Páginas

22 - viimane taks, 36 - lootus uus!

Nagu arvata võis, siis läksin ikka Sirle sünnale. Käisin kodus käppelt pesus ja linna tagasi. Haarasime ruttu kingituse linnast ja seitse läbi olime platsis. Õnnitlustseremoonia, pildistamised ja kohustuslik viinashot hapukurgiga koos sünnipäevalapsega. Viinaks oli Laua viin. Sellist asja pole küll ikka miljon aastat joonud. Viimati sai vist joodud kunagi pubekana. Laua viin tundus mitu korda kangemana kui muidu viin. Igatahes tuli kohale lõpuks igasugust rahvast, keda polnud ammu näinud. Sõime veits ja jõime ja enamuse ajast istusime oma kambaga saunaruumis ja tegime vesikat. Sai meenutatud vanu aegu, kui 13-14 aastaselt sai tehtud igast lollusi ja asju. Lõpuks jõudsime kluppi ka. Klubi oli taaskord paksult rahvast täis. Kluppi minnes oli meid vist mingi 15-16 inimest ja nii kui ma jäin korraks mõne turvamehega juttu rääkima, olid teised kadunud. Mingi aeg siis leidsin rahva üles ja tantsisime ka päris kaua. Ja siis nägin Siimu ja jäin korraks juttu ajama ja jälle olid kõik kadunud. Ja siis ei leidnud tükk aega kedagi üles. Aga no õnneks on klubi tuttavaid täis ja ajasin nendega juttu. Hängisin mingi aeg Tarmo baari juures ja seal tuli üks tüüp muga kohe juttu ajama. Tundsin kohe ära, et see on üks klubi püsikas ja vist on mingi Tarmo sõber ka. Tuli välja, et ta oli mind eile ka klubis näinud (mina teda mitte aga no pole imestada ka). Lõpuks hängisingi enamuse õhtu selle tüübi ja Tarmoga. Vahepeal leidsin veel osa enda kambast üles aga nood kadusid jälle sama kiiresti ära. Siis nägin veel Kaarlit, kellega sai veits jutustatud ja naisi kirutud. Pärast rääkisin veel Heikiga ka mingitel teemadel ja nägin muidu veel igasuguseid inimesi, kes kõik must midagi tahtsid. Aa ja siis põhiline mure oli see, et mul polnud kuskile ööseks minna. Oleks saanud minna Sirle juurde Kõrvekülla tagasi aga vaatasin, et ei viitsi sealt pühapäeval mitme bussiga tagasi sõita. Ja ei raatsinud üksi taksoga Tõrvandisse ka sõita. Kui viimane häda käes on, siis saan alati venna juurde minna. Lõpuks tekkis kojusaamise variante kohe mitu-mitu. Pille lubas mu peale tööd koju visata kui vaja. Ruus ütles, et läheb Nõkku ja võib mind Tõrvandisse ära visata. Siis tuli Mann, et võin tema juurde ööseks minna. Ja lõpuks lubas veel Meino (see püsikas või Tarmo sõber), et viskab mu ise koju ära. Tsillisime Meinoga peaaegu peo lõpuni ja lõpuks vaatasime, et lähme koju ära. Kuigi ema on mulle õpetanud, et võõraste meeste autosse ei tohi istuda, siis Meinol oli kainekas koos oma naisega ja lisaks oli meil päris mitu ühist tuttavat, nii et ma ohtu ei näinud. Meino ise oli ka maru dsentelmen ja nii saingi mingi poole viieks õnnelikult koju. Nüüd vist on klubi isu mõneks ajaks täis. Kuid nagu öeldakse: never say never.
Täna oli kohe päris hea päev üle pika aja. Sain mitu head uudist. Aga ärgem rutakem sündmustest ette ja hoidkem pöialt, et nüüd lähebki mõnda aega hästi ka vahelduseks.

Hitisoovitus kõigile, kellel on rasked ajad: http://www.youtube.com/watch?v=4CbEotFOnP0

XOXX

Tarmo, viitsid meile teha viis Orgasmi?

My babys are back! Kiire nädal on olnud.
Esmaspäeval viisin oma arvuti siis lõpuks garantiisse ära. Nii, et igal pool kus vähegi võimalik on, hüppan arvuti taha. Samal päeval otsisin kodus ka oma vana lauaarvuti välja. Vana suur kast ja suuuuuur monitor ja kõik muu. Töötab aga jube aeglaselt. Ja mitu akend lahti teha on arvuti jaoks juba tõeliselt suur pingutus. Nii, et põhimõtteliselt olen ma ikkagi arvutitu praegu.
Teisipäeval pidasian terve päev sisemist heitlust endaga, et kas minna Tallinnasse või mitte. Peaks ikka minema ju, lähen. Raha ei ole, ei lähe. Aga hawaiilased tulevad ju, lähen. Nii halb ilm on ja külm on, ei lähe. Lõpuks mõtlesin, et s***a kah ja läksin. Bussini oli aega 15 minutit. Viskasin oma seitse asja kotti ja mingi ime läbi jõudsingi. Buss tegi maanteel küll päris ohtlikke möödasõite rekadest. Viimasel ajal on probleeme nii palju ja selle nädalaga tuli neid juurdegi veel, siis on tunne olnud, et erilist eluisu küll pole. Ärge kartke, ma ei hakka end lõikuma ega miskit. Ma olen selleks liiga pussy. Aga bussis oli küll vahepeal selline tunne, et ega midagi hullu poleks, kui buss ei jõuaks möödasõitu ära teha. Saakski oma muredest lahti. Aga samas nagu oli hea ka Tallinnasse sõita. Väike keskkonna vahetus. Tallinnasse jõudsin õhtul kell kaheksa. Nii kui bussist maha astusin, tibutas külma vihma, tuul tahtis kõrvad peast puhkuda ja kõik oli pime ja kole. Käisin Sikupillis. Inimesed on kurjad ja mossis ja ebaviisakad. Keerasin Sikupilli kõrvalt ära ühele mitte väga valgele tänavale ja kohe tuli mingi pomps mulle vastu: "neiu...?". Tegin näo nagu midagi ei saaks aru ja kiirendasin sammu. Õnneks jättis pomps mu rahule. Kõige selle peale mõtlesin küll, et Tallinn ikka ei sobi mulle üldse. Viimasel ajal olen koguaeg mõelnud, et peaks sinna ära kolima, et saaks elukese kuskile poole veerema jälle. Aga see linn ei sobi mulle lihtsalt. Muidugi mingi aeg harjuks, aga meeldima ta mulle ei hakkaks. Igatahes, istusin tunnikese ühe vana sõbranna juures ja peale seda läksin Liisa juurde. Muljetasime seal veits ja läksime magama ära, sest hommikul oli vara ärgata vaja. Öö möödus üsna rahutult. Nagu alati läks hommik kiireks ja oli vaja trammi peale joosta ja muidu kiirkõndi harrastada igal pool. Aga kui sadama uksest sisse astusime, teatas just valjuhääldi tädi, et saabus Baltic Queen. Nagu tellitult. Siis veel natuke ootamist ja varsti sõitsidki meie hawaiilased trepist alla. Kallistasime ja muljetasime juba kiirelt. Sõitsime bussijaama ja hawaiilased hüppasid esimese Tartu bussi peale, et kiirelt koju jõuda. Teatud põhjustel jäin mina veel Tallinna. Päevavalguses tundus Tallinn veits parem. Jalutasin kesklinnas ja käisin mõnes poes. Eksisin veits vahepeal ära, jäin vetsu luku taha kinni ja ei leidnud ühtegi normaalset söögikohta. Ei see linn ei sobi mulle ikka. Pidin küll autoga saama Tartu aga taaskord ei vedanud mul ja lõpuks loksusin ikka bussiga. Käisin kiirelt kodus ja õhtul tööle.
Samamoodi neljapäeval. Neljapäeva tegi veel helgeks see, et Manni tööl jäid ühed sünnipäevalised tulemata ja nii oli tal hunnik pitsasid, krõpsu ja kringlit vaja ära realiseerida. Kuigi sõin vaid krõpsu ja veits kringlit, siis pärast terve õhtu Manniga ägasime.
Reedel oli päeval igast sahmimist. Õhtu veetsime Mannu juures koos Eveli, Liisa, Lilliga ja jälle muljetades ja viinakokteile juues. Olemine läks päris meeleolukaks ära ja kluppi jõudsime alles peale poolt kahte vist. Klubi oli paksult rahvast täis. Tantsisime, tsillisime, jõime orgasme ja blowjobe, mida Tarmo meile rõõmuga valmistas. Et Mannut kojutuleku puhul tervitada, siis soovisime tema Varjude lugu. Winwin. Pärast oli muidugi kohustuslik Yamyami tiir ja tsillisime veel Raxiga ja kunagi jõudsime Mannu juurde tagasi. Illukas jäi seekord vahelt ära. Mannu juures keerasime kolmekesi ühele väiksele diivanile kerra magama. Ja kõik said nii hästi magatud. Hommik algas sellega, et kass oli kadunud ja Mannul oli paha olla.
Nüüd sai kiirelt kodus käidud ja õhtul Sirle sünnipäevale. Ei viitsi üldse kohe minna. Aga ilmselt ikka lähen. Klubi variandi jätan vist täna vahele aga no mine sa hullu tea.

XOXX

What would Jesus do?

Ühel laupäeva õhtupoolikul mängisime Manniga Rooside sõda. Teate küll, see mäng mida Jõekalda juhtis. Mannil on arvutisse tõmmatud selline inglise keelne mäng.
Küsimus: Nimeta tuntud tegelane, kes kannab toogat (seda lina või hõlsti)?
Mann: Jeesus!

Küsimus: Nimeta midagi või kedagi, mis muutub öö saabudes aktiivseks?
Mann: Pidu!

Huumorit peab saama!

Muidu on üldiselt selline mõõna periood praegu. On ilmnenud paar sada miljonit probleemi, millele ei taha mõelda. Siis veel neli pikka töö-ööd, mille jooksul sai klubis ajalehte seina pandud, heina ja kapsast koristatud, piimatünne veetud ja odavat shushit söödud. Laupäeval oligi tööl päris huvitav. Avastasin, et mul võib esineda kerget heinanohu. Lisaks veel seda, et kui Mann on blond, siis olen mina ka üsna blond vahest. Ja kõige tipuks olid mehed eile kas väga kiimased või väga purjus. Või mõlemat korraga. Tuleb ikka aeg ajalt ette, et mõni klubikülastaja küsib numbrit jne. Eile oli neid kohe eriti mitu. Küll küsiti mu sünnipäeva (nii, et äkki on oodata palju salapäraseid kingitusi), siis mu elukohta (ja kui ma ütlesin, et Tartu, siis oli et no ikka täpsemalt palun), siis uuriti, et mis kellani ma magan, et siis härra teab, mis kell ta mulle helistada võib, sellest järgmine küsimus oli, et mis su telefoninumber on (ja kui ma vastasin, et ei jaga oma numbrit, siis tegi härra suured silmad, et aga kuidas ma sulle siis helistada saan). Siis veel paar korda muidugi tüüpiline küsimus, et mis kell sa lõpetad töö. Siis mõni teine oli viisakam ja peale pikka moosijuttu ütles, et okei ma ei hoia sind enam kinni, aga tahaks küll ja siis ikkagi ära ei läind. Mõni püüdis mulle kohe selgeks teha, et ta on just sõjaväekomissariaadis käinud ning, et tal on head geenid ja ta on terve ja tugev mees. Kes üritas üle leti kallistada jne. Samuti oli neil eile komme jooke välja teha. Kahel korral toodi mulle jook, hoolimata sellest, et ma ütlesin, et ei soovi ja joogu nad ise ära. Lõpuks saatsin need joogid jõhvikatega kööki ja kraanikausist alla. Mõni tüüp oli päris purjus, mõni tundus täitsa kaine ja mõnel ilutses abielusõrmus sõrmes. Huumorit sai igatahes.
Homme püüan olla asjalik ja mõnele oma sajale miljonile probleemile lahenduse leida. Arvuti viin ka tõenäoliselt it-meeste kätte ära nii, et siis saab mind aint telefoni teel kätte. Samuti tuleb nädal huvitav, sest on paar asja ja inimest keda/mida oodata ja lisaks on reede ja laupäeva õhtud vabad, mis tõenäoliselt tulevad ka meeleolukad.

XOXX

If I only could make a deal with God

Mul oli üks onu. Hiljuti sain tema kohta teada huvitavaid fakte. Talle meeldis palju reisida. Seda ma juba teadsin. Kord kuskil araabiamaades käies ostis ta sealt kaasa traditsioonilise araabia mehe rüü. Teate küll see valge maani hõlst koos turbaniga. Seda ma ka teadsin. Mida ma ei teadnud, oli see, et kord panid nad koos sõpradega need rüüd endale selga ja läksid mängupüstolitega Eedeni kaubanduskeskusesse. Huumorit peab saama. Mingi ime läbi politsei neid ikka ära ei viinud lõpuks, kuigi tahtis küll. Ta elas alati päev korraga. Kuni ta enam ei elanud...

Selle lauluga tuleb mul alati tema meelde: http://www.youtube.com/watch?v=4KEEXyRL0qE

XOXX

How can you know it when you don't even try?

Vahepeal on jälle olnud paar sündmust, millest võiks kirjutada.
Reedel käisin Suudlevates Tudengites. Arvake ära kellega? Mhmh. Jõime teed ja tsillisime niisama. Talve tunne tuli peale, sest tavaliselt oleme me alati talvel käinud kuskil suudlevates ja teed joonud, sest väljas on külm ja väljas ei saa istuda. See selleks. Tööle pidin minema juba kaheksaks. Nagu ma ennustasin, siis oli töö juures hullumaja. Värviti veel seinu, paigaldati valgustust, mööblit polnud üldse mingit, rääkimata kõigest muust. Aga mingi ime läbi sai siiski kõik valmis ja kui 23.15 lõpuks uksed lahti tehti, siis oli järjekord ukse taga juba. Aga enne seda olid küll kõigil närvid krussis. Lõpp hea, kõik hea.
Laupäeval oli kõigil Põlvasse minek. Kuna mind ei lubatud töö juurest ära, siis oli tuju päris null, et minna ei saa. Aga üllatus üllatus, minu ennastohverdavat panust osati siiski hinnata ja tund aega enne ärasõitu selgus, et ma saan ka ikkagi töö juurest vabaks. Viskasin kiiresti oma seitse asja kotti ja panime siit kahe autoga minema. Põlvas ootas meid hea seltskond juba ees, laud head ja paremat täis. Nii... praegu oli kirjutamises 45 mintsa pausi, sest skypisin praegu hawaiilastega, kes on juba Las Vegases ja varsti kodus! Aga siis tagasi Põlva juurde. Sõime ja jõime hoolega. Ja nagu plaanitud oli, siis läksime ka pärast ööklubi Life'i. Ei mäleta, mis kell see võis olla. Kutsusime takso järgi (isegi Põlvas on takso!). Meid oli kaheksa ja tellisime bussi kus oli kuus kohta. Taksojuhil ei olnud midagi selle vastu ja pressisime end üksteise sülle taksosse ära. Aga see Life, vot see oli ikka koht. Seal käik oli ikka omaette huumor. Kõigepealt siis kohale jõudsime, oli klubi uks lukus. Lasime kella ja mingi tädi tuli uksele. Dokumenti keegi ei kontrollinud, kuigi meil oli ka üks alakas kaasas. Pilet oli 25 aga tädi oli kohe nõus kui andsime talle soti ja jalutasime kõik kaheksakesi sisse. Äss diil. Siis läksime riidehoidu. Riidhoid oli mingi suvakas ruum, raudvärav ja tabalukk ees. Siis selgus, et see sama Milvi-Silvi, kes uksel oli, oli ka riidehoiutädi. Saime riided ka ära antud ja läksime klubiga tutvuma. Mingi paar diivanit, väike baarilett ja tantsuplats, mis oli sama suur kui minu tuba. Inimesi oli vast mingi 50 või 100 kanti heal juhul kokku. Baari oli pandud mingid suvalised kaks tsikki, kes ei osanud peaaegu ühtegi jooki teha, mida me tahtsime. Näiteks tahtsime võtta kahte hot shoti. Aga neil vist ei ole koguaeg kohvikann täis ja öeldi, et alla nelja ei saa, sest vähema jaoks nad ei hakka kohvi tegema. Lõpuks leppisime siis rumm-koolaga ja suundusime tantsuplatsile. Aga sellest polnd mingit häda, et tantsuplats nii väike oli, sest umbes kaks inimest seal tantsiski ja kui me sinna oma seltskonnaga läksime, siis oligi enamvähem tantsuplats täis. Kuna ilusad mehed olid selles klubis tõeline defitsiit, siis ujusid mu vennale kohe külje alla mingid kaks kohalikku. Läksin ujusin hoopis ise ligi ja päästsin ta ära nendest. Tantsutuju oli kõigil sees, aga mingid jamad lood tulid. Ronisin mingit püstloodis redelit pidi DJ juurde, et soovida Alleee allleeee lugu. Suutsin isegi esitaja meelde tuletada aga DJ ütles et tal seda lugu ei ole. Siis läksime midagi muud soovima ja seda lugu tal ka polnud. Sinna jõuavad need lood vist paari aasta pärast. Alehandro lugu tuli ikka lõpuks ära. Mingi aeg läksime välja mingi terassi või värgi peale. See oli ühtlasi ka "suitsuruum". Mingi vahupidu oli klubis nii, et terassile oli sörtsuke vahtu ka lastud. Muidugi oli vaja meil Margega minna sinna vahu sisse tantsima missest, et ma alles nohune-köhane-palavikune olin. Õnneks polnud väljas väga külm ka (või me lihtsalt ei saanud aru kas on külm või ei ole). Pärast tegime sees endale sooja tequila slämmidega, mis maksid aint 25 eeku. Neid sai vist päris mitu ära joodud. Vahepeal nägime veel seda Milvi-Silvit, kes nüüd koristas klaase. Nii, et see Milvi-Silvi oli seal ukshoidja-turvamees-kassapidaja-riidehoiutädi-jõhvikas-koristaja. Päris hea kokkuhoid töötajate pealt. Umbes kolme ajal vaatasime, et hakkame kodu poole ära liikuma. Saime Milvi-Silvi käest oma riided, kes lasi meid ka uksest välja ja ütles veel, et "head lapsed, minge ilusti koju". Ühesõnaga huumorit sai küll täie raha eest. Osad jäid veel klubisse ja mina, Mauno, Marge, Cätlyn hakkasime kodu poole kõmpima. Kodu polnud küll üldse kaugel aga kõndisime umbes tund aega koju. Kodus läks siis voodite jagamiseks. Mauno vajus kohe ühte suvalisse voodisse, mis polnud temale mõeldud. Me Margega hakkasime teda siis sealt välja tirima. Lõpuks veeretasime Maunot mööda esikupõrandat ja ise irvitasime samal ajal aga saime ta ikka õigesse voodisse. Meie Cätlyniga läksime hoopis lahke naabrinaise diivanile magama, sest selles korteris olid kohad juba enamvähem hõivatud. Hommikul olime me viimased, kes üles said, sest kui kell üks üles korterisse läksime, siis seal juba elu käis. Mauno sättis end just välja minema burksi tooma, sest peale pidu pole paremat sööki kui burks. Tagasi tuli ta mingi kuue burksiga ja õunamahlaga. Mmmmm.... Mu vend on ikka kullatükk. Päeval käisid osad veel saunas ja me Kädiga vaatasime Sõpru ja isegi magasime veel diivanil. Pärast käisime veel Põlva peal ja üheksa ajal jõudsin koju. Jälle üks kordaläinud üritus.
Nüüd paar vaba päeva ja siis neli ööd tööl. Aga ma vist viin oma arvuti homme remonti. Nii, et siis ma olen kontaktivõimetu. Ei tea, mis ma ilma internetita ja arvutita pihta hakkan. Hoidke mulle pöialt, et võõrutusravi võimalikult kergelt läheks.

Tänane hitisoovitus: Red Hot Chili Peppers - Desecration Smile http://www.youtube.com/watch?v=i1gpMEeDCPk Nii hea lugu. Meenutab mulle mu sõpru miskipärast.

XOXX

Kaarli imerohi

Kui palavik välja arvata, siis oli eile juba tunne, et olen peaaegu täitsa terveks saanud. Õhtul tööl käimine aga nullis kogu protsessi ja nii oli täna kordi halvem olla kui eelmised päevad. Aga jälle tuli tööle minna. Turvapoiss Kaarel õpib vabal ajal meditsiini ja töötab kiirabis ja praktiseerib traumapunktis.
Mõtlesin, et küsin nõu: Kuidas kõige kiiremini nohust lahti saada?
Turvapoiss Kaarel: Villased sokid ja võõras mees!
Huumorit peab saama.

Praegu on villased sokid jalas, võõras mees on puudu. Aga äkki aitab natukenegi. Homme peaks töö juures remont valmis saama. Täna ei paistnud küll seal midagi eriti valmis. Tööle kutsuti homme juba kaheksaks nii, et äkki pannakse seinu värvima või muud sellist. Saab näha...

XOXX

Stuck...

Ma olen ikka paras pläkerdis. Töö juures käivad meil remonditööd. Remonditööd on väga läbikäidaval alal. Täna pandi põrandakatet maha ja kohe tööpäeva alguses jalutasin liimi sisse. Ja siis jäid jalad igale poole kinni juba. Lõpuks sain ikka liimist lahti. Ja keset kiiret tööpäeva tahtsin vetsu lipata ja siis töömehed hõikasid juba kaugelt, et sinna ei tohi astuda. Ma mõtlesin, et nad teevad nalja ja tahavad tünga teha ja marssisin edasi. Tuli välja, et töömehed ei teinudki nalja ja mina olin jälle jalgupidi liimi sees. Vot kui hästi läks.
Muud ei midagi vist. Aa.. haiguse käigus on ka progress toimunud. Kõigepealt oli kurk valus. Siis see läks ära ja tuli nohu. Siis läks nohu ära ja tuli palavik. Saab näha, mis homme palaviku asemel tuleb.

XOXX

P.S. Mann võitis mingi lambika facebooki loosiga luxreisi kahele Türki. Tuleb ikka klõpsida igal pool ja like'ida kõike, võib ka jopata.

Fix me

Ära hõiska enne õhtut ütlesid targad mehed kunagi. Ma vist hõiskasin ka liiga vara, et ma polegi nii haige kui arvasin. Täna hommikul oli ikka päris sitt olla.
Aga vahepeal jõudsin Setomaal käia siis. Nüüd on piiril mingid tehnilised uuendused tehtud ja Venemaale minejad registreeritakse juba mitmeid kilomeetreid varem mingi kaameraga ära. Kuigi suured sildid olid tee ääres, et STOP ja kohustuslik kontroll või registreerimine või miskit, siis ma mõtlesin, et stop märk mulle ei kehti ja panin julmalt edasi. Vanaema juurde mind ükski piirivalvur otsima ei tulnud nii, et juu siis midagi hullu polnud. Pärast tuligi välja, et ikka aint Venemaale minejad peavad seal seisma. Suht ajuvaba oleks ka kui ma vanaema juurde minemiseks pean mingi piirikontrolli läbima. Muidu oli kõik ikka samamoodi ja tagasi tulles oli autol kindlasti ülekaal, sest tõime hulgim seeni, jõhvikaid, õunu, kreeke, arooniaid, kartuleid, tomateid, kurke jnejne. Aa ja ofkoors pidi ikka autoga ka midagi juhtuma. Sumpsi mingi tihend oli kulunud ja muidugi otsustas lõplikult üles öelda just siis, kui me maal olime. Nii, et tagasi sain need 100 km sõita uhke plärinaga. Aga täna toimus juba operatiivne tegutsemine ja asi juba lahendatud. Maal õnneks oligi mul enesetunne päris hea ja vaatasin, et kurguvalu hakkab ära minema. Täna öö aga oli suht raske ja magada eriti hea ei olnud. Hommik oli veel vastikum. Ja nii ma siis olen tatine ja pea paks otsas. Käisin korra linnas aga muidu magasin kodus ja vegeteerisin niisama. Mingi napikas palavik on ka. Loodame, et homme on juba palju parem, sest eriti jama on veel tatisena tööl käia.
Aga muud ei midagi vist praegu. See nädal tuleb ilmselt vaikne ja töine. Üritan laupäeva vabaks sebida, sest ilmselt on Põlvasse minek ja siis lubati teha ekskursioon ööklubi Life'i. Saab huvitav olema. Kui ma üldse töölt vabaks saan. Ja palavikuga siruli voodis pole. Aga no ennegi on palavikuga peol käidud...

Kuna praegu on selline veits kass, siis on hetkelemmik Coldplay. Nii, et hitisoovituseks on ükskõik milline laul neilt. Kasvõi see: http://www.youtube.com/watch?v=73YjnOPM324&ob=av2e (video lõpp on eriti mõnus).

XOXX

In another world

Lehmalaadaga läks veits nihu aga kurk polegi nii haige kui arvasin. Siit järeldus: öösel tuleb magada villaste sokkidega! Päris terveks ei teinud küll aga parem ikka. Igatahes, lähen täna Setomaale. Lähen vaatan äkki on seal hoopis lehmalaat ja äkki ravib esivanemate hingus mind imekombel täitsa terveks...

XOXX

Tere ülemiste hingamisteede külmetushaiguste periood

Ehk siis ööd on siin mustad ja väga külmad juba. Ja kui palja kaelaga piletikassas ka istuda umbes 5 tundi, siis pole imestada, et kurk annab veits tunda. Nii, et võib oodata, et homme ärgates on kurk juba päris valus. Saab vaid loota, et ma eksin. Aga igatahes lähen ma homme lehmalaadale :)

XOXX

Et kõik ausalt ära rääkida...

Sai siin üks päev istutud paari inimesega ja meenus üks seik mu venna sünnipäevast, mida ma olin unustanud siia kirja panna.
Juhtus see järgmisel hommikul, kui külalised hakkasid laiali minema. Viimased tugevamad tsillisid veel maja ees ja ootasid otsust, millise auto peale nad saavad ja mis nende autodest saab. Peo peremehed õiendasid samal ajal koha omanikuga veel viimaseid arveid. Marge otsis raha ja pidas veel nõu Maunoga ja juhtus nii, et mõned viiesajased rahatähed pudenesid ta sõrmede vahelt maha. Aga õnnetuseks oli tegu terassi moodi laudpõrandaga, mille laudade vahel olid parajalt suured vahed ning need viiesajased pudenesid täpselt sinna vahele. Siis olid järsku kõik insenerid valmis ja teadsid täpselt, kuidas raha sealt kätte saada, kuid lõpuks kukkusid need veel sügavamale. Eriti hea oli veel see, et Siim, kellel oli endiselt sees päris mitu promilli, rääkis samal ajal naisega telefonis, et viiesajaste pakk kukkus põranda alla. Naine arvas, et Siim on ikka päris segi ja pani telefoni ära. Kuid seekord Siim ei valetanudki. Nii juhtub, kui vahest valetad, et sind ei usutagi enam, kui tõtt räägid. Ja siis, kui kõik arvasid, et see raha on nüüd sinna igaveseks investeeritud, siis päästis olukorra väga operatiivselt tegutsenud koha omanik. Tuli akutrelliga ja võttis põranda üles. Või noh ühe laua. Ja raha oligi käes. Siis hakkasid naljamehed sealt igast muid huvitavaid asju otsima nii, et parajaks kullakaevamiseks läks. Vot selline asi meenus. Huumorit peab saama!

XOXX