Páginas

Note to myself

* Aja arvuti garantiiremondi asi korda
* Saada CV ära
* Pane arsti juurde aeg järjekorda
* Helista Maigile
* Käi apteegist läbi
* Helista politseisse ja kindlustusse
* Vii pildid ilmutusse kindlasti
* Osta uus planner
* Muuda telefoni kõnepakett ära
* Küsi aknafirmadest hinnapakkumised
* Mine vanaemale külla!

Live for today, plan for tomorrow, party tonight!

Päris kiire nädal on olnud. Püüan järgemööda kõigest kirjutada.
Eelmine nädal oli paar töö-ööd, mis olid ka täitsa kiired. Neljapäev oli isegi nii palju rahvast, et klubi oli tund aega kaeuem lahti. Just siis, kui mul oli vaja järgmine päev vara tõusta ja olin lootnud ruttu koju saada. Aga mis siis ikka. Sain veits magada ikka. Järgmine päev, ehk reedel, oli asjaajamisi palju. Nagu mainisin varem, siis tähistati reedel minu venna 30. juubelit Sokkas, Otepääl. Kuni teised asjatasid, pidin mina lapsi hoidma. Lapsed sööta, ennast sööta (mis läks meelest), lapsed riidesse panna, ennast veits ilusaks teha jne. Ilmselgelt läks kiireks ja Otepääle jõudsin lastega plaanitust hiljem. Rahvast oli sünnipäeval üle neljakümne. Alguses olid muidugi kohustuslikud tutvumismängud ja jubehead söögid. Sai üle pika aja näha jälle igasugust rahvast. Näiteks mu onu, kellel oli kindel plaan mind purju joota. Nii, et temaga sai juba jageleda küll. Vahepeal tehti jälle seltskonnamänge, millest üks viis selleni, et mul tuleb talvel vennaga suusatama minna. Pole vist sada aastat suusatanud. Sünnipäeva viktoriin oli ka muidugi. Mul õnnestus sebida endale eriti hea meeskond: mina ja mu venna kaks parimat sõpra. Arvake ära, kes võitsid: õige vastus, meie. Eriti hästi läks üks küsimus, kus kästi nimetada praegu võimul olevaid ministreid. Meie kolm ja meie juba veits joogised pead suutsid kolmeteistkümnest ministrist õigesti panna kümme ja pool. Ja seda joogise peaga! Teised võistkonnad panid täppi umbe 1-5 ministrit. Muidugi tõsteti ka sünnipäevalaps väärikalt 30 korda üles. Selleks ajaks käis tants ja trall juba täie hooga. Üles oli pandud ka karaoke varustus. Käskisin kõigil ära keelata mul karaoke laulmise. Aga no palju mööda ei läinud, kui juba tuldi ja võeti käe alt kinni ja veeti mikrofoni juurde. Õnneks oli mikrofone neli ja igat laulu laulis umbes 7 inimest ja kutid karjusid iga laulu ajal üle nii, et vahet eriti polnud, kui mööda laulsid. Osa rahvast kadus mingi aeg ära ja sünnipäevalaps Mauno vajus üsna ruttu magama ära. Meil läks aga pidu edasi. Vahepeal käis jälle kõva tantsukeerutamine. Ja siis jälle karaoke ja siis jälle tants ja siis jälle mõlemad korraga. Öö soovilooks oli see lugu siin, mis keerati iga natukese aja tagant põhja ja kõik laulsid/tantsisid kaasa:

Kella 7 ajal hommikul oli meid üles jäänud umbes 6 inimest. Ja kuigi oleks võinud siis uue ringiga alustada, siis otsustasin ikkagi magama minna. Magamine oli teises majas, saunamajas. Sinna jõudes nägin, et osad tüübid püüdsid juba kala sauna taga. Siis kui mina lõpuks voodisse jõudsin, ärkas Mauno üles ja pidu sai sisse uue hoo. Umbes kümne ajal läks rahvas sauna ja tegid sauna taga sünkroonis vettehüppeid, lauldes samal ajal alleee alleee allee. Ja igat uut tulijat tervitati kreisiraadiost tuntud soome/rootsi aktsendiga: võtame nüüd püksid maha, karta pole siin midagi. Ühesõnaga edasi magada oli suht võimatu, kui akna taga käis selline trall. Nii, et magada sain umbes kolm tundi, mis oli isegi täitsa hästi, sest mõned tüübid polnud üldse magama jõudnud. Pidu kestis endiselt ja Alleee lugu käis koguaeg kas siis keskusest või jauras niisama seda keegi. Aga mingi aeg oli vaja Tartu poole liikuma hakata ja siis oli olukord selline, et rahvast oli palju, autosid oli palju ja kaineid juhte oli vähe. Kuidagi õnnestus enamus rahvast autode peale ära paigutada, mõni jättis oma autod sinna ja mõni jäi ise autosse kaineks magama. Muidugi lükati ka mind rooli ja kella kolme ajal saime sealt lõpuks liikuma. Minu auto peal oli kolm tüüpi, kellest üks läks Otepääl maha, et baari minna ja teised kaks tulid Tartusse jooma. Ühesõnaga huumorit sai küll terve õhtu/öö/hommiku. Kui kõik olid igale poole ära sõidutatud ja ma ka ise lõpuks koju jõudsin, helistasid sõbrannad Lilli ja Ave mulle ja kutsusid Püssi. Nad olid plaaninud väikse suvelõpu ürituse, sest peagi on kõik Tallinnas ja igal pool ja siis on kokku saamine veits raskem. Ja kuigi ma olin surmväsinud ja tahtsin magama minna, siis otsustasin ikkagi oma sõbrannade ja sõprade kasuks. Kella üheksaks saime püssi. Muljetasime ja tsillisime, sest mõndasid polnud ammu näinud. Mingi päris normaalne bänd oli ka Püssis. Kuna järgmine päev oli kõigil palju tegemist, siis läksime mõistlikul ajal laiali. Lauri tõi mind Skarabeusiga venna juurde umbes kella üheks. Selleks ajaks oli Mauno pohmakaga üles ärganud. Istusime veel teleka ees ja naersime eelmise öö üle. Kuna olin surmväsinud, siis jäin magama nagu nott. Pühapäev sain õnneks kodus olla ja puhata.
Esmaspäeval oli töökaaslastel tulnud jälle idee minna Püssi õhtul. No mis siis ikka, kuna siis veel väljas käia kui mitte nüüd. Tegime õhtule Maarja juures jälle alguse. Algus venis nii pikaks, et Püssi jõudsime alles peale kahtteist ja poole kahe ajal pandi juba muusika kinni. Kui ma satun nädala jooksul kolm korda Püssikasse, siis olen juba Püssika püsikas? Edasi liikusime Poolde Kuude. Seal polnud ka terve igaviku vist käinud. Tsillisime ühes pisikeses lauas. Tasapisi hakkasid osad meist koju ära minema. Viimaks istusime veel veits raekoja platsil ja kella nelja paiku läksime kõik laiali. Tuleb tunnistada, et öö oli üsna jahe ja meie Manniga olime valinud eriti pika ringiga tee, et Peplerisse minna. Jõudsime ikkagi õnnelikult kohale ja pugesime magama ära. Teisipäeval lõuna paiku jõudsin Tõrvandisse.
Eelmine õhtu tehti juba vaikselt plaane teisipäeva õhtuks. Monopoli õhtu Paku pool. Ei olnud üldse plaanis minna, sest polnud korralikult magada saanud ja ühesõnaga ei viitsinud üldse minna. Nagu võite aimata, siis suutis Mann mu ikkagi ära rääkida. Saime Manniga Eedeni juures kokku, võtsime poest paar asja ja jalutasime Mõisavahesse. Paku juures tegi Rax meile pannkooke nii, et tasus minna küll. Monopol kestis päris pikalt, kuni lõpuks tulid hotellid peale ja siis oli bisnesgeenius Merka varsti võitja. Vist mingi kolme ajal jõudsime Manni juurde tudule.
Nii, et kätte oli jõudnud kolmapäev juba. Jõudsin jälle lõuna ajal Tõrvandisse ja siis kutsus venna mind lapsi hoidma. Nii, et sain paar tunnikest kodus olla, et pesus käia ja süüa ja siis tuli Mauno mulle järgi juba. Lastega oli lõbus, mis sest, et mind vahest hammustati ja visati klotsidega. Nendega saab alati nalja. Õhtul oli jälle tööle minek. Tööl oli ikka kõik samamoodi. Õhtu tegi lõbusaks see, et turvapoisid Mart ja Heiki laulsid üksteisele armastuslaule. Mida muud seal ikka teha, eksole.
Vot nii. Täna on praegu veel vaikne. Varsti vist lähen Põlvasse, õhtul tööle jälle, homme-ülehomme on vist rahulik. Just helistati Lille Majast ja kutsuti 1. septembri üritusele vabatahtlikuks, mis tähendab seda, et esmaspäevast kolmapäevani on jälle tegemist palju. Millal ma Setomaale vanaema juurde jõuan? Kes teeb, see jõuab ja elatakse vaid korra!

Hitisoovitus on täna muidugi Jessy Matador - Allez Olla Ole.

XOXX

It’s not whether you win or lose. It’s how you place the blame.

Merka oli eile päris purjus. Kohe täitsa piinlik on. Pole väga ammu nii purjus olnud.

Igatahes tegime eelmine nädal plaane, et esmaspäeval lähme Püssi. Jõudsin kaheksa läbi Manni juurde ja tegime kiired kokteilid. Turvamees-poisid tulid ka Manni juurde ja tegime Püssika soojendust. Meil Manniga oli kahe peale 0.5 L viina, mis tundus suht okei, sest kui me eelmine kord Maasikas ja CT-s käisime, siis jõime Gini ja sama palju viina ja pärast veel kumnbki mingi kaheksa shotti ja ma ei olnud sugugi nii purjus nagu eile. Igatahes läksime Püssi. Rahvast oli päris palju. Õhtu oli soe ja istusime väljas. Käisime Manniga sees Gini ostmas ja mingid italjaanod tulid jutustama. Kutsusid meid väga lahkelt kaasa Itaaliasse. Me siiski viisakalt loobusime. Nägin isegi Ervinit ja Mihklit ja ajasin veits juttu ka nendega aga ei mäleta millest. Kahe paiku tõi meid Skarabeus koju. Ühesõnaga mõnus tsill õhtu oli. Hommik oli tunduvalt raskem. Kõigepealt ärkasin enne seitset selle peale, et väljas oli hull padukas ja välkus ja mürtsus kõvasti. Mann ei kuulnud midagi. Järgmine hetk ärkasin siis kui Mann askeldama hakkas. Vaatasin, et olemine täitsa ok aga see oli petlik tunne. Igatahes Mann läks sõbrannaga Võrru. Õnneks viskasid nad mind ka möödaminnes koju ära, sest bussiga ei oleks ma küll tahtnud sõita. Kodus püüdsin veel magada aga tuumapohmell läks järjest hullemaks. Jõin vett ja mingi aeg ikka magasin. Kui ärkasin, siis lootsin, et kõik on üle läind. Ei olnud. Vegeteerisin diivani peal edasi ja umbes kella viie ajal tundus, et hullem on möödas. Elu hullem pohmakas vist. Vanaks hakkan jääma vist. Vanasti ei olnudki mul sellist asja nagu pohmakas kunagi. Vot. Aga õhtu oli meeldiv igatahes.

Nüüd paar tööpäeva ja siis jälle pidu. Reedel on Sokkas mu venna suur juubeli party. Ma arvan, et ma olen üsna kaine seal. Elame näeme.

XOXX

Ilmselgelt eksole

Järjekordne töööö.
Uksele tuleb kamp noormehi, kelle täisealisuses võib julgelt kahelda. Küsitakse dokumenti kõigilt. Üks noormees ulatab dokumendi ja hoiab pilku maas. Turvamees vaatab ja vaatab. Noormees mõistab, et turvamees ei usu väga, et see tema on ja püüab veel olukorda päästa ja ütleb: Pilt on tehtud kolm aastat tagasi ja ma sain ükskord peksa ja siis tehti mulle iluoperatsioon.
Turvamees: Millal su sünnipäev on?
Noormees: Eeee...
Edasi viidi see noormees turvaruumi ja hiljem politseisse.

Aga originaalsuse eest tuleks küll talle punkt anda. Sellise jutuga pole veel keegi üritanud sisse saada.

Save Our Souls

Tänu meie elukohale lennujaama lähedal, tiirutavad ikka aeg-ajalt lennukid maja kohal. Nii juhtus ka täna õhtul kui emaga rõdu peal olime.
Ema: Kui sõda tuleb, siis on jama. Lennujaamale visatakse esimesena pomm.
Mina püüdsin asja helgema poole pealt näha: Aga kui sõda tuleb, siis meid saab esimesena lennukitega ära päästa.
Ema: Kesse meid võtab? Antsipid viiakse esimesena ära!
Hele naer...

Huumorit peab saama!

Reamees

Käisime 1.augustil Mikku Võrus vaatama. Taaskohtumine oli väga meeldiv ja taaslahkumine õhtul üliraske. Siiski panen siia mõned pildid, et Te ka Mikku ja Priitu näha saaksite :D

Ohh aegu ammuseid..

Pean tõdema, et jällegi on minu eelmisest postitusest möödunud pea kuu aega. Häbi mul olgu. Teen oma kiirest elust põgusa ülevaate, et Te teaks, millega ma siis tegelenud olen.

Juuli keskel käisime (mina, Liisa, Leila, Martin ja Priit) Õllesummeril. Sobivaks päevaks sobis meile kõigile reedene päev, mil peaesinejaks oli Scissors Sisters. Kogunesime kella poole 6 ajal Liisa & Martini juures. Võtsime kerge eine ja lahjendasime ühe poolese viina ära. See ei ole sugugi palju viie inimese peale, nii et pole hullu. Lauluväljakule jõudsime umbes poole 8 ajal. Seal saime kokku täditütre ja tema mehega. Oii kui palju rahvast oli. Kõik siblisid ringi nagu sipelgad. Esmalt otsustasime Tivoli mõnusid nautida ja ühel karussellil tiirelda. See oli päris vahva. Siis võtsime siidri ja suundusime Inest ja Koit Toomet kuulama. Õhtu läks lenneldes. Vahepeal kuulasime veel Rock Hoteli, käisime veel kord karussellil ja siis oligi juba aeg õhtu staare vaatama minna. Scissors Sisters laulis selliseid laule, mida ma polnud kuulnudki, nii et kui algselt oli laululaval metsikult rahvast, siis lõpuks oli neid mingi 5 korda vähem. Suurema osa õhtust jämmisime Smilersi muusika saatel ja korra hüppasime läbi ka Meie Mehe telgist. Igatahes oli õhtu vinge ja lahe. Järgmine aasta tuleb kindlasti sinna jälle minna! :)

20.juulil läksime (mina, ema, Liisa ja Martin) puhkama. Tahtsime traditsiooniliselt Kauksi minna. Kahjuks mängis ilmataat meile vingerpussi ja oli metsad nii tuleohtlikuks teinud, et mets oli lihtsalt kinni pandud. Õnneks saime mõned kilomeetrid eemale Karjamaale minna, mis asub samuti Peipsi põhjarannikul. Kokku olime seal 4 päeva. Vahepeal liitusid meiega isa ja Martini vanemad. Rand oli mõnus, ilm supersoe ja seltskond meeldiv. Päevad veetsime rannas päevitades, ujudes ja niisama tsillides. Igatahes puhkus oli korralik!

Mul meenus, et enne puhkust sai meil ka vannituba lõpuks valmis. Täitsa ilus tuli. Samuti sain enne puhkust teada, et sügisest võib mind üsna tihti Tallinnast leida. Asun sügisest Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli farmaatsiat õppima.

24.juulil läksime Liisaga Maksu- ja Tolliameti suvepäevadele Paunkülla. Üritus oli minu jaoks nn omapärane, aga huvitav. Teate, ei jaksagi hetkel nagu põhjalikumalt nendest asjadest kirjutada, sest need toimusid juba nii ammu. Eks saab kunagi hiljem piltide põhjal kerge kokkuvõtte teha :)


Lilian

Elu on täis üllatusi!

Leidsin teksade taskust 25 krooni! Vot kui lahe :)

XOXX

Kui ei aita jõud, siis aitab kavalus!

No ma lihtsalt pidin kirjutama praegu kohe, kui ma olen alles töölt tulnud ja tegelikult võiks magama minna, sest täna on isegi nagu und. Aga selle asemel kirjutan nüüd paarist viimasest päevast.
Kuna meil üks päev käis meistrimees ehk mu onu meil kodus hädavajalikke asju nokitsemas, siis on ka natuke remont või midagi sellist hoogu juurde saanud. Meil on uued kardinapuud üleval ja uued kapiuksed. Nii et neljapäev ja reede turnisin viienda korruse akende peal hoolimata oma kõrgusekartusest ja panin kardinaid üles. Kuna onu meistrimees läks Soome ja tal oli päris kiire, siis kõiki asju ta ei jõudnudki ära teha. Köögikappide uksed jäid panemata. Ma vaatasin, et kui raske see ikka olla saab ja võtsin asja ette. Ja nüüd on meil ilusad kapiuksed ka ees.
Siis olen jälle ka kõik päevad tööl olnud. Kolmapäeval läksin tööle ja vaatan, et ooooo, terve tagumine saal on telliskivideni laiali lammutatud. Saab klubi jälle väheke värskendust. See nädal tööl on üldse kuidagi veider olnud. Ei teagi miks. Aa näiteks üks öö uputas naiste wc nii, et maas oli 5 cm vett. Igatahes. Neljapäeval oli Tätte kontsert. Kuna ma eelmine aasta ei saanud minna, siis otsustasin, et see aasta lähen, maksku mis maksab, läbi tule ja vee ja kasvõi üksi. Üksi ei pidanudki minema, sest Lilli tuli ka oma ema ja sugulastega ja läbi tule-vee polnud ka vaja minna. Kontsert hakkas kell üheksa ja ma mõtlesin, et nooo kümneks saab läbi ja siis saan täpselt tööle jalutada. Kontsert oli väga hea. Eriti Tätte ja Matvere. Nendest Koiksonitest ja Maarja-Liisidest oli savi aga nad laulsid ka ilusti. Aa... ja lugege Sky Plusi blogi. Seal kirjutas, et Jaan Tätte on täiskasvanud eestlasele nagu Hello Kitty, kelle peale kõik tormi jooksevad. Ja nii ongi. Ma pole vist kunagi Tartu Laululaval nii palju rahvast näinud. Kui meie jõudsime 15 minutit enne kontserdi algust kohale, siis oli kaugel taga paar viimast rida veel vabad. Need täitusid ka ruttu ja rahvas istus isegi lava ees ja igal pool muru peal maas. Kella veerand üheteistkümne ajal aga ei paistnud kontsert veel kaugeltki läbi saavat aga mul oli vaja tööle minna. Seega pidin varem ära tulema. Õnneks oli Bakler nii hea ja tuli mulle lauluka juurde järgi. Töö juures on meil palju uusi nägusid. Igasuguseid käib meil proovipäevadel. Neljapäeval oli näiteks üks kutt riidehoius proovipäeval. Samal päeval olid ka mingid soome pässid peol, kes olid üsna purjus. Pudistasid mulle sealt klaasi vahelt et kaunis tyttö jne. Mingi aeg läkski üks neist nii härga täis, et tõstis meeste wc-s ühe kabiini ukse lihtsalt eest ära, samal ajal kui seal üks teine tegi oma häda. Tõstis ukse lihtsalt eest ära! Kohe läks seal mingiks suuremaks ütlemiseks aga kakluseks päris mitte siiski. Turvad toimetasid sommi ruttu turvaruumi. Siis nõudsid talt katkise ukse eest 2500 krooni. Sommi maksis kohe ära ka. Pärast tuli välja, et uksel oli vaja enamvähem kaks kruvi juurde osta või midagi sellist. Täna, reedel, oli jälle klubi üsna täis rahvast. Ja nii kui tuleb rahvas, tulevad ka kaklused. Terve suvi on kuumade ilmade tõttu tunduvalt vähem rahvast käinud klubis. Kui rahvast oli vähe, siis ei olnud ka põhimõtteliselt üldse kaklusi ja kedagi ei olnud vaja välja visata jne. Nüüd on viimased nädalad rahvast rohkem ja kohe on ka äksionit rohkem. Kaklusi ja värke ja isegi naisi on olnud vaja välja visata. Mingi aeg läks siis täna ka ukse peal teemaks ära. Üks venelane ei tahtnud aru saada, et väljudes kaotas tema pilet kehtivuse ja on vaja uus osta, kui sisse tahab minna. Seletasid ja seletasid seal turvaga omavahel ja läks rabelemiseks ära. Ma mängisin arvutis tuima näoga oma mängu edasi, sest tundus, et midagi erilist ei ole. Siis tuli tollele venelasele veel mingi tüüp appi ja siis läks üks turva veel appi ja siis tuli veel üks kutt venelastele appi ja siis veel üks turva jne. Jama läks juba üsna suureks nii, et turvad käskisid mul ka paanikanuppu vajutada. Siis tulid Skarabeusi turvafirma mehed kohale ja lõpuks oli seal ukse peal paar tüüpi näoli asfaldis ja ülejäänud puntras nende peal nii, et ei jõudnud kokku lugedagi. Selle aja peale kogunes ukse peale ka päris suur publik. Rahvas enamvähem plaksutas seal ja kommenteeris, et ikka täie raha eest saab lõbu. On ikka inimesed. Aga asi saadi ruttu kontrolli alla ja lõpuks oli vist mingi 4-5 meest käeraudades turvaruumis. Politsei viis nad minema aga mõni neist hakkas isegi politseile vastu ja jama oli seal küllaga. Lisaks sellele oli vaja mu paanikanupp võtmega välja keerata. Vaatasin, et teen ise seda, kuna ennegi on seda nuppu vaja läinud ja olen pärast tagasi keeranud ja Bakler andis mulle võtme. Keeran ja nupp tuleb välja aga võti enam august välja ei tulnud. Täitsa jama. Siis paar turvameest ka käisid seda keeramas aga ei aidant midagi ja sinna see võti jäigi. No vot siis.
Ja nüüd sain lõpuks koju ja jamad ei lõppenud. Panin enda toas tule põlema ja näen, et kardina peal on suuuuur sääsk. See on see emane või isane sääsk, kes on teistest umbes kuus korda suurem ja näeb välja nagu koibik. See konkreetne tundus veel eriti mutant ja suurem kui tavaliselt. Tiirutas ümber lambi mu toas. Püüdsin teda harja varrega akna või toaukse poole suunata aga need loomad ei ole ka eriti intelligentsed ja vehkimisest ei olnud mingit kasu. Siis sähvatas mul idee: kustutasin oma toast tule ära ja panin esikus põlema. Ja läks umbes neli sekundit kui rumal sääseke hakkas esiku lambi juures keksima. Ise olin jube rahul oma kavalusega. Panin enda toas tule jälle põlema ja avastasin siis suure ämbliku enda padja pealt. PADJA PEALT! Oleks ma seal praegu maganud, siis oleks see ämblik mul näos olnud! Vuihhhhh! Taas tuli appi võtta kavalus: ajasin ema üles. Ta viskas ämbliku aknast välja ja asi korras. Vot sellised üleelamised.
Aga nüüd lähen küll magama ära, sest homme saab juuksurisse minna. Jeee! Pole umbes pool aastat juuksuris käinud vist. Ja siis lähen vist shoppan ka veits midagi. Homseks lubab mingit kuumarekordit, mingi 36-38 kraadi ja mina pean selle ilmaga linnas higistama. Õnneks on kaubamajas konditsioneer.

XOXX

P.S. Hitisoovitust täna ei ole, sest pole olnud aega normaalset muusikat kuulata. Aga kummitab praegu näiteks alehandro ale-ale-handro :) (Siinkohal tervitaks selle lauluga Hiiumaa tripi rahvast:))

Lilli juudijuubel ehk kuidas ta 22 sai :)

Ma loodan, et Lilli ei pahanda, et ma ta sünnipäevast sissekande teen aga rahvas nõuab. Ta võib ise teise veel teha.
Reedel oli siis see kauaoodatud Lilli sünnipäev. Sain päeval isegi päris korralikult magada ja ärkasin täpselt nii, et sain pesus käia, end valmis sättida ja minek oligi. Sain enne veel Eedenis ühe riigiteadlasega kokku, kes CT pileteid tahtis ja siis jäi veel päris palju aega ning sain tutvuda kaubanduskeskuse väljapanekuga. Mingi hetk vaatasin lihtsalt Konsumis ringi, et äkki ostaks midagi head ja kaugel alko leti juures näen, et kellelgi on samasugune käekott nagu Kaaril (ekstöökaaslasel). Ja siis vaatasin, ongi Kaari!!! Kaari oli öösel USAst tagasi jõudnud. Hüppasin talle kohe kaela ja nii me seal alko leti juures kiljusime taaskohtumise rõõmust. Rääkisime veits ja siis pidi igaüks oma teed minema. Minul oli veel sünnipäevale minemiseks veits aega aga ei olnud midagi tarka teha ka ja hakkasin Lilli juurde vaikselt jalutama. Lootsin, et kell tiksub selle ajaga täis aga isegi minu aeglane jalutamine läks nii kiiresti ja otsustasin siis varajane külaline olla. Tuli välja, et ma olin hoopis viimaste seas. Toimus pidulik õnnitlustseremoonia välkuvate fotokate ees ja istusime lauda. Seltskond oli väike aga mõnus: mina, Lilli, Liisa, Martin, Priit, Leila, Ave ja Pille-Riin koos pisikese nunnu Martaga. Kohe toodi shampused ja kangemad kraamid lauale ja võeti päris tempokalt sünnipäevalapse terviseks. Söök oli ka muidugi väga maitsev nagu alati. Jutustasime ja muljetasime. Mingi hetk mainis Lilli kluppi minekut. Sellega polnud ma küll üldse arvestanud ega ka vastavalt riietunud. Aga ei lasknud ennast sellest kõigutada ja panin meid kohe CT listi. Õhtu kulges meeleolukalt: sõime head ja paremat (kook ja kohv maitsesid imehästi), jõime head ja paremat (vaarika Nipernaadit, mis oli sama salakaval, kui Nipernaadi ise vast kunagi oli) ja umbes poole kahe ajal oli tuju kõigil nii ülev, et seadsime sammud klubi poole. Mina, Priit ja Martin saime Pille-Riinuga, kes läks koju ära, ja ülejäänud tulid taksoga järgi. Klubi juures väljas oli rahvast väga tihedalt ja see sai tähendada vaid ühte: klubis sees on palju rahvast. Läksime kõik kambaga sisse ja nii oligi. Rahvast oli tõesti palju ja tihedalt ja tegemist oli kõige rahvarohkema peoga üle pika aja. Suundusime kohe tantsuplatsile ja hõivasime seal endale hea koha. Tümm oli selline keskpärane - mõni lugu oli hea ja mõni halb. Aga mina tantsisin küll nii, et oli ikka tantsitud. Mingi hetk hüppasin DJ puldist läbi ja surusin valgustajapoiss Sandrile oma sooviloo paberil nina alla. Ja järgmine lugu oligi see. Rahvas vist seda head lugu väga veel ei teadnud, sest kohe jäi tantsuplatsil veidi hõredamaks. Kuna klubi oli täis, siis läks ka seal päris palavaks. Aga turvamees-poisid on omad nii, et käisime mitu korda väljas end jahutamas. Vahepeal käisime Priiduga jooke ka ostmas. Kõigepealt tuli baarileti ääres päris kaua oodata ja rahvast läbi pressida, sest ka baar oli tihedalt rahvast ümbritsetud. Mingit normaalset soodukaga jooki polnud ja leppisime Pearl Harbouriga (mingi alks ananassimahlaga). Ja siis jälle tantsuplatsile. Ära tulime vist mingi kolme ajal aga päris kindel pole selles. Öö oli soe ja hakkasime kiirel sammul kodu poole astuma. Tempo oli sama kiire, kui olümpial kiirkõndijatel. Leila ja Priit otsustasid rahulikuma tempo kasuks ja jäid veidi tahapoole. Meie jõudsime koju ja hakkasime kohe koristamisega pihta. Tunni ajaga olime tulnud CT-st Annelinna ja jõudnud ka nõud pesta ja toad koristada. Vot sellised naised ja mehed! Poole viie paiku vajusid kõik magama.
Mingi kaheksa ajal helistas mulle leitnant Mart, kes mulle alati helistab, kui ta purjus on. Kui ma muidu isegi vahest viitsin taga jutustada öösel, siis seekord andsin küll talle konkreetselt korvi. Järgmine hetk, kui silmad lahti tegin, siis oli Lilli kadunud. Kell oli umbes pool kaksteist. Mõtlesin, et olen raudselt viimane, kes veel magas ja otsustasin end ruttu püsti ajada. Siis ilmnesid ka öise hoogsa tantsimise tagajärjed: pluusi nööp oli ära tulnud ja teadmata kadunud ning king oli ära hõõrunud parema jala kanna. Pole hullu midagi. Peale seda selgus, et ka teised olid alles voodis ja üles ärkamas. Sõime kõik hommikust, jõime hommikukohvi ja vaatasime kergejõustikut. Peale seda pakkus rahvas välja, et võiks kinno minna. Ainuke film, mis meie graafikusse sobis, oli Võluri Õpipoiss, sest Siim tuli Jõgevalt ja pärast tulid Lillile jälle külalised. Kuna Lilli pidi köögitoimkonnas olema, arvas ta, et ta kinno ei saa tulla. Korraldasime kiired talgud "Lilli kinno 2010" ehk kõigile said noad pihku ja 10 minutiga oli suur potitäis kartuleid kooritud. Siim jõudis ka mõned minutid enne filmi algust ja põrutasime kino poole. Film ise oli selline keskpärane muinasjutulugu, mille lõpp oli juba alguses teada. Aga siiski vaatamist väärt, sest Nicolas Cage oli ühes peaosas. Kui pimedast kinosaalist välja tulime, lippas Lilli jälle toimkonda ja meie Liisa, Martini ja Siimuga läksime väiksele poetiirule, sest Martinil ja Siimul oli vaja teha paar hädavajalikku ostu. Seejärel viskas Siim mind koju ja läksid nemadki Lilli sünnat jälle tähistama. Mina sain kodus veits lebotada ja pesus käia ja siis ootas ees jälle töö-öö. Üldse ei tahtnud tööle minna ja parema meelega oleks kodus edasi lebotanud. Töö juures oli aga jälle tsill seltskond ja tuli tööisu ka tagasi. Väike vahejuhtum oli ka. Umbes sellel ajal, kui uksed avasime, juhtus nii, et mingid kaitsmed või värgid läksid helipuldis vist läbi. Elekter oli olemas aga muusika ei mänginud. Midagi siis poisid sahmisid seal aga päris kaua oli vaikus. Siis hakkasid kõik juba lootma, et äkki on tänane töö-öö läbi ja saab koju minna, sest ilmselgelt pole rahval seal eriti midagi teha kui muusikat ei ole. Muidugi nii ei läinud ja varsti peksis biit jälle. Mingi retro pidu oli ja tuli isegi väga mõnusaid lugusid mida ammu pole kuulnud, nagu Vengaboys jne. Hommikul viie ajal sain magama ja magasin järgi kõik need neljal eelneval ööl unedefitsiidi käes kaotsi läinud unetunnid, ehk siis magasin kella kolmeni päeval. 10 tundi und ja ärkasin uue inimesena.
Igatahes oli sünnipäev minu meelest great success ja nii tsill oli omadega jälle olla ja peol käia.

Tänased hitisoovitused: Zetod - Lätsi Sanna, ehk siis Zetode terve uus plaat, mis on nii hea :) Väike stiilinäide ka: http://www.youtube.com/watch?v=1gKzgmEV0rY või http://www.youtube.com/watch?v=AotTtA2hTLs .

Järgmise korrani :)