jääger ja tavavets oli niisama paksult naisi täis. Hüppasin sinna stripparite riietusruumi sisse siis. Kuna vets oli kinni, pidin natuke passima seal. Ints istus stringide väel jalad laiali diivanil ja üritas muga mingit vestlust seal arendada. Mõtles vist, et on jube vastupandamatu mees. Käisin vetsus ära nii ruttu kui sain. Kuigi pärast oli üsna rahulik, siis ei jõudnud ära oodata kuna koju saaks. Mina panin piletiputka tavalisel ajal kinni aga ära tulles, tuli välja, et klubi ei panda kell neli kinni nagu tavaliselt. Õnneks mind sinna vaja polnud aga teised vaesekesed pidid ilmselt seal viieni vähemalt olema. Nüüd kuulan närve rahustavat muusikat ja magama. Hommikul vara on äratus. Setomaale minek. Saab natuke eemale siit kõigest.

Hitisoovitus: http://www.youtube.com/watch?v=srsQQjfN8RQ (Midagi rahustavat)

XOXX

And the saga continues...

Niinii. Kõik, kellel on jäänud mõned Vaprate ja Ilusate osad vahele või on alles nüüd seda seebikat vaatama hakanud, siis neile hea kiire ülevaade kogu seebikast siiani. Teistele niisama lõbus vaatamine. Soovitan.

Ise avastasin, et kuigi vaatan seda seebikat heal juhul korra kuus või harvemgi, siis siiani olen päris hästi kõigega kursis olnud.
Huumorit peab saama!

XOXX

Amid the falling snow

Teie kõik magate ja ei teagi kui ilus ilm väljas praegu on. Vähemalt nii palju on kasu ka öösel
töötamisest. Aga ilm on küll väga lahe. Kui ma tööle läksin, siis juba üksikuid helbeid langes ja siis hakkas järjest kõvemini sadama. Ja mutkui sajab ja sajab ja vahepeal pole üldse järgi jäänud. Ja kohe tuiskab noh. Niiiii mõnus. Ilmselt pole hommik nende jaoks ilus, kellel vees suverehvid on all. Aga kuskilt oli juba kuulda, et homseks (ehk siis juba tänaseks) lubas 5 kraadi sooja ja vihma juba. Nii et kaob ära kõik see ilus paks lumi ja jääb lume ja vee segu, mis lõpuks muutub lihtsalt veeks. Pange kummikud valmis. Aga no vähemalt on terve tänane öö nii ilus olnud. Võikski nüüd mõnda aega nii olla. Aga et teie ka natuke sellest osa saaksite, siis tegin aknast paar pilti ka(ma, geenius, ei tulnud selle peale, et teha väljas pilti ja nüüd ei viitsi enam välja minna). Ja muidugi pole mu ultramoodsal telefonil välku ka nii, et kõige paremad pildid pole. Aga midagi ikka.

Kassa tsheki võtsid?

Kui mul tekib mingi vaba raha, siis tavaliselt mõtlen ma alati, et kuidas nüüd saaks ullult säästa ja kõrvale panna. Või siis teine variant, et ostaks mingid hädavajalikud asjad, mida ammu on vaja olnud aga pole saanud osta. Minu ema aga mõtleb siis kohe, et kuhu selle raha saaks ära paigutada. Mida selle eest ostaks. Enamasti on need küll head ja kasulikud asjad aga põhimõtteliselt saaks ilma nendeta ka. Ja täpselt selline olukord meil praegu on. Kuna meil siin vahetati aknaid ja viimistleti jne siis mu emal hakkas mõte töötama kohe selles suunas, et aga vahetaks tapeedi ka mu toas siis juba ära. Mul on juba räme kopp ees sellest tolmust ja remondist ja et kõik asjad on laiali jne. Koristaks tolmu ära ja olekski korras. Aga no samas oleks mõnus küll kui uue tapeedi saaks. Ja nii me siis lähemegi täna tapeedishopingule. Nii, et ilmselt tuleb jälle mõned päevad tolmu ja segaduse sees elada. Lohutab vähemalt see, et ükskord on siis kõik korras ja ilus. One can only hope!

Väike huumorikild ka seoses remondiga. Üks öö kui Tarmoga töölt koju sõitsime, siis kurtsin talle, et pean hommikul nii vara ärkama, sest töömees tuleb. Tarmo ütles selle peale: Kas sa talle harukarpi ka näitad?
Taustainfoks siis nii palju, et kild on pärit filmist Jan Uuspõld läheb Tartusse, kus ta metsas sõduritele rääkis nalja kuidas elektrik läheb objektile naise juurde ja küsib, et näitate harukarpi ka siis? Mille peale naine vastab, et oh te siivutu mees. (Pange siia juurde veel Jan Uuspõllu hääl). Proovisin juutuubist mingit klippi ka selle kohta leida aga paistab, et ei ole vist. Huumorit peab saama!

Hoiatan, et selle laulu refrään jääb kummitama!

XOXX

I see the lights casting shadows on my screen

Kõik räägivad sellest Hurts'ist mulle juba pikemat aega ja ma pole viitsinud uurida, et on ta siis nii hea nagu kõik räägivad. Raadiost tulnud laul ei tundunud millegi väga erilisena ja ei jäänud kõrva. Aga järjest rohkem inimesi on seda bändi mulle viimase kahe päeva jooksul soovitanud ja kiitnud. Ja juutuubitasin siis öösel kell kolm seda bändi. Esimene lugu, millele sattusin (mitte see mis raadiotest tuleb koguaeg) on nüüd mu uus lemmik. On tõesti päris hea. Nagu uus Coldplay või midagi sellist. Sõnad on veits melanhoolsed (tegelt ma ei tea kas see on see sõna, mida ma mõtlen) või tüüpilised I-love-you-don't-leave-me aga sound on väga hea. Ilmselt pole siiski kõigi maitsele. Otsustage ise.


XOXX

Paar pilti veel uuest ilmakodanikust


Mann, me ei ole selle bemmiga...

Eile ma siis tööl ei olnud. See ei tähendanud aga seda, et ma ct-s ei olnud. Aga kõigest järjest. Olles jälle enamus päeva maha maganud, läksin kaheksaks venna juurde. Mängisin lastega, ajasime juttu. Peale seda läksin Manni juurde, kus meil oli plaanitud kahekesi küpsise ja teeõhtu ehk siis tegelikult vesipiibu, mahla, küpsise ja krõpsu õhtu. Teise piibutäie ajal helistas Paku ja sadas koos kahe sõbra ja viinadega sisse. Nii, et vaiksest õhtust eriti midagi järgi ei jäänd. Pärast läksid poisid Illukasse ja me läksime Manniga niisama linna peale laiama. Sõitsime Illukast läbi ja ajasime ct-s veits juttu. Magama sain lõpuks kolme ajal. Aga õhtu oli meeleolukas. Klatšisime, piibutasime ja Mann pani veits blondi nagu alati.
Täna olin tööl. Meil oli täna naistekas. Mingid kaks geimusklimeest, kes väga meelalt naeratasid koguaeg, pakkusid ukse peal shampust ja shokolaadi. Siim ütles, et nad pole mingid musklimehed vaid lihtsalt rasedad mehed või kelle siseorganid on steroididest paisunud. Mõlemad variandid võisid tõele vastata. Pärast nad veel tantsisid laval hargivahedeta püksata ja kõik naised kiljusid. Aga uuenduslik turundusnipp oli see, et kuni 00.15-ni pääsesid klubisse sisse vaid naised. Ja nagu ikka, siis keelatud vili on magus. Kõik mehed, kes sisse ei saanud, ootasid ukse taga. Mõni ootas küll seal peaaegu tund aega. Vahepeal tuli juba jõuga ust kinni hoida. Ja siis kui nende jaoks uksed lahti tehti lõpuks, siis kõik pressisid sisse. Klubi naisi täis ja tahtsid hullult peale lennata vist. Teinekordki tuleks nii teha.
Ja häid uudiseid ka. Kolmapäeval sünntas mu vana klassiõde Maarika ja nad said Ergoga lõpuks vanemateks, mida nad väga väga ootasid juba. Varastasin pildi ka FB-st. Ergo on küll ilmselgelt magamata sellel pildil aga laps on väga nunnu. Palju palju õnne neile!
Kell hakkab juba kuus hommikul saama aga mul pole vabsee und. Vaatan vist Sõpru või mängin pokkerit veel. Igatahes olen arvutiga teki all ja nii kui uni tuleb viskan arvuti käest ja magama. Loodame, et kaua ei pea ootama.


XOXX

Tere Euro...

Läksin eile tööle. Veri oli seintelt nii kõvasti maha kraabitud, et isegi värv oli maha tulnud. See vist on ikka õige, mis kõikides CSI-des räägitakse, et verd ei saa nii lihtsalt maha pesta. Muidu õhtu oli väga vaikne ikka. Rahvast suht vähe ja jube igav oli. Väheke lõbusamaks tegi töö-öö Mikuga sõnumineerimine. Kui pool kolm oma putka kinni panin, tsillisin suitsu-turva-puhkeruumis edasi. Kaarlil oli vaba õhtu ja ta oli peole tulnud. Tuli kurtis mulle oma muresid veits ja niisama. Siis uuris, et mis mul nüüd plaanis. Vastasin, et koju magama. Selle peale ütles Kaarel, et eieiei ja et ma lähen nendega hoopis edasi kuskile. Erilist viitsimist küll polnud. Siis ikka veel pikalt seletas, et lähme sinna ja tänna ja pärast saad patrulliga koju ja sa ei kahetse jne. Siis kutsus oma sõbrad ka veel moosima. Ma ikka ei võtnud hästi vedu. Hommikul oli vaja kodus olla ja ei viitsind jamada. Lõpuks vedas Kaarel mind jõuga uksest välja enamvähem. Aga kui ma endiselt keeldusin, siis ikka andis järgi. Kui Kaarel oli läind, siis tiirutasin veel veits ringi ja ootasin kuni teised valmis saavad, et saaks koju minna. Mingi tüüp ajas Samantaga juttu ja oli talle pudel shampust ostnud. Kõndisin sealt mööda ja Samanta haaras mul kohe varukast kinni, et kas ma shampust tahan. Erilist isu ei olnud ja ütlesin, et ei taha. Selle peale ütles Samanta, et tahad küll ja kallas mulle pokaali välja. Kuna tegemist oli Astiga, siis ei saanud ju heal shampusel lasta raisku minna. Siis hakkas see Samanta sõber ajama, et aga lähme sööma kuskile ja lähme jooma kuskile jne. Tänan, ei. See tüüp andis suht kiirelt alla. Kaks pokaali shampust tühja kõhu peale mõjus päris hästi. Kodus tuli hea uni vähemalt. Ja kõige magusama une ajal kell kuus hommikul helistab mulle Kaarel, et kus sa oled ja tulen sulle järgi jne. Ütlesin talle jälle viisakalt ära ja magasin edasi.
Täna on vaba õhtu. Lähen tsillin veits venna juures ja pärast teeme Manniga vesipiibu tsilli. Ja eks näis mis õhtu edasi toob.
Vaatasin seebikaid ka täna. Peter MacNicol on nüüd Grey Anatoomias. Jeeeiii. Ja mulle tuli Eurokalkulaator postkasti. Nüüd ei peagi ise arvutama. Winwin.


XOXX

Saag VII

Eilne töö-öö oli päris sündmusterohke. Kõigepealt proovis jube palju alakaid sisse saada. Ma ei tea paljudele neist politsei kutsuti aga umbes neli-viis tükki viidi küll neid turvaruumi. Siis varastas mingi tüüp baarist rummipudeli ja pani jooksu. Saadi tema ka kätte ja tuli välja, et ta oli meilt varem ka juba varastanud. Tulemuseks klubikeeld ja kriminaalkaristus. Ja kaklusi oli umbes miljon. Koguaeg oli mingi tõmblemine ja kaklemine. Ja politsei ei saanud ära minnagi põhimõtteliselt kui juba tagasi kutsuti. Vipis oli suht verine pärast ja eriti ilusad olid verised käejäljed valgetel seintel. Nii et kinno pole vaja minnagi. Oma Saag VII 3D-s ja puha.



XOXX

Anywhere is...

Uskumatu kui rahustav ja keskendumist soodustav on Enya muusika. Ta on mul koguaeg arvutis olemas olnud aga kui just vastav tuju ei ole, siis enamasti klõpsan järgmise loo peale, kui tuleb mõni tema tundmatum lugu. Aga istun praegu raamatukogus ja kuna siin on ka vahest keskendumist häirivaid tegureid ja hääli ja inimesi, siis viskasin klapid pähe ja juhuslikult tuli playlistist Enya laul. Ja see on jube efektiivne. Blokeerib kõik välise jura ja mula ja samas pole mingi diskobiit ega rokk taustaks. Mulle igatahes mõjub hästi. Loodetavasti see parandab mu vahepeal kaduma läinud õppimisvõimet mõneks ajaks. One can only hope...


XOXX

Lost in mõisavahe...

Selleks ajaks, kui mina välja läksin, oli lumi juba lörtsiks muutunud. Jalad said läbimärjaks. Ei ole midagi nii tore see esimene lumi.
Akushoping läks edukalt ja tänu ühele salasõnale sain aku 300 eeku odavamalt. Sai kohe peale ka pandud ja nüüd ei jõua võtitki keerata põhimõtteliselt ja juba auto käib. Winwin. Loodan, et nüüd mõneks ajaks on jamad läbi selle autoga.
Kuna ma linnas olin ja autoga ka, siis mõtlesin, et lähen viin Pakule need mõned õlled ära. Olen korra ta juures käinud aga jala. Üritasin siis oma parima orienteerumisvõime mängu panna ja nuputada, et kuidas ma autoga sinna juurde pääseks. No ei pääsenud. Ei ühest kohast, ei teisest kohast. Küll sattusin umbes viis korda tupikusse (mõisavahe kitsastes majaesistes pole just mõnus ümber keerata) ja vahepeal panin täiesti umbes kuhugi mai tea kuhu. Siis korra juba jõudsin nii kaugele, et nägin seda õiget maja aga teed sinna ei viinud, kust mina asjale lähenesin ja jälle tupik. Lõpuks, kui olin juba suht lootust kaotamas, siis jõudsin mingit pidi õigesse kohta. Alati on ikka see kõige viimane teeots õige. Aga no vähemalt oli suht naljakas tiirutada ümber mõisavahe. Huumorit peab saama.
Muud vist midagi. Aaa... käisin täna uues Prismas. Päris normaalne tundus. Ostsin mardisantidele septsjom kommi ka. Koju jõudsin 22.30 ajal. Ilmselgelt sellel ajal Mardid ja sandid juba magavad. Tuleb nüüd ise kommid ära süüa.

XOXX

Kütame Ahju...

Jälle üks sünnipäev peetud. Meie pesamuna Mannu jõudis ka selle kriitilise numbrini siis. Aitasime seda päeva tal vääriliselt tähistada. Seltskond oli väike aga oma. Mõned mehed ei saanud tulla jne. Õhtu algas Blue Lagooni shottidega. Sõime, jõime ja tõstsime Mannut 22 korda lae alla. Muidugi ei saanud ka klubitiiru vahele jätta. Ahju jõudes pandi kohe esimese asjana peale Mannu Varjude lugu (aitäh Ahto Kruusmann) ja teleka ekraanidele tuli Mannu pilt ja tekst "Palju õnne Mari-Liis" (aitäh Sander). Seekord oli muusika üleüldse väga hea võrreldes eelmise korraga kui Ahjus käisime ja enamuse ajast olime tantsuplatsil. Vahepeal tegime mõned shotid ja siis ilmus ka maja poolt Mari-Liisile pudel shampust (aitäh Ahi). Limpsisime seda ja siis jälle palju palju tantsimist. Kuigi rahvast oli palju ja muidu oli tsill, siis otsustasime kolme ajal ikka CT-st ka läbi hüpata. Muidugi kõndisime selle vahemaa jala, hoolimata killer heelsidest. CT-s oli vist suht feil üritus olnud. Rahvast eriti polnud. Ilmselt sellepärast, et pilet oli mõtetult kallis ja pääsmed ei kehtinud. Isegi meie puhul oli kahtlus, et kas ikka sisse saab. Õnneks oli Melboom just ukse juures ja lasi meid sisse ja no ilmselt oleks niisama ka ikka saanud. Vallutasime tantsuplatsi jälle. CT-s nägi juba igast tuttavat rahvast ka nii leti ees kui leti taga. Mikk pidi ka klubis olema aga nägin aint ühte ta sõpra ja kui küsisin, et kus Mikk on, siis vastas, et pole teda ammu näinud. Helistasin talle ja tuli välja, et ta oli klubist välja visatud. Ulme. Väidetavalt selle eest, et ta oli tantsuplatsil põrandal olnud klaasi maha ajanud. Ei tea kas asi oli ainult selles või milleski muus ka, eks uurin ta käest veel. CT-s olime peaaegu sulgemiseni ja edasine plaan oli juba koju ära minna. Magama sai vist mingi viie ajal. Eveli vaeseke ajas juba kell kümme end üles, sest pidi tellingutele kõõluma minema. Õnneks ei pidanud me Mannuga kuskile minema ja magasime kella kaheni. Ja nii see päev põhimõtteliselt otsas oligi.

Loomulikult sellest kasu ei olnud, et mina juba ammu rääkisin, et autole uut akut vaja. Ja siis sai isal endal ka aku lambist tühjaks ja helistas mulle kohe, et tead peab ikka uue ostma. Ega mind ju ei kuulata. Nii, et homme siis akushoping. Jeejeee. Muud ei midagi vist praegu. Lähen kaht ja poolt meest vaatama.



XOXX

Öös on asju...

Eile oli suht hull töö-öö. Inimesi oli palju ja paljud olid jobud. Halb kombinatsioon. Lõpp oli õnneks rahulik ja tsillisime Lauriga ukse peal. Turvapoiss Prits, kes meil varem töötas ja nüüd Skarabeusis on, oli ka peol ja rõõmsas meeleolus. Tuli ka jutustas meiega ukse peal.
Lahkudes ütles Prits Laurile: Ja homme helista Skarabeusi ja ütle neile, et homsest ma enam seal ei tööta.
Naer...
Prits: Ja mis sina seal naerad, sa pead mulle veel kaks last sünnitama.
Huumorit peab saama!

Täna Mannu sünnale ja väike klubitiir. Maganud eriti ei ole. Kunagi hiljem.
I'll see you when I see you!

XOXX

Something to remeber...

God, grant me the serenity
To accept the things I cannot change;
Courage to change the things I can;
And wisdom to know the difference.

Patience for the things that take time
Appreciation for all that we have, and
Tolerance for those with different struggles
Freedom to live beyond the limitations of our past ways, the
Ability to feel your love for us and our love for each other and the
Strength to get up and try again even when we feel it is hopeless.

Kurdid ja sunniidid

Peale pikka töö-ööd kobisime oma meeldiva kollektiiviga kuuekesi taksosse ja hakkasime kodu poole sõitma. Margot oli peale tööd mingi kliendiga vist B-52sid teinud ja tal oli tuju eriti lõbus. Rääkis mingitest oma eksmeestest, kes olid mõrvarid. Kui ma imestunud häälega küsisin, et mõrvarid, siis vastas, et jah et ta eks mees istus vangis raskete kehavigastuste tekitamise eest ja et ta ei julgenud temaga väljaski käija, et läks alati löömaks ära. Ja siis hakkas veel rääkima, et kuidas ta selle mehega oli mingi aastavahetus Slovakkias olnud ja oli ärganud mingi müdina peale ja tuli välja, et ta eks mees andis ta onule lõuga või midagi sellist. Ja püüdis siis seletada, et milles see probleem oli.
Margot: Aga no me olime kurtidega reisil. Ja siis üks kurt oli teise kurdiga kellega ta ei pidanud olema ja siis läksid kurdid omavahel tülli ja siis eksmees läks kaitsma.
Tarmo: Kas te olite ikka Kurdide või hoopis Sunniididega reisil?
Hele naer... Kuigi me Tarmoga olime vist ainsad, kes naersid, sest teised ei paistnud teadvat, kes on Kurdid. (Kes veel ei tea, siis guugeldage ja esimene link viskab kohe vikipeedia lehe lahti). Igatahes jah Margoti jutt mõrvaritest eksmeestest ja kurtidest oli juba niigi ulme ja naljakas ja siis suutis Tarmo ikka ära panna.
Ja üldse oli täna suht mõnus töö-öö. Rahvast oli mitte väga palju ja selline tsill oli. Aint, et mina ei tea, mida need mehed seal vetsus teevad, et seal niimoodi haiseb koguaeg. Lasevad vastu seina? Kaarel seletas, et seal on vabandage väljenduse pärast "kusevann", mida ummistatakse. Ja nii oli ka täna. Mingi aeg jooksis meeste vetsust lihtsalt uriini ja vee segu mööda põrandat välja ja kõik tatsusid rõõmsalt sees.
Aa ja siis veel üks huvitav seik töö elust. Meil on üks naisadministraator Loore, kes on ukse peal ja kontrollib dokumente ja käekotte. Laupäeval teda tööl ei olnud ja kuna turvasid oli vähe, siis pandi Mann uksele seda tööd tegema. Päeva lõpus, kui uksed kinni pannakse, siis käib Loore ka naiste vetsu läbi, et ega keegi sinna pole magama jäänud või miskit. Mann ei tulnud selle peale, et tema peab seda tegema ja arvas, et kuna jõhvikad käivad sealt nagunii klaase koristamas, siis nad näevad, kui keegi sinna on jäänud. Klubi koristati ära ja pandi kinni ja kõik läksid oma koju. Ja mingi aja pärast hakkas klubi valvesüsteem tööle. Skarabeus lendas kohale ja tuli välja, et mingi tsikk oli jäänud naiste vetsu ja tuias klubis ringi. Ilmselt ta oli siis mingi aeg vetsus maganud ja oli hiljem alles ärganud. Täitsa ulme ikka. Mis tunne võib olla, kui lähed klubis vetsu korraks ja silm vajub kinni ja järgmine hetk ärkad ülesse ja klubi on pime ja kinni. Aga neiu olevat suht purjus ikka olnud ja ei olnud vist hästi arugi saanud. Huumor igatahes.

Aa. Ja üks vahejuhtum oli veel tänases päevas. Käisin päeval raamatukogus. Peale seda korjasin Cätlyni peale ja siis Vaksali tänavalt ema. Emal läks plaanitust veits kauem. Jätsin auto seisma ja kuulasime Cätlyiniga mussi. Mingi 10-15 mintsa. Ema astus välja ja ma keerasin võtit, et autot käima panna, mispeale ei teind auto mitte mingit häält ja tuled armatuuril olid hägused ja kustus. No seda jama ma tean küll. Muidugi oli aku tühi. Kes veel ei tea, siis eelmine talv see aku mul juba jukerdas. Ilmselt ta sai mul selle rollerivenna matsust mingi paugu ja midagi läks paigast ära. Aga vahepeal oli suvi jne ja nüüd viimasel ajal olen tähele pannud, et jälle on hakanud kehvemini käivituma ja maru nõrk on aku. Ja siis kui täna kiire, pidi tema tühjaks saama. Ja makk mängis mingi 15 mintsa aint. Vanasti võis makk terve päev käija ja ei juhtunud midagi. Esimese asjana helistasin kohe vennale. Venna ütles, et Marge on juuksuris ja ta hoiab üksinda lapsi ja enne 45 mintsa ei jõua kindlasti kohale. Hakkasin siis peas läbi võtma inimesi, kellele võiks helistada. Ja nagu ei olnduki väga palju variante. Kes on kus ära ja kellel muu häda jne. Helistasin siis turvapoiss Pakule. Küsisin mis teeb. Paku vastas, et korvpalli vaatab. Siis juba ise mõtlesin, et no siis ta nagunii ei viitsi tulla. Lubas Laurilt uurida, et kas ta patrullib. Ei patrullinud. Ja siis Paku, hea poiss nagu ta on, tuli linna teisest otsast ise kohale. Viskasime mu krokodillid peale aga need on ka mul mingid pool vigased. Muidugi oli sellel ajal ka mõnus korralik vihmasadu ja märg ja külm. Lõpuks tuli veel teine turvapoiss Mart ka kohale ja sai tema käest korralikud krokodillid ja läks auto ilusti käima. Jess. Nüüd peaks palgapäeval Pakule mõne õlle välja tegema, et viitsis soojast toast ja teleka eest end välja ajada. Aga no nii kui isa nüüd Rootsist tagasi tuleb, vean ta ise kasvõi käe otsas aku poodi ja olgu uus olla. Muidu ei saa enam kuskil käia selle autoga. Pärast veel mõtlesin, et eriti hea oleks olnud, kui see asi oleks juhtunud eile, kui ma surnuaias üksinda käisin. Oleks passinud tühja akuga üksi pimedas surnuaias. Kuigi mulle surnuaiad isegi meeldivad, siis pimedas ja üksi seal olles ja kui ei tea veel millal sealt metsa seest minema saad, siis oleks küll päris creepy olnud. Aga no õnneks läks täna niigi hästi.


XOXX

Man on the moon

Leidsin midagi väga head ja pidin kohe kõigiga jagama :)


Muidu tsillin praegu raamatukogus, kuulan seda head laulu ja nokitsen vaikselt oma töö kallal. Veel väga vaikselt...

XOXX

Light a candle today for those you have lost...

Täna on hingedepäev. Ma loodan, et te kõik panite täna mõne küünla põlema ja mõtlesite nende peale, keda enam ei ole. Minul oli kohe mitumitu armast inimest keda meenutada. Küünlasoojuses on seda eriti mõnus teha. Käisin ka üksi surnuaias. Kuna päevatoimetused olid ka teha, siis jäi surnuaias käik pimeda peale. Kuid see oli just hea. Pime surnuaed täis küünlatulukesi on väga ilus. Panin ka paar küünalt põlema, koristasin veits ja seisin niisama. Päris kaua. Metsaalune oli kaetud kerge uduga ja õrn küünlavalgus sinna juurde. Ilus oli.
As I walk through the valley of the shadow of death, I will fear no evil...

Tänasesse päeva sobiv playlist (millest puudub Evanessenci - My Immortal, sest see on iga mälestusvideo taustaks):











Ja kuigi elu pole mind alati hellitanud, siis ei ole ma üldiselt väga kurb...

XOXX

Võlgade likvideerimine

Pohmakas on ammu üle läinud, kuid taustainfot pole siiani kirja pannud. Vahepeal mõtlesin, et ei teegi seda. Pole vaja lugejatel arvata, et ma mingi joodik olen, sest suur osa postitusi on mingist peost ja nii võib inimestel vale mulje jääda. Mu elu ei koosne kaugeltki mitte ainult pidudest (olen selleks ainuüksi juba liiga tihti tööl). Ja pealegi peaks enamus lugejaid mind suht hästi tundma ja nende arvamust ma enam nagunii ei muud (ükskõik siis kummale pool). Ja siis ma mõtlesin, et äkki on sellepärast enamus postitusi pidudest, sest mu elus polegi muud põnevat peale mõne peo aeg-ajalt. Noo... ei tea. Ise siiski leian, et on, aga kõigest pole alati aega kirjutada ja kõike pole vaja internetti igaveseks talletada. Või ei hoia lihtsalt vana pea enam kõike kinni.
Igatahes siis... Mu sugulane Janne, kes on nüüdseks mõnda aega "tõotatud maal" Soomes elanud, oli Eestis mõningaid asju ajamas. Temaga kaasas oli ka Rauno, kes on pool eestlane ja pool soomlane ja lapsena emigreerunud Soome. Ja kes on ka ühtlasi Janne sugulane (aga mitte otseselt minu sugulane). Laupäeval käisid nad CT-s aga seal ma neid ei näinudki, sest minu õhtu möödus kiire töötähe all ja nende õhtu möödus suures koguses alkohoolseid jooke tarbides. Pühapäeval käisime Janne ja teistega Võrus ja õhtul läksime Janne, Rauno ja Cätlyniga linna peale laiama. No kellele sa ikka laiad pühapäeva õhtul, kui linn on täitsa tühi. Sõitsime ringi, saime kokku mõnede inimestega ja pärast istusime kuni sulgemiseni Ristiisas. Korraks tuli veel mõte sõita öösel Põlvasse (mu teise sugulase Kädi juurde, keda ka kogu seltskond teab), kuid plusse ja miinuseid arvesse võttes jäi see ära. Põlvasse sõitsime hoopis järgmine päev. Janne käis nime vahetamas ja pabereid ajamas ja on nüüdsest Jane, sest Janne on Soomes mehe nimi. (Meie jaoks jääb ta siiski Janneks). Peale seda sõitsime Räpinasse, et Janne saaks kodust veel mingeid asju võtta. Erich oli kodus ja Rauno arvas, et oleks sobilik napsu võtta. (Missest, et nad terve tee juba autos mingeid siidreid ja õllesid lahendasid. Ilmselt oligi hammas verel). Ja läkski viinavõtmiseks ära. Mina, kui kaine autojuht, kuivasin. Kui üks pudel oli lahendatud, sõitsime Põlvasse Kädi juurde. Ka seal olid Kädi, Aljooša ja teised napsuvõtmisega algust teinud. Olime küll plaaninud Tartusse tagasi sõita, kuid lõpuks hääletasid kõik ühehäälselt Põlvasse jäämise poolt. Orgunnisime kiirelt mõned joogid ja panime oma väikse peo püsti. Kuna ma viinakokteile limpsida ei viitsinud, tegin ettepaneku teha viina-spraidi slämme (oli ju vaja teistele järgi võtta). Erich vajus juba enne slämme ära, kuid ülejäänud seltskond istus köögilaua taha ja hakkas pitse kopsima vastu lauda. Võtsime päris hea tempo ülesse ja nii oli seda kopsimist päris tihti. Rauno rääkis, et Soome naised joovad kaks siidrit ja on omadega laua all. Seega oli ta üsna hämmingus, kui meie, peale lahjade jookide tarbimist, veel hoolega shotte tulistama hakkasime ja ei vajunud kuskile ära. Rauno mutkui rääkis oma soome aktsendiga: Voi ei, te olete hulllud, te olete hulllud. Aga hullemaks alles läks. Kui Sprite otsa sai, siis tuli kellelgi geniaalne idee teha viina-shampuse shotte. Kui shampus otsa sai, siis tulid viina-siidri shotid. Kui viin otsa sai, tulid rummi-siidri shotid. Kiskus päris hulluks ära. Edasised asjaolud on natuke ebaselged. Ajasin Raunoga mingit väga huvitavat juttu mingil teemal ja kohati vist soome keeles ja siis ilmus kuskilt veel mingi viin välja ja olid veel mõned shotid... Igatahes tundsin, kui mulle aitab ja läksin voodisse ära (osaliselt ka sellepärast, et rahvast oli palju ja voodikohtade arv oli piiratud). Nagu hiljem kuulsin, siis ei kestnud pidu enam kaua. Järgmine hetk tegin silmad lahti pool kuus hommikul. Terve suure toa põrand oli magavaid inimesi täis nagu silgud kilukarbis reas (või midagi sellist). Kõhus keeras meeletult, voodikaaslane magas poolenisti minu peal ja ainuke, mis head meelt tegi, oli see, et vähemalt ei pidanud ma põrandal magama. Järgmised kolm tundi möödusid mingis une ja ärkveloleku vahepeal, sest endiselt toimus kõhus midagi imelikku ja samas ärkasid ka teised vahepeal ülesse jne. Hommiku saabudes polnud kellegi hommik eriti särav. Janne avastas, et ta oli läbimärg (ilmselt oli keegi talle "nalja pärast" midagi peale kallanud), Kädil olid kondid valusad ja kõigil oli maru halb olla. Põhjus, miks kargud nii vara alla tuli ajada, oli see, et Janne ja Rauno pidid samal päeval veel laeva peale minema ja mina olin eelmisel õhtul lubanud nad varakult Tartusse viia (ilmselgelt ma seda ise ei mäleta ja polnud neid lubadusi andes kindlasti kõige adekvaatsem). Ühesõnaga oli olemine väga räbal. Tavaliselt pole mul hommikuti midagi häda ja hullem pohmakas on olnud vaid 1-2 korda elus. Ja sõita ei tahtnud ma kohe kindlasti. Jõin mingit eriti jubeda maitsega Alca-seltzerit (ise ka imestasin, et ma olin purjus peaga nii tark olnud ja selle õhtul kellegilt sebinud) ja istusin köögi laua taga kahe käega peast kinni hoides. Värskendasin end väheke vannitoas ja ei tea kas asi oli selles või selles jubedas alca-seltzeris aga natuke läks olemine paremaks ja olin valmis rooli istuma. 10 km peale Põlvat oli tee ääres ajutine liiklusmärk, mis teatas, et Lõuna politseiprefektuur teostab mingit kontrolli. Nonii, lauspuhkumine. Paari kilomeetri pärast seisis tee ääres eraautoga patrull. Sõitsin mööda ja mõtlesin, et kas tuleb järgi või ei tule. Ei tulnud. Ilmselt oli lauspuhkumine olnud mõne aja eest ja nüüd niisama passisid. Jõudsime õnnelikena (nii õnnelikena, kui pohmas peaga saab olla) Tartusse ja koju. Ilmselt tabas mu organism ära, et mul on kohustusi täita ja on sõita vaja, sest roolis olla oli päris okei aga kui koju jõudsin, tundsin kuidas olemine järjest hullemaks jälle läks. Käisin pesus, magasin mõned tunnid ja alles õhtuks tuli normaalse inimese tunne. Kõigest sellest võib järeldada seda, et hakkan vanaks jääma. Paar viimast korda on paljude erinevate kangete jookide koostarbimine toonud hommikul rängad tagajärjed. Noorena võisin enamvähem ükskõik mida ja ükskõik kui palju juua ja hommikuti ei olnud häda midagi. Nüüd on peale kõvemat napsutamist hommikuti tuumapohmell, millega keha üritab mulle selgeks teha, et ära enam niimoodi tee. Siiani pole ma veel õppust võtnud.
Ülejäänud nädal möödus pikkade päevade ja öödega, väheste unetundidega ja ilma suuremate erutusteta. Aa ei. Reedel tahtis küll mu vererõhk tõusta läbi lae, kui töö juures oli mitu erinevat pidu ja tavapeol suurele osale sissepääs tasuta. Rahvast võis majas olla umbes 1600 kanti. Riidehoiud olid nii täis, et jopesid polnud kuskile panna lihtsalt. Ma olin vipis ja arvasin algul ekslikult, et seal on rahulik. Rahvas mutkui tuli ja tuli ja mingi hetk oli neid nii palju ja kõik olid maru kärsitud. Kolm tundi ainult jooksin, nii et midagi ei näinud ega kuulnud ja isegi vetsu ei saanud minna, nii et mu põis tahtis lõhkeda.
Natuke tubli olen ka olnud. Koristasin kappe ja viskasin palju träna minema ja nokitsesin natuke oma lõputöö kallal. Aga ainult nokitsesin, sest tükk aega pole midagi õppimisega seonduvat teinud ja seega tuleb veel keskendumist ja süvenemist natuke harjutada. Samuti olen ka palju ebavajalike asjadega tegelenud: kõvasti pokkerit mänginud ja farmi pidanud. Farmi blokeerisin täna lõplikult ära. Pokker on küll ilmselt süvenenud mingile sõltuvuse tasemele aga praegu see mu normaalset elu ei häiri ega ohusta, nii et seda veel harrastan. Ja lõpetuseks siis head uudised: mu vennal pole epilepsiat ja ta koljuluumurru järgsed peavalud on ka ära kadunud.


Hitisoovitus: http://www.youtube.com/watch?v=ChzbYiYHOUU (endalegi üllatuseks on video üsna teemakohane).

XOXX

Alcohol may be man's worst enemy, but the bible says love your enemy.

Hommikul sebib Aljooša enne tööle minekut korteris ringi. Käib korra väljas ja tuleb tuppa tagasi. Väljast sisse tulles on suur õhuvahetus tunda ja Aljooša ütleb: Jõhker parmukas on korteris. Vihjates sellega peojärgsetele aroomidele ja läheb teeb akna lahti.
Mina, kelle olemine on väga hõre ja pea valutab mõnuga, vastan: Jõhkrad parmud on ka korteris.
Hele naer kõigi poolt...
Huumorit peab saama!

P.S. Kui pohmakas on üle läinud, jagan ka ülejäänud taustainfot.

XOXX

Pidu, pisaraid ja verd...

Viimase nädala märksõnad on töö ja lõbu. Töö-ööd on nagu töö-ööd ikka. On jobud ja on jobumad. Laupäeval tähistasime Eveli vananemist. Kõigepealt tsillisime Elvas. Eveli, korralik koduperenaine ja hea võõrustaja, oli päev otsa pliidi ääres higistanud ja teinud meile head ja paremat. Näiteks oli ta teinud ka jelly-shotte ehk siis viinatarretist, millede joomine/söömine pakkus eriti palju nalja. Järgnes vana tallinn-koolaga, fotoshoot ja seadsime sammud Tartu poole (või siis õigemini autod). Pikaks autosõiduks varusime ka muidugi keelekastet. Esimene peatus linnas oli CT. CT sünnipäeval oli rahvast üsna kesiselt. Näksisime natuke tasuta süüa ja jõime mingeid kokteile (viinaga vist midagi) klubi kulul. Pokkeri laud oli ka üles pandud. Ja muidugi kibelesin mina mängima. Esimene all-in lõppes hästi. Sain raha endale. Siis paar ringi jamad kaartid. Ja siis chip leader otsustas mind välja süüa. Ehk siis all-in ja läinud ta oligi. Sai veits kätt harjutatud. Dealer oli CT dj "Katus", kes jagas valesti ja ei pannud tähele kuna keegi välja kukkus. Aga no mis siis ikka. Tsillisime veits veel niisama ja läksime hoopis Ahju. Mul olid vist Ahju osas liiga suured ootused. Klubi nagu klubi ikka. Algul oli rahvast ka mitte väga tihedalt. Tantsuplats oli tühi aga meid oli nii palju, et täitsime kohe tantsuplatsi ära. Muusika oli nii ja naa. Oli vanemat ja uuemat aga isegi uuemad olid nagu aeglasemaks mixitud. (Ega vanainimesed ei jõua ju end väga kiiresti liigutada). Aga oli häid lugusid ka. Vahepeal tegime jälle pits-stopi ehk tellisime jooke. Maailmas ringi käinud ja näinud hawaiilased tellisid mulle Margarita. Polnud varem proovinud seda ja keegi ei hoiatanud ka, et see nii kange ja vänge maitsega on. No läks ikka alla kuidagi, aga pole küll minu maitse. Teistele kompanjoonidele läks Ahi paremini peale ja olime seal vist umbes kella kaheni. Siis otsustas pool seltskonda kodudesse ära minna: kes pidi hommikul tööle minema jne. Teise poolega läksime CT-sse tagasi. Laval oli Släm. Mul on kõige kaunim kannnnnnnn. Tere hommikust. Et seda jubedust unustada, lasime Tarmol endale midagi head ja kanget segada. Mingi aeg läksid ka meie viimased sõbrad-sõbrannad koju ja jäime meie Mannuga (ööliblikad nagu me oleme). Nägime veel mõningaid tuttavaid ja jõime maru head rummi. Mingi Captain Morgan Spice või midagi sellist. Vahepeal võtsime yamyamist süüa ja jäime selle tõttu taksost maha ja tuli jälle kluppi tagasi minna ja rummi edasi juua. Lõpuks sai Mannu isaga koju ja mina Ruusiga ja oligi pidu läbi.
Järgmine päev, ehk siis pühapäev: äratus, pesu ja peole minek. Seekord siis töötajate pidu. Kogunesime Möku juures, väike ekskursioon vihma käes ja Pange. Tervituseks kohe Passoa shot. Menüü oli jälle mitmekesine: riisid, nuudlid, meekana, vürtsine lammas, toorsalat, kartulid, seened, kung-po juurviljad, kastmed ja muud imeloomad. Paar kohustuslikku viktoriini ja mängu ja pidu sai järjest hoogu juurde. Joogikaart oli ka üsna pikk. Ise segasin Bacardi Razzi jõhvikaga ja hiljem Malibud. Siis lasin Samantal ja Mannul endale midagi teha. Siis tegi Tarmo mulle mingit imejooki. Siis läksime jälle Passoa-viina-mahla shottide peale. Vahepeal paar ampsu Jaanuse imehäid pagaritooteid ehk siis home-made Napoleon ja Shokolaadikook. Kräsupea jäi seekord vahele aga vaevalt seegi halvem oli. Vahepeal tatoveerisime Kaarliga üksteist ära: mulle sai käe peale ankur ja Kaarlile lilleke. Õhtu jooksul Kaarel sujuvalt omastas meid ära nii, et enamasti olimegi mina, Mannu, Samanta ja Kaarel. Tantsuks kiskus ka üsna ruttu ära. Tegime Mannuga isegi Hawaii Senor Frogsi serverite tantsu, kui vastav lugu tuli. (Vot umbes niimoodi ja selle sama loo järgi: http://www.youtube.com/watch?v=AyDlUFWmWGQ ). Mina muidugi üritasin lihtsalt järgi teha aga tuli täitsa normaaslelt välja vist. Poisid läksid ka väga ülemeelikuteks ära juba. Särgid maas, väike strip Tarmo poolt laua peal (enne kui ta tahtis pükse jalast võtma hakata, jõudis Merlin teda ikka peatada). Isegi mõni rahatäht läks Tarmole püksi vahele. Väike letitants Merlini poolt, kes sai pükstesse ainult münte. Tants ja trall läks päris hoogsaks ära: saltod ja breikimised ja mööda laudu tantsimine. Muidugi pandi vahepeal peale Mannu Varjude lugu, tõsteti Mannu laua peale ja anti mikrofon kätte. Ei õnnestunud tal ära ka nihverdada sellest nii, et saime väikse privaatkontserdi. Siis õnnestus meil Kaarliga kogemata üks tool ära lõhkuda ja sai rõdu peal väheke nalja tehtud aga enamus õhtust möödus tantsu keerutades. Küll tuli mind Tarmo keerutama, Jaanus, Prits, Kaarel, Lauri, Ruus, Mann, Mannu jne. Vahepeal läks tants nii hoogsaks, et sain Kaarli käest küünarnukiga korralikult lõuksi. Esimene mõte oli, et krt homme on sinikas näol. Reageerisin kiirelt ja hoidsin jääkuubikut põsel. (Pooled jääkuubikud pistsin teistele pluusivahele. Noh nii profülaktika mõttes). Ja nii see õhtu läks kella viieni meil. Seadsime Kaarli, Mannu ja Samantaga sammud kodu poole. Võtsin tee peale paar coolerit ka kaasa. Kaarel haaras kaasa terve sületäie siidreid. Sokutas mulle need kotti kõik ja nii need mulle jäidki. Plaanisime küll jala koju minna aga Imre ei tahtnud seda lubada ja orgunnis meile auto vastu. Pressisime end kuuekesi autosse, saime õnnelikult koju ja kuue ajal magama. Võib-olla jäi mõni seik peost kirja panemata, sest kohati võib mälu veits petta ja mõnda asja ei olegi võib-olla vaja kirja panna. Mannu vaeseke oli end heast ja paremast üle söönud ja temal algas hommik toidumürgitusega wc-s. Mina avastasin ärgates enda käe pealt ankru ja põsk oli veits valus aga muidu oli korras. Peale kahte saime alles voodist välja. Siis helistas Kaarel ja kutsus pohmaka-burksi sööma. Ega muud paremat vist ei olekski osanud tahta. Käisime mäkis ja sõitsime ringi koos Liisi ja Kaarli väikse tüdrukuga ja toodi mind koju ära.
Teisipäeval käisin lapsi hoidmas, sest venna käis arsti juures. Venna näeb juba täitsa inimese moodi välja. Eile käisime kinos ja söömas ja kohvitamas ja peale seda Tudengiaeroobikal. (Mõistsin jälle kui väga ma ikka trennist puudust tunnen). Täitsa mõnus oli. Õhtul töö-öö.
Muidu on üldiselt nagu mustad meeleolud jälle. Head uudised muutusidki halbadeks ja mõned halvad on küll veits paremaks muutunud aga üldiselt ei midagi. Isegi mõned töökaaslased ütlesid, et ma käin viimasel ajal koguaeg ringi suunurgad allapoole ja kurva näoga. See on see, kui muidu oled koguaeg rõõmus ja naeratav. Kohe on näha kui midagi halvasti on.
Muidu töö jälle ja reedel on isegi vaba õhtu (Mannu juba tegi mingeid plaane meile) ja siis pühapäeval on ka vist miskit naistega plaanis ja kunagi vist oli veel midagi. Kuna ma oma lõputööd kirjutan?


XOXX

Pain is there for a reason...

Nädalaga on jälle nii palju juhtunud. Nii palju ja mitte midagi. Kiired töö-ööd, õhtud sõbrannade seltsis, magamata 25 tundi jne. Oli hea uudis ja kohe ka halb uudis. Heast ei räägiks, äkki muutub see ka veel halvaks. Halvast ka väga ei räägiks. Niisama. Kui, siis natuke. Vennal viskas pildi tasku ja kukkus täies pikkuses peaga vastu asfalti. Diagnoos: koljuluumurd. Öö intensiivis tilgutite all ja veel mõned haiglapäevad. Nüüdseks on kodus. Pool nägu paistes, luugid kinni ja sinised ja pidev peavalu. Juba oligi liiga pikalt hästi läinud. Tahaks nutta ja oksendada. Kumbagi ei tule. Too õhtu, kui ema selle uudisega koju tuli, nägin kohe, et midagi on valesti. Kui küsisin, et mis on ja ema tükk aega midagi ei vastanud, mõtlesin kohe esimese asjana, et kes nüüd ära on surnud. (Viimase kahe aasta jooksul olen käinud kuuel matusel. Nii, et saan surmauudiseid tihedamini, kui mõned). Peale katkise pea siiski muud häda õnneks ei ole. Vähemalt praegu. Nüüd nagu ei oska kuidagi olla. Tahaks aidata aga ei saa. Tuleb lihtsalt oodata.
Kui koguaeg sellele ei mõtle, siis on muidu peaaegu ok. Õnneks on mul maailma parimad sõbrannad. Nädalavahetusel kavatsen oma mured pudelisse uputada. (Ärge muretsege, mu maailma parimad sõbrannad ei lase mul lollusi teha). Eveli sünnipäev, CT sünnipäev, CT töötajate pidu. Küll siis raporteerin jälle...

Mehed on kütid ja naised on korilased.

Eile sai ka nalja. Päeval käisime Rale ja Mannuga Elvas Eveli juures saunas. Väike krõps, väike Sinebrychoff, väike leil. Mõnus tsill pärastlõuna. Millele järgnes töö-öö. Töö-öö oli küll surmigav, sest linna peal oli kaks suurt üritust ja oligi arvata, et meile väga palju rahvast ei tule. Kõige tipuks oli mul ka korralik peavalu. Õhtu päästsid sudoku, küpsised ja Eveli ja Mannu, kes peale Ahju avamist tulid kluppi muga jutustama. Taksojuht oli sõbralik vana ja seekord viitsisin isegi jutustada. Rääkisime klubidest ja klubis käijatest. Taksoonu rääkis, et neiud tänapäeval on ikka labased ja kombekaid neiusid leidub vähe. Mõtlesin, et tuleb jälle see jutt, et noorus on hukas jne. Onu rääkis, kuidas neiud käivad väga väga minide seelikutega, mis midagi ära ei varja. Ja selliseid juhtub takso esiistmel ka sõitma. Ja kuna taga istuvate sõbrannadega on vaja juttu ajada, siis aeletakse seal esiistmel nii, et ei panda tähelegi, kuidas jalad on või kas kõik on ikka kaetud. Ja siis taksoonu rääkis mulle: "Istuvad siin lühikeste seelikuteda, mis midagi ei kata ja no teate küll millised püksid seal all on, mis ka midagi ei kata. Ja siis üks istus siin täitsa jalad harkis ja siis ma juba ütlesin, et nii ei sobi ja vaadaku ka kuidas istub. Sellepeale ütles neiu, et kas sa siis ei tahagi noort tagumikku näha. Ei taha. Ja siis neiu ütles, et aga ma näitan sulle!" Selle peale olevat neiu oma püksid maha võtnud ja näidanudki, mis tal näidata oli. Taksojuht pidas kinni ja viskas neiu välja. Ja siis tulid elu näinud härra suust tarkuseterad, mida me kõik teame aga mida kõik neiud alati meeles ei pea: "Teate, ega see meestele ikka ei meeldi. Võib arvata küll, et meeldiks aga ei meeldi. Ei meeldi sellised, kes end kohe kaela viskavad. Meestele meeldib ikka natuke taga ajada ja vaeva ka näha. Sellised kaelaviskujad on teinekord võib-olla ainult korraks. Aga ei kõlba kuskile!" Ja nii ongi. Meestele meeldib jahtida ja kerge saak on enamasti ühekordseks kasutamiseks. Lõbus jutuajamine oli.
Täna linna Zetosid kuulama, pärast veidikeseks Püssi ja siis jälle töö-öö.

Hitisoovitus: http://www.youtube.com/watch?v=jmJjD33eKDU
Kõikidele minu kallitele sõbrannadele, kes teevad mu elu rõõmsamaks. Ja sõpradele ka. Mina teid ka:)

XOXX

22 - viimane taks, 36 - lootus uus!

Nagu arvata võis, siis läksin ikka Sirle sünnale. Käisin kodus käppelt pesus ja linna tagasi. Haarasime ruttu kingituse linnast ja seitse läbi olime platsis. Õnnitlustseremoonia, pildistamised ja kohustuslik viinashot hapukurgiga koos sünnipäevalapsega. Viinaks oli Laua viin. Sellist asja pole küll ikka miljon aastat joonud. Viimati sai vist joodud kunagi pubekana. Laua viin tundus mitu korda kangemana kui muidu viin. Igatahes tuli kohale lõpuks igasugust rahvast, keda polnud ammu näinud. Sõime veits ja jõime ja enamuse ajast istusime oma kambaga saunaruumis ja tegime vesikat. Sai meenutatud vanu aegu, kui 13-14 aastaselt sai tehtud igast lollusi ja asju. Lõpuks jõudsime kluppi ka. Klubi oli taaskord paksult rahvast täis. Kluppi minnes oli meid vist mingi 15-16 inimest ja nii kui ma jäin korraks mõne turvamehega juttu rääkima, olid teised kadunud. Mingi aeg siis leidsin rahva üles ja tantsisime ka päris kaua. Ja siis nägin Siimu ja jäin korraks juttu ajama ja jälle olid kõik kadunud. Ja siis ei leidnud tükk aega kedagi üles. Aga no õnneks on klubi tuttavaid täis ja ajasin nendega juttu. Hängisin mingi aeg Tarmo baari juures ja seal tuli üks tüüp muga kohe juttu ajama. Tundsin kohe ära, et see on üks klubi püsikas ja vist on mingi Tarmo sõber ka. Tuli välja, et ta oli mind eile ka klubis näinud (mina teda mitte aga no pole imestada ka). Lõpuks hängisingi enamuse õhtu selle tüübi ja Tarmoga. Vahepeal leidsin veel osa enda kambast üles aga nood kadusid jälle sama kiiresti ära. Siis nägin veel Kaarlit, kellega sai veits jutustatud ja naisi kirutud. Pärast rääkisin veel Heikiga ka mingitel teemadel ja nägin muidu veel igasuguseid inimesi, kes kõik must midagi tahtsid. Aa ja siis põhiline mure oli see, et mul polnud kuskile ööseks minna. Oleks saanud minna Sirle juurde Kõrvekülla tagasi aga vaatasin, et ei viitsi sealt pühapäeval mitme bussiga tagasi sõita. Ja ei raatsinud üksi taksoga Tõrvandisse ka sõita. Kui viimane häda käes on, siis saan alati venna juurde minna. Lõpuks tekkis kojusaamise variante kohe mitu-mitu. Pille lubas mu peale tööd koju visata kui vaja. Ruus ütles, et läheb Nõkku ja võib mind Tõrvandisse ära visata. Siis tuli Mann, et võin tema juurde ööseks minna. Ja lõpuks lubas veel Meino (see püsikas või Tarmo sõber), et viskab mu ise koju ära. Tsillisime Meinoga peaaegu peo lõpuni ja lõpuks vaatasime, et lähme koju ära. Kuigi ema on mulle õpetanud, et võõraste meeste autosse ei tohi istuda, siis Meinol oli kainekas koos oma naisega ja lisaks oli meil päris mitu ühist tuttavat, nii et ma ohtu ei näinud. Meino ise oli ka maru dsentelmen ja nii saingi mingi poole viieks õnnelikult koju. Nüüd vist on klubi isu mõneks ajaks täis. Kuid nagu öeldakse: never say never.
Täna oli kohe päris hea päev üle pika aja. Sain mitu head uudist. Aga ärgem rutakem sündmustest ette ja hoidkem pöialt, et nüüd lähebki mõnda aega hästi ka vahelduseks.

Hitisoovitus kõigile, kellel on rasked ajad: http://www.youtube.com/watch?v=4CbEotFOnP0

XOXX

Tarmo, viitsid meile teha viis Orgasmi?

My babys are back! Kiire nädal on olnud.
Esmaspäeval viisin oma arvuti siis lõpuks garantiisse ära. Nii, et igal pool kus vähegi võimalik on, hüppan arvuti taha. Samal päeval otsisin kodus ka oma vana lauaarvuti välja. Vana suur kast ja suuuuuur monitor ja kõik muu. Töötab aga jube aeglaselt. Ja mitu akend lahti teha on arvuti jaoks juba tõeliselt suur pingutus. Nii, et põhimõtteliselt olen ma ikkagi arvutitu praegu.
Teisipäeval pidasian terve päev sisemist heitlust endaga, et kas minna Tallinnasse või mitte. Peaks ikka minema ju, lähen. Raha ei ole, ei lähe. Aga hawaiilased tulevad ju, lähen. Nii halb ilm on ja külm on, ei lähe. Lõpuks mõtlesin, et s***a kah ja läksin. Bussini oli aega 15 minutit. Viskasin oma seitse asja kotti ja mingi ime läbi jõudsingi. Buss tegi maanteel küll päris ohtlikke möödasõite rekadest. Viimasel ajal on probleeme nii palju ja selle nädalaga tuli neid juurdegi veel, siis on tunne olnud, et erilist eluisu küll pole. Ärge kartke, ma ei hakka end lõikuma ega miskit. Ma olen selleks liiga pussy. Aga bussis oli küll vahepeal selline tunne, et ega midagi hullu poleks, kui buss ei jõuaks möödasõitu ära teha. Saakski oma muredest lahti. Aga samas nagu oli hea ka Tallinnasse sõita. Väike keskkonna vahetus. Tallinnasse jõudsin õhtul kell kaheksa. Nii kui bussist maha astusin, tibutas külma vihma, tuul tahtis kõrvad peast puhkuda ja kõik oli pime ja kole. Käisin Sikupillis. Inimesed on kurjad ja mossis ja ebaviisakad. Keerasin Sikupilli kõrvalt ära ühele mitte väga valgele tänavale ja kohe tuli mingi pomps mulle vastu: "neiu...?". Tegin näo nagu midagi ei saaks aru ja kiirendasin sammu. Õnneks jättis pomps mu rahule. Kõige selle peale mõtlesin küll, et Tallinn ikka ei sobi mulle üldse. Viimasel ajal olen koguaeg mõelnud, et peaks sinna ära kolima, et saaks elukese kuskile poole veerema jälle. Aga see linn ei sobi mulle lihtsalt. Muidugi mingi aeg harjuks, aga meeldima ta mulle ei hakkaks. Igatahes, istusin tunnikese ühe vana sõbranna juures ja peale seda läksin Liisa juurde. Muljetasime seal veits ja läksime magama ära, sest hommikul oli vara ärgata vaja. Öö möödus üsna rahutult. Nagu alati läks hommik kiireks ja oli vaja trammi peale joosta ja muidu kiirkõndi harrastada igal pool. Aga kui sadama uksest sisse astusime, teatas just valjuhääldi tädi, et saabus Baltic Queen. Nagu tellitult. Siis veel natuke ootamist ja varsti sõitsidki meie hawaiilased trepist alla. Kallistasime ja muljetasime juba kiirelt. Sõitsime bussijaama ja hawaiilased hüppasid esimese Tartu bussi peale, et kiirelt koju jõuda. Teatud põhjustel jäin mina veel Tallinna. Päevavalguses tundus Tallinn veits parem. Jalutasin kesklinnas ja käisin mõnes poes. Eksisin veits vahepeal ära, jäin vetsu luku taha kinni ja ei leidnud ühtegi normaalset söögikohta. Ei see linn ei sobi mulle ikka. Pidin küll autoga saama Tartu aga taaskord ei vedanud mul ja lõpuks loksusin ikka bussiga. Käisin kiirelt kodus ja õhtul tööle.
Samamoodi neljapäeval. Neljapäeva tegi veel helgeks see, et Manni tööl jäid ühed sünnipäevalised tulemata ja nii oli tal hunnik pitsasid, krõpsu ja kringlit vaja ära realiseerida. Kuigi sõin vaid krõpsu ja veits kringlit, siis pärast terve õhtu Manniga ägasime.
Reedel oli päeval igast sahmimist. Õhtu veetsime Mannu juures koos Eveli, Liisa, Lilliga ja jälle muljetades ja viinakokteile juues. Olemine läks päris meeleolukaks ära ja kluppi jõudsime alles peale poolt kahte vist. Klubi oli paksult rahvast täis. Tantsisime, tsillisime, jõime orgasme ja blowjobe, mida Tarmo meile rõõmuga valmistas. Et Mannut kojutuleku puhul tervitada, siis soovisime tema Varjude lugu. Winwin. Pärast oli muidugi kohustuslik Yamyami tiir ja tsillisime veel Raxiga ja kunagi jõudsime Mannu juurde tagasi. Illukas jäi seekord vahelt ära. Mannu juures keerasime kolmekesi ühele väiksele diivanile kerra magama. Ja kõik said nii hästi magatud. Hommik algas sellega, et kass oli kadunud ja Mannul oli paha olla.
Nüüd sai kiirelt kodus käidud ja õhtul Sirle sünnipäevale. Ei viitsi üldse kohe minna. Aga ilmselt ikka lähen. Klubi variandi jätan vist täna vahele aga no mine sa hullu tea.

XOXX

What would Jesus do?

Ühel laupäeva õhtupoolikul mängisime Manniga Rooside sõda. Teate küll, see mäng mida Jõekalda juhtis. Mannil on arvutisse tõmmatud selline inglise keelne mäng.
Küsimus: Nimeta tuntud tegelane, kes kannab toogat (seda lina või hõlsti)?
Mann: Jeesus!

Küsimus: Nimeta midagi või kedagi, mis muutub öö saabudes aktiivseks?
Mann: Pidu!

Huumorit peab saama!

Muidu on üldiselt selline mõõna periood praegu. On ilmnenud paar sada miljonit probleemi, millele ei taha mõelda. Siis veel neli pikka töö-ööd, mille jooksul sai klubis ajalehte seina pandud, heina ja kapsast koristatud, piimatünne veetud ja odavat shushit söödud. Laupäeval oligi tööl päris huvitav. Avastasin, et mul võib esineda kerget heinanohu. Lisaks veel seda, et kui Mann on blond, siis olen mina ka üsna blond vahest. Ja kõige tipuks olid mehed eile kas väga kiimased või väga purjus. Või mõlemat korraga. Tuleb ikka aeg ajalt ette, et mõni klubikülastaja küsib numbrit jne. Eile oli neid kohe eriti mitu. Küll küsiti mu sünnipäeva (nii, et äkki on oodata palju salapäraseid kingitusi), siis mu elukohta (ja kui ma ütlesin, et Tartu, siis oli et no ikka täpsemalt palun), siis uuriti, et mis kellani ma magan, et siis härra teab, mis kell ta mulle helistada võib, sellest järgmine küsimus oli, et mis su telefoninumber on (ja kui ma vastasin, et ei jaga oma numbrit, siis tegi härra suured silmad, et aga kuidas ma sulle siis helistada saan). Siis veel paar korda muidugi tüüpiline küsimus, et mis kell sa lõpetad töö. Siis mõni teine oli viisakam ja peale pikka moosijuttu ütles, et okei ma ei hoia sind enam kinni, aga tahaks küll ja siis ikkagi ära ei läind. Mõni püüdis mulle kohe selgeks teha, et ta on just sõjaväekomissariaadis käinud ning, et tal on head geenid ja ta on terve ja tugev mees. Kes üritas üle leti kallistada jne. Samuti oli neil eile komme jooke välja teha. Kahel korral toodi mulle jook, hoolimata sellest, et ma ütlesin, et ei soovi ja joogu nad ise ära. Lõpuks saatsin need joogid jõhvikatega kööki ja kraanikausist alla. Mõni tüüp oli päris purjus, mõni tundus täitsa kaine ja mõnel ilutses abielusõrmus sõrmes. Huumorit sai igatahes.
Homme püüan olla asjalik ja mõnele oma sajale miljonile probleemile lahenduse leida. Arvuti viin ka tõenäoliselt it-meeste kätte ära nii, et siis saab mind aint telefoni teel kätte. Samuti tuleb nädal huvitav, sest on paar asja ja inimest keda/mida oodata ja lisaks on reede ja laupäeva õhtud vabad, mis tõenäoliselt tulevad ka meeleolukad.

XOXX

If I only could make a deal with God

Mul oli üks onu. Hiljuti sain tema kohta teada huvitavaid fakte. Talle meeldis palju reisida. Seda ma juba teadsin. Kord kuskil araabiamaades käies ostis ta sealt kaasa traditsioonilise araabia mehe rüü. Teate küll see valge maani hõlst koos turbaniga. Seda ma ka teadsin. Mida ma ei teadnud, oli see, et kord panid nad koos sõpradega need rüüd endale selga ja läksid mängupüstolitega Eedeni kaubanduskeskusesse. Huumorit peab saama. Mingi ime läbi politsei neid ikka ära ei viinud lõpuks, kuigi tahtis küll. Ta elas alati päev korraga. Kuni ta enam ei elanud...

Selle lauluga tuleb mul alati tema meelde: http://www.youtube.com/watch?v=4KEEXyRL0qE

XOXX

How can you know it when you don't even try?

Vahepeal on jälle olnud paar sündmust, millest võiks kirjutada.
Reedel käisin Suudlevates Tudengites. Arvake ära kellega? Mhmh. Jõime teed ja tsillisime niisama. Talve tunne tuli peale, sest tavaliselt oleme me alati talvel käinud kuskil suudlevates ja teed joonud, sest väljas on külm ja väljas ei saa istuda. See selleks. Tööle pidin minema juba kaheksaks. Nagu ma ennustasin, siis oli töö juures hullumaja. Värviti veel seinu, paigaldati valgustust, mööblit polnud üldse mingit, rääkimata kõigest muust. Aga mingi ime läbi sai siiski kõik valmis ja kui 23.15 lõpuks uksed lahti tehti, siis oli järjekord ukse taga juba. Aga enne seda olid küll kõigil närvid krussis. Lõpp hea, kõik hea.
Laupäeval oli kõigil Põlvasse minek. Kuna mind ei lubatud töö juurest ära, siis oli tuju päris null, et minna ei saa. Aga üllatus üllatus, minu ennastohverdavat panust osati siiski hinnata ja tund aega enne ärasõitu selgus, et ma saan ka ikkagi töö juurest vabaks. Viskasin kiiresti oma seitse asja kotti ja panime siit kahe autoga minema. Põlvas ootas meid hea seltskond juba ees, laud head ja paremat täis. Nii... praegu oli kirjutamises 45 mintsa pausi, sest skypisin praegu hawaiilastega, kes on juba Las Vegases ja varsti kodus! Aga siis tagasi Põlva juurde. Sõime ja jõime hoolega. Ja nagu plaanitud oli, siis läksime ka pärast ööklubi Life'i. Ei mäleta, mis kell see võis olla. Kutsusime takso järgi (isegi Põlvas on takso!). Meid oli kaheksa ja tellisime bussi kus oli kuus kohta. Taksojuhil ei olnud midagi selle vastu ja pressisime end üksteise sülle taksosse ära. Aga see Life, vot see oli ikka koht. Seal käik oli ikka omaette huumor. Kõigepealt siis kohale jõudsime, oli klubi uks lukus. Lasime kella ja mingi tädi tuli uksele. Dokumenti keegi ei kontrollinud, kuigi meil oli ka üks alakas kaasas. Pilet oli 25 aga tädi oli kohe nõus kui andsime talle soti ja jalutasime kõik kaheksakesi sisse. Äss diil. Siis läksime riidehoidu. Riidhoid oli mingi suvakas ruum, raudvärav ja tabalukk ees. Siis selgus, et see sama Milvi-Silvi, kes uksel oli, oli ka riidehoiutädi. Saime riided ka ära antud ja läksime klubiga tutvuma. Mingi paar diivanit, väike baarilett ja tantsuplats, mis oli sama suur kui minu tuba. Inimesi oli vast mingi 50 või 100 kanti heal juhul kokku. Baari oli pandud mingid suvalised kaks tsikki, kes ei osanud peaaegu ühtegi jooki teha, mida me tahtsime. Näiteks tahtsime võtta kahte hot shoti. Aga neil vist ei ole koguaeg kohvikann täis ja öeldi, et alla nelja ei saa, sest vähema jaoks nad ei hakka kohvi tegema. Lõpuks leppisime siis rumm-koolaga ja suundusime tantsuplatsile. Aga sellest polnd mingit häda, et tantsuplats nii väike oli, sest umbes kaks inimest seal tantsiski ja kui me sinna oma seltskonnaga läksime, siis oligi enamvähem tantsuplats täis. Kuna ilusad mehed olid selles klubis tõeline defitsiit, siis ujusid mu vennale kohe külje alla mingid kaks kohalikku. Läksin ujusin hoopis ise ligi ja päästsin ta ära nendest. Tantsutuju oli kõigil sees, aga mingid jamad lood tulid. Ronisin mingit püstloodis redelit pidi DJ juurde, et soovida Alleee allleeee lugu. Suutsin isegi esitaja meelde tuletada aga DJ ütles et tal seda lugu ei ole. Siis läksime midagi muud soovima ja seda lugu tal ka polnud. Sinna jõuavad need lood vist paari aasta pärast. Alehandro lugu tuli ikka lõpuks ära. Mingi aeg läksime välja mingi terassi või värgi peale. See oli ühtlasi ka "suitsuruum". Mingi vahupidu oli klubis nii, et terassile oli sörtsuke vahtu ka lastud. Muidugi oli vaja meil Margega minna sinna vahu sisse tantsima missest, et ma alles nohune-köhane-palavikune olin. Õnneks polnud väljas väga külm ka (või me lihtsalt ei saanud aru kas on külm või ei ole). Pärast tegime sees endale sooja tequila slämmidega, mis maksid aint 25 eeku. Neid sai vist päris mitu ära joodud. Vahepeal nägime veel seda Milvi-Silvit, kes nüüd koristas klaase. Nii, et see Milvi-Silvi oli seal ukshoidja-turvamees-kassapidaja-riidehoiutädi-jõhvikas-koristaja. Päris hea kokkuhoid töötajate pealt. Umbes kolme ajal vaatasime, et hakkame kodu poole ära liikuma. Saime Milvi-Silvi käest oma riided, kes lasi meid ka uksest välja ja ütles veel, et "head lapsed, minge ilusti koju". Ühesõnaga huumorit sai küll täie raha eest. Osad jäid veel klubisse ja mina, Mauno, Marge, Cätlyn hakkasime kodu poole kõmpima. Kodu polnud küll üldse kaugel aga kõndisime umbes tund aega koju. Kodus läks siis voodite jagamiseks. Mauno vajus kohe ühte suvalisse voodisse, mis polnud temale mõeldud. Me Margega hakkasime teda siis sealt välja tirima. Lõpuks veeretasime Maunot mööda esikupõrandat ja ise irvitasime samal ajal aga saime ta ikka õigesse voodisse. Meie Cätlyniga läksime hoopis lahke naabrinaise diivanile magama, sest selles korteris olid kohad juba enamvähem hõivatud. Hommikul olime me viimased, kes üles said, sest kui kell üks üles korterisse läksime, siis seal juba elu käis. Mauno sättis end just välja minema burksi tooma, sest peale pidu pole paremat sööki kui burks. Tagasi tuli ta mingi kuue burksiga ja õunamahlaga. Mmmmm.... Mu vend on ikka kullatükk. Päeval käisid osad veel saunas ja me Kädiga vaatasime Sõpru ja isegi magasime veel diivanil. Pärast käisime veel Põlva peal ja üheksa ajal jõudsin koju. Jälle üks kordaläinud üritus.
Nüüd paar vaba päeva ja siis neli ööd tööl. Aga ma vist viin oma arvuti homme remonti. Nii, et siis ma olen kontaktivõimetu. Ei tea, mis ma ilma internetita ja arvutita pihta hakkan. Hoidke mulle pöialt, et võõrutusravi võimalikult kergelt läheks.

Tänane hitisoovitus: Red Hot Chili Peppers - Desecration Smile http://www.youtube.com/watch?v=i1gpMEeDCPk Nii hea lugu. Meenutab mulle mu sõpru miskipärast.

XOXX

Kaarli imerohi

Kui palavik välja arvata, siis oli eile juba tunne, et olen peaaegu täitsa terveks saanud. Õhtul tööl käimine aga nullis kogu protsessi ja nii oli täna kordi halvem olla kui eelmised päevad. Aga jälle tuli tööle minna. Turvapoiss Kaarel õpib vabal ajal meditsiini ja töötab kiirabis ja praktiseerib traumapunktis.
Mõtlesin, et küsin nõu: Kuidas kõige kiiremini nohust lahti saada?
Turvapoiss Kaarel: Villased sokid ja võõras mees!
Huumorit peab saama.

Praegu on villased sokid jalas, võõras mees on puudu. Aga äkki aitab natukenegi. Homme peaks töö juures remont valmis saama. Täna ei paistnud küll seal midagi eriti valmis. Tööle kutsuti homme juba kaheksaks nii, et äkki pannakse seinu värvima või muud sellist. Saab näha...

XOXX

Stuck...

Ma olen ikka paras pläkerdis. Töö juures käivad meil remonditööd. Remonditööd on väga läbikäidaval alal. Täna pandi põrandakatet maha ja kohe tööpäeva alguses jalutasin liimi sisse. Ja siis jäid jalad igale poole kinni juba. Lõpuks sain ikka liimist lahti. Ja keset kiiret tööpäeva tahtsin vetsu lipata ja siis töömehed hõikasid juba kaugelt, et sinna ei tohi astuda. Ma mõtlesin, et nad teevad nalja ja tahavad tünga teha ja marssisin edasi. Tuli välja, et töömehed ei teinudki nalja ja mina olin jälle jalgupidi liimi sees. Vot kui hästi läks.
Muud ei midagi vist. Aa.. haiguse käigus on ka progress toimunud. Kõigepealt oli kurk valus. Siis see läks ära ja tuli nohu. Siis läks nohu ära ja tuli palavik. Saab näha, mis homme palaviku asemel tuleb.

XOXX

P.S. Mann võitis mingi lambika facebooki loosiga luxreisi kahele Türki. Tuleb ikka klõpsida igal pool ja like'ida kõike, võib ka jopata.

Fix me

Ära hõiska enne õhtut ütlesid targad mehed kunagi. Ma vist hõiskasin ka liiga vara, et ma polegi nii haige kui arvasin. Täna hommikul oli ikka päris sitt olla.
Aga vahepeal jõudsin Setomaal käia siis. Nüüd on piiril mingid tehnilised uuendused tehtud ja Venemaale minejad registreeritakse juba mitmeid kilomeetreid varem mingi kaameraga ära. Kuigi suured sildid olid tee ääres, et STOP ja kohustuslik kontroll või registreerimine või miskit, siis ma mõtlesin, et stop märk mulle ei kehti ja panin julmalt edasi. Vanaema juurde mind ükski piirivalvur otsima ei tulnud nii, et juu siis midagi hullu polnud. Pärast tuligi välja, et ikka aint Venemaale minejad peavad seal seisma. Suht ajuvaba oleks ka kui ma vanaema juurde minemiseks pean mingi piirikontrolli läbima. Muidu oli kõik ikka samamoodi ja tagasi tulles oli autol kindlasti ülekaal, sest tõime hulgim seeni, jõhvikaid, õunu, kreeke, arooniaid, kartuleid, tomateid, kurke jnejne. Aa ja ofkoors pidi ikka autoga ka midagi juhtuma. Sumpsi mingi tihend oli kulunud ja muidugi otsustas lõplikult üles öelda just siis, kui me maal olime. Nii, et tagasi sain need 100 km sõita uhke plärinaga. Aga täna toimus juba operatiivne tegutsemine ja asi juba lahendatud. Maal õnneks oligi mul enesetunne päris hea ja vaatasin, et kurguvalu hakkab ära minema. Täna öö aga oli suht raske ja magada eriti hea ei olnud. Hommik oli veel vastikum. Ja nii ma siis olen tatine ja pea paks otsas. Käisin korra linnas aga muidu magasin kodus ja vegeteerisin niisama. Mingi napikas palavik on ka. Loodame, et homme on juba palju parem, sest eriti jama on veel tatisena tööl käia.
Aga muud ei midagi vist praegu. See nädal tuleb ilmselt vaikne ja töine. Üritan laupäeva vabaks sebida, sest ilmselt on Põlvasse minek ja siis lubati teha ekskursioon ööklubi Life'i. Saab huvitav olema. Kui ma üldse töölt vabaks saan. Ja palavikuga siruli voodis pole. Aga no ennegi on palavikuga peol käidud...

Kuna praegu on selline veits kass, siis on hetkelemmik Coldplay. Nii, et hitisoovituseks on ükskõik milline laul neilt. Kasvõi see: http://www.youtube.com/watch?v=73YjnOPM324&ob=av2e (video lõpp on eriti mõnus).

XOXX

In another world

Lehmalaadaga läks veits nihu aga kurk polegi nii haige kui arvasin. Siit järeldus: öösel tuleb magada villaste sokkidega! Päris terveks ei teinud küll aga parem ikka. Igatahes, lähen täna Setomaale. Lähen vaatan äkki on seal hoopis lehmalaat ja äkki ravib esivanemate hingus mind imekombel täitsa terveks...

XOXX

Tere ülemiste hingamisteede külmetushaiguste periood

Ehk siis ööd on siin mustad ja väga külmad juba. Ja kui palja kaelaga piletikassas ka istuda umbes 5 tundi, siis pole imestada, et kurk annab veits tunda. Nii, et võib oodata, et homme ärgates on kurk juba päris valus. Saab vaid loota, et ma eksin. Aga igatahes lähen ma homme lehmalaadale :)

XOXX

Et kõik ausalt ära rääkida...

Sai siin üks päev istutud paari inimesega ja meenus üks seik mu venna sünnipäevast, mida ma olin unustanud siia kirja panna.
Juhtus see järgmisel hommikul, kui külalised hakkasid laiali minema. Viimased tugevamad tsillisid veel maja ees ja ootasid otsust, millise auto peale nad saavad ja mis nende autodest saab. Peo peremehed õiendasid samal ajal koha omanikuga veel viimaseid arveid. Marge otsis raha ja pidas veel nõu Maunoga ja juhtus nii, et mõned viiesajased rahatähed pudenesid ta sõrmede vahelt maha. Aga õnnetuseks oli tegu terassi moodi laudpõrandaga, mille laudade vahel olid parajalt suured vahed ning need viiesajased pudenesid täpselt sinna vahele. Siis olid järsku kõik insenerid valmis ja teadsid täpselt, kuidas raha sealt kätte saada, kuid lõpuks kukkusid need veel sügavamale. Eriti hea oli veel see, et Siim, kellel oli endiselt sees päris mitu promilli, rääkis samal ajal naisega telefonis, et viiesajaste pakk kukkus põranda alla. Naine arvas, et Siim on ikka päris segi ja pani telefoni ära. Kuid seekord Siim ei valetanudki. Nii juhtub, kui vahest valetad, et sind ei usutagi enam, kui tõtt räägid. Ja siis, kui kõik arvasid, et see raha on nüüd sinna igaveseks investeeritud, siis päästis olukorra väga operatiivselt tegutsenud koha omanik. Tuli akutrelliga ja võttis põranda üles. Või noh ühe laua. Ja raha oligi käes. Siis hakkasid naljamehed sealt igast muid huvitavaid asju otsima nii, et parajaks kullakaevamiseks läks. Vot selline asi meenus. Huumorit peab saama!

XOXX

Note to myself

* Aja arvuti garantiiremondi asi korda
* Saada CV ära
* Pane arsti juurde aeg järjekorda
* Helista Maigile
* Käi apteegist läbi
* Helista politseisse ja kindlustusse
* Vii pildid ilmutusse kindlasti
* Osta uus planner
* Muuda telefoni kõnepakett ära
* Küsi aknafirmadest hinnapakkumised
* Mine vanaemale külla!

Live for today, plan for tomorrow, party tonight!

Päris kiire nädal on olnud. Püüan järgemööda kõigest kirjutada.
Eelmine nädal oli paar töö-ööd, mis olid ka täitsa kiired. Neljapäev oli isegi nii palju rahvast, et klubi oli tund aega kaeuem lahti. Just siis, kui mul oli vaja järgmine päev vara tõusta ja olin lootnud ruttu koju saada. Aga mis siis ikka. Sain veits magada ikka. Järgmine päev, ehk reedel, oli asjaajamisi palju. Nagu mainisin varem, siis tähistati reedel minu venna 30. juubelit Sokkas, Otepääl. Kuni teised asjatasid, pidin mina lapsi hoidma. Lapsed sööta, ennast sööta (mis läks meelest), lapsed riidesse panna, ennast veits ilusaks teha jne. Ilmselgelt läks kiireks ja Otepääle jõudsin lastega plaanitust hiljem. Rahvast oli sünnipäeval üle neljakümne. Alguses olid muidugi kohustuslikud tutvumismängud ja jubehead söögid. Sai üle pika aja näha jälle igasugust rahvast. Näiteks mu onu, kellel oli kindel plaan mind purju joota. Nii, et temaga sai juba jageleda küll. Vahepeal tehti jälle seltskonnamänge, millest üks viis selleni, et mul tuleb talvel vennaga suusatama minna. Pole vist sada aastat suusatanud. Sünnipäeva viktoriin oli ka muidugi. Mul õnnestus sebida endale eriti hea meeskond: mina ja mu venna kaks parimat sõpra. Arvake ära, kes võitsid: õige vastus, meie. Eriti hästi läks üks küsimus, kus kästi nimetada praegu võimul olevaid ministreid. Meie kolm ja meie juba veits joogised pead suutsid kolmeteistkümnest ministrist õigesti panna kümme ja pool. Ja seda joogise peaga! Teised võistkonnad panid täppi umbe 1-5 ministrit. Muidugi tõsteti ka sünnipäevalaps väärikalt 30 korda üles. Selleks ajaks käis tants ja trall juba täie hooga. Üles oli pandud ka karaoke varustus. Käskisin kõigil ära keelata mul karaoke laulmise. Aga no palju mööda ei läinud, kui juba tuldi ja võeti käe alt kinni ja veeti mikrofoni juurde. Õnneks oli mikrofone neli ja igat laulu laulis umbes 7 inimest ja kutid karjusid iga laulu ajal üle nii, et vahet eriti polnud, kui mööda laulsid. Osa rahvast kadus mingi aeg ära ja sünnipäevalaps Mauno vajus üsna ruttu magama ära. Meil läks aga pidu edasi. Vahepeal käis jälle kõva tantsukeerutamine. Ja siis jälle karaoke ja siis jälle tants ja siis jälle mõlemad korraga. Öö soovilooks oli see lugu siin, mis keerati iga natukese aja tagant põhja ja kõik laulsid/tantsisid kaasa:

Kella 7 ajal hommikul oli meid üles jäänud umbes 6 inimest. Ja kuigi oleks võinud siis uue ringiga alustada, siis otsustasin ikkagi magama minna. Magamine oli teises majas, saunamajas. Sinna jõudes nägin, et osad tüübid püüdsid juba kala sauna taga. Siis kui mina lõpuks voodisse jõudsin, ärkas Mauno üles ja pidu sai sisse uue hoo. Umbes kümne ajal läks rahvas sauna ja tegid sauna taga sünkroonis vettehüppeid, lauldes samal ajal alleee alleee allee. Ja igat uut tulijat tervitati kreisiraadiost tuntud soome/rootsi aktsendiga: võtame nüüd püksid maha, karta pole siin midagi. Ühesõnaga edasi magada oli suht võimatu, kui akna taga käis selline trall. Nii, et magada sain umbes kolm tundi, mis oli isegi täitsa hästi, sest mõned tüübid polnud üldse magama jõudnud. Pidu kestis endiselt ja Alleee lugu käis koguaeg kas siis keskusest või jauras niisama seda keegi. Aga mingi aeg oli vaja Tartu poole liikuma hakata ja siis oli olukord selline, et rahvast oli palju, autosid oli palju ja kaineid juhte oli vähe. Kuidagi õnnestus enamus rahvast autode peale ära paigutada, mõni jättis oma autod sinna ja mõni jäi ise autosse kaineks magama. Muidugi lükati ka mind rooli ja kella kolme ajal saime sealt lõpuks liikuma. Minu auto peal oli kolm tüüpi, kellest üks läks Otepääl maha, et baari minna ja teised kaks tulid Tartusse jooma. Ühesõnaga huumorit sai küll terve õhtu/öö/hommiku. Kui kõik olid igale poole ära sõidutatud ja ma ka ise lõpuks koju jõudsin, helistasid sõbrannad Lilli ja Ave mulle ja kutsusid Püssi. Nad olid plaaninud väikse suvelõpu ürituse, sest peagi on kõik Tallinnas ja igal pool ja siis on kokku saamine veits raskem. Ja kuigi ma olin surmväsinud ja tahtsin magama minna, siis otsustasin ikkagi oma sõbrannade ja sõprade kasuks. Kella üheksaks saime püssi. Muljetasime ja tsillisime, sest mõndasid polnud ammu näinud. Mingi päris normaalne bänd oli ka Püssis. Kuna järgmine päev oli kõigil palju tegemist, siis läksime mõistlikul ajal laiali. Lauri tõi mind Skarabeusiga venna juurde umbes kella üheks. Selleks ajaks oli Mauno pohmakaga üles ärganud. Istusime veel teleka ees ja naersime eelmise öö üle. Kuna olin surmväsinud, siis jäin magama nagu nott. Pühapäev sain õnneks kodus olla ja puhata.
Esmaspäeval oli töökaaslastel tulnud jälle idee minna Püssi õhtul. No mis siis ikka, kuna siis veel väljas käia kui mitte nüüd. Tegime õhtule Maarja juures jälle alguse. Algus venis nii pikaks, et Püssi jõudsime alles peale kahtteist ja poole kahe ajal pandi juba muusika kinni. Kui ma satun nädala jooksul kolm korda Püssikasse, siis olen juba Püssika püsikas? Edasi liikusime Poolde Kuude. Seal polnud ka terve igaviku vist käinud. Tsillisime ühes pisikeses lauas. Tasapisi hakkasid osad meist koju ära minema. Viimaks istusime veel veits raekoja platsil ja kella nelja paiku läksime kõik laiali. Tuleb tunnistada, et öö oli üsna jahe ja meie Manniga olime valinud eriti pika ringiga tee, et Peplerisse minna. Jõudsime ikkagi õnnelikult kohale ja pugesime magama ära. Teisipäeval lõuna paiku jõudsin Tõrvandisse.
Eelmine õhtu tehti juba vaikselt plaane teisipäeva õhtuks. Monopoli õhtu Paku pool. Ei olnud üldse plaanis minna, sest polnud korralikult magada saanud ja ühesõnaga ei viitsinud üldse minna. Nagu võite aimata, siis suutis Mann mu ikkagi ära rääkida. Saime Manniga Eedeni juures kokku, võtsime poest paar asja ja jalutasime Mõisavahesse. Paku juures tegi Rax meile pannkooke nii, et tasus minna küll. Monopol kestis päris pikalt, kuni lõpuks tulid hotellid peale ja siis oli bisnesgeenius Merka varsti võitja. Vist mingi kolme ajal jõudsime Manni juurde tudule.
Nii, et kätte oli jõudnud kolmapäev juba. Jõudsin jälle lõuna ajal Tõrvandisse ja siis kutsus venna mind lapsi hoidma. Nii, et sain paar tunnikest kodus olla, et pesus käia ja süüa ja siis tuli Mauno mulle järgi juba. Lastega oli lõbus, mis sest, et mind vahest hammustati ja visati klotsidega. Nendega saab alati nalja. Õhtul oli jälle tööle minek. Tööl oli ikka kõik samamoodi. Õhtu tegi lõbusaks see, et turvapoisid Mart ja Heiki laulsid üksteisele armastuslaule. Mida muud seal ikka teha, eksole.
Vot nii. Täna on praegu veel vaikne. Varsti vist lähen Põlvasse, õhtul tööle jälle, homme-ülehomme on vist rahulik. Just helistati Lille Majast ja kutsuti 1. septembri üritusele vabatahtlikuks, mis tähendab seda, et esmaspäevast kolmapäevani on jälle tegemist palju. Millal ma Setomaale vanaema juurde jõuan? Kes teeb, see jõuab ja elatakse vaid korra!

Hitisoovitus on täna muidugi Jessy Matador - Allez Olla Ole.

XOXX