Mida nad tulevad siis meie õue peale kaklema!?!

Noh. Tulen mina siis täna raamatukokku. Nagu tavaliselt, on kell 1 päeval juba liiga hilja tulla ning kõik pistikuga kohad (jah KÕIK pistikuga kohad mitte kõik NORMAALSED pistikuga kohad) on juba hõivatud. Kuna mu arvuti aku peab mõned tunnid ikka vastu, siis pole hullu ja seadsin end sisse niisama ühe laua taha. Täiesti ebapopulaarses kohas, kus pole pistikuid ega midagi aga mulle tundus suht normaalne koht. Võtsin saapad jalast, panin oma valgetes sokkides jalakesed kõrvaltoolile ja seadsin end mõnusalt sisse. Läks mööda mingi maksimum 10 minutit, kui tuleb üks neiu. Istub kõrvallauda põhimõtteliselt mu kõrvale. Okei, las ta olla, ega ma inimesi päris ei vihka ka. Läheb veel veits mööda ja tuleb tema sõbranna. Tuleb mingi praega! Ma saan aru küll, et võtad õppimise juurde mingi šokolaadi või müslibatooni või äärmisel juhul banaani või jogurti. Aga konkreetselt vedada kuskile raamatukokku riiulite vahele mingi kartuli või mis iganes praad ja siin seda sööma hakata!?! For fakk seikk noh. Selle jaoks on tehtud eraldi kohad. Söögituba lugejatele, kus sa võid kahe suu poolega matsutada. Või mine sööma vahepeal siis kuskile! Muidugi läks söögi kõrvale kohe ka mula lahti. Küll nagu sosistades aga mitte just eriti vaikselt. Ja mulisevad ja naeravad ja mulisevad ja itsitavad. Krrt selle jaoks on ka kohad tehtud raamatukogus, ehk siis grupitöö lauad, mis on sellises kohas, kus rääkimine ei häiri neid, kes tahavad vaikuses töötada. Ja uskuge mind nad ei mulisend üldsegi õppimisest. Kas neil endal ei ole nagu üldse häbi? Minul on ette manatud tõsine õppija nägu: raamatud ja paberid ees ja kõik puha ja nendel on täiesti savi, kas ma tahan süveneda või õppida või midagi sellist. Ja nüüd ma olengi täiesti häiritud ja kuri ja pakin oma asjad kokku ja lähen kuskile mujale! Aga õppimistuju on küll rikutud praegu!

XOXX

Kuidas kadusid ükssarved?

XOXX

Kui vaja, teen pesumasinale peedist trumli

Mu peaaegu sugulasel Rauntsil (nimi muudetud. toim), kes elab Soomes, oli feissis selline postitus tehtud:
Ensi viikonloppuna alkaa projekti "näkäräistäkäkäräistä" Op:n kanssa. Sata litraa mansikkaviiniä porisemaan. ;) Omnom


Juhtusin taga parasjagu just msnis ka rääkima:

merka-->: mis projekt sul tuleb :D? hakkad viina kõvasti jooma :D?
Raunts: ei teeme Op:ga maasikaveini 100 liitrit :D hullult hea
Raunts: njäm
merka-->: oii:D sinna vist läheb päris palju maasikaid :D
Raunts: no neid meil on :P
merka-->: ilmselt jah :D
merka-->: ja kuna see vein valmis saab ?
Raunts: 1-1.5 kuud :) suvel joodan su purju selle värgiga :D:D
merka-->: :D

Tuleb huvitav suvi!

Taustainfoks siis nii palju, et võib-olla kõik veel ei tea aga plaanin suvel mingiks ajaks Tõotatud Maale Soome sugulaste juurde minna. Teen seal ilmselt mingit neegritööd veits. Ja saan ikkagi selle eest rohkem raha, kui siin mõnes ööklubis passides. Lisaks veel mõnus puhkus ja seltskond. Kes teab, äkki tulen tagasi uue Eesti Nokiaga, ehk siis mingi imehea veiniretseptiga ja saan rämerikkaks. Winning!

Hitisoovitus: Täna üürgasin autoga koju sõites täiest kõrist seda laulu kaasa. Ennast tuleb ka vahest kiita!

XOXX

Ehk siis 2 volli vähemalt (rõhk ll-idel, mitte o-l)...

Uhh... Kui ma oleks rikas ja alkohoolik ja ei töötaks ööklubis, siis ma ilmselt oleks selline nagu ma eelmine nädal olin. Või noh, ilmselt hullem veel. Sai väljas käidud ja need käimised kujunesid sellisteks, milliseid mul eriti palju ei ole olnud.
Nädal algas esmaspäevaga Põlvas. Kodune istumine sugulastega koos väikse shampuse ja aramisiga. Mõnus rahulik istumine.
Teisipäeval oli ka juba väga suur oht ja tõenäosus, et on Atti või kuskile mujale minek, aga õnneks ma ikkagi ei viitsinud ja magasin kodus. Kolmapäeval olin ka kodune ja vaatasin Top Geari ja niisama.
Neljapäeval oli Preili Udukesel töölt vaba õhtu ja nii otsustasime seda harva juhust jälle ära kasutada ja peole minna. Noh, üks põhjus ja ajend peole minekuks oli veel aga las ta olla. Alustasime Udukese juures klubisoojendusega. Juba poole ühe paiku olime oma koduklubis, mis on meie jaoks suhteliselt vara. Jõime odavat rummi ja tsillisime niisama. Peaaegi ilmus klubisse ka siis see Põhjus, miks ma peole läksin. Noh, selle asjaga läks untsu, sest Põhjusel olid ka omad põhjused. Las ta olla. Siis muidugi tuli veel kõvasti lohutust otsida ja veel juua odavat rummi ja tantsida ja veel juua mingit jäägerträumi või mida iganes. Ja ilmselgelt ei seisa peale teatavat alkoholi kogust mu suu kinni ja nii teab terve klubi kollektiiv mu õnnetust armastusest. Hiljem kuulsin, et Turvaülem lubas ta vaibale kutsuda ja mai tea mis veel ära teha. Aga see selleks. Kell kolm pandi klubi kinni ja nii suundusime järgmisse kluppi ehk siis Maasikasse, kus ootasid meid Paku ja Meistriliiga Korvpallur. Kuigi saime seal olla vast mingi pool tundi, tehti selle aja jooksul juba mitu apprõutsi. Ignore. Maasikast aeti rahvas välja ja edasi viidi meid Poolde Kuude. Rahvast oli seal mega palju nii, et vaevalt mahtusime istuma. Meistriliiga mees tegi sööke ja jooke välja. Kui see koht ka kinni pandi, siis liikusime edasi ja algul plaanisime Meistriliiga mehe juurde minna, kes mulle juba oma koduvõtmed oli andnud, kuid tee peal toimus ootamatu plaanide muutus ja suundusime Olympic Casinosse. Viskasime dokumendid letti ja hakati meid ükshaaval registreerima. Üllatus üllatus, siis avastas Preili Uduke, et tal pole dokumenti kaasas. Tere hommikust. Ma läksin esimest korda kasiinosse ja ma ei saand isegi sisse minna. Ja mind juba regati ära jumal teab kuhu kõik. Oli vaja?! Suundusime siis Udukesega tema poole, et dokument ära tuua, turvapoisid jäid meid kasiinosse ootama. Tee peal käisime veel Nott'is, kust lootsime midagi hamba alla saada aga ei saanud. Juua oleks sealt küll saanud aga õnneks oli meil nii palju mõistust, et mitte rohkem juua, kuigi mõistus oli vist ammu normaalse funktsioneerimise peatanud. Pikk ja vaevaline tee kodu poole (kuigi kõndida oli vast paar tänavat aint) ja kohal me olimegi. Õnneks oli kodus ka veel nii palju aru peas, et kasiinosse mitte tagasi minna. Preili Udukene valmistas mingid üüberhead sändvitsid meile, mille sarnast poleks linna pealt ilmselt kuskilt saanud. Nii palju mõistust aga ei olnud, et internetist eemale hoida ehk siis nägite ise ka, mis ma postitasin too hommik. Peale mõnda unetundi käisin korra üleval ja ilmselt oli veel mõni promill sees. Natuke veel und ja peale lõunat olin juba sõidukõlbulik. Õhtu ise oli väga meeleolukas ja lõbus. Väike videomeeldetuletus ka hommikust:

Reedel käisin tööl. Kuigi mul puhkus on, siis asendasin ühte mandlite eemaldusest taastuvat neiut. Üdini hea nagu ma olen. Töö juures sain kuulda, mis juttu ma olin eelmine õhtu ajanud. Kohati oli ikka täitsa piinlik.
Laupäeval oli meil planeeritud perekondlik üritus, ehk pubi-klubi tuur sugulastega, mille üks eesmärk oli Emad Peole. Kogunesime meie juures: mina, Vennake, Emps, Käbi, tema ema, Cäta ja tema kutt. Peale tuuri soojendust plaanisime minna Big Beni, kus pidi mängima mu onu Eerichi bänd. Selgus, et Big Ben oli teinud double bookingu ja nii suundusime kõik koos bändipoistega Õlletaresse pidutsema. Salasõnaks oli Seto ja nii avanesid meile igasugused uksed, läbi millede sai isegi oma kanget sisse nihverdada. Õllekas oli Kuldne Trio ja maja päris täis. Umbes kahe paiku saatsime emad koju ja suundusime noortega Maasikasse. Mõni meist oli näiteks 17, kuid talle nagu vanusepiirang 21 ei kehtinud ja saime kõik ilusti sisse. Maasikas oli puupüsti rahvast täis. Kohati oli isegi raske liikuda. Joogid värgid särgid. Nägin jube palju tuttavaid klubis. Vanad koolikaaslased, Esimene Armastus ja veel palju muid. Ühe sõbranna vennaga sai nii ullult tantsu keerutatud, kuigi muidu suhtlen ma taga umbes never. Venna ja Käbiga sai ka nii palju tantsu löödud nagu ilmselt mitte kunagi varem. Mingi aeg liikusin korraks üksi ringi ja kohe tuli kutsus Üks Härra mind tantsima. Ja kuigi muidu olen ma alati täiesti immuunne mingite võõraste tantsima kutsujate vastu ja lülitun alati kohe ignore režiimile (nagu ma ka too õhtu eelnevalt juba korduvalt olin teinud), siis selle tüübi puhul miskipärast polnud. Ja hea oli, sest Härra osutus väga normaalseks tüübiks. Terve ülejäänud öö möödus meil kahekesi tantsuplatsil. Terve öö mööduski suures osas nagu tantsides ainult. Maasikas pandi kinni mai-tea-mis-kell ja suundusime Suudlevatesse Tudengitesse. Selleks hetkeks oli meid alles jäänud vaid Vennake, mina, Härra koos oma Sõbraga ja Käbi, kes oli ka endale Maasikast mingi Peiksi leidnud. Suudlevates mahtusime jällegi vaevalt istuma. Võtsime jälle mingid joogid ja istusime seal kuni see koht ka kinni pandud. Selleks ajaks oli väljas juba suur valge ja otsustasime igaüks oma kodu ära minna. Kodus sõime Käbiga kartulisalatit ja jõime veel mingit kanget. Kell üheksa hommikul saime magama lõpuks. Kell 12 oli äratus, sest Käbi ema pidi Soome poole teele asuma. Ilmselgelt, ei olnud ma veel selleks hetkeks kaineks saanud. Ja selle asemel, et uuesti magama minna, läksin hoopis arvuti taha. See oli jälle vale otsus. Suutsin öelda jälle valesid asju, millest ei taha rääkida. Terve päev oli selline pool (alko)uimas. Ühesõnaga pidu oli väga hea. Raha kulus mul veits rohkem kui tavaliselt aga ma ei taha teada palju mu Vennakesel veel raha ära läks. Ikka ulmesummad sai mõnda kohta hakkama pandud. Hea meelelahutus ei saagi alati odav olla.
Ühesõnaga nüüd on töötatud, lebotatud ja pidutsetud küll nii, et rohkem ja veel rohkem. Tänasest ainult work-on-your-thesis-mode ja ei midagi muud.

Hitisoovitus:

XOXX

P.S. Mu winamp on oma raamatukogu kiiksust üle saanud. Jessss!

Vol 2 ehk viimane vol...

Palun väga vabandust eelneva postituse pärast. Te teate küll, et tegelt ma ei ole nii vulgaarne ja kasutan ikka üldiselt viisakat sõnapruuki. Kustutan pärast ära selle. Kuigi tegelt tahaks praegu sama asja öelda. Aga nagu elu on näidanud, siis ei tohi purjus peaga arvuti taha tulla. So, I'm out!

XOXX

For fakkkk seikknoh...

Minge kõik perss************seeeee!

XOXX

See you at the bitter end

Aaaga siit tuleb ikkagi hitisoovitus. Mu playlistis on üle 2000 laulu ja nii kuuleb mõnda laulu suht harva. Aga täna suffeldas mulle winamp üle pika aja sellise laulu ja see on lihtsalt überhea.

Aaa... seoses winampiga on mu arvutil mingi uus kiiks jälle. Raamatukogus winamp ei tööta. Paned käima ja siis hangub lihtsalt ära nii, et midagi ei saa winampis teha. Ehk siis ei respondi enam. Ja ainult raamatukogus. Kodus töötab kõik nii nagu peab. Mul on ikka huvitav arvuti eksole. Kas mõni IT-huviline ei loe mu blogi, kes tahaks mu mured lahendad?

XOXX

P.S. Mu auto on niiiiii must. No nii must, et pole enam isegi näha, mis värvi auto on. Aga mul pole raha autot pesta. Ja täna oli kohe eriti piinlik. Parkisin ära auto ja rääkisin telefoniga juttu veel autos ja siis sõidab kõrvale ülikena tume läikiv bemm valge nahksisuga ja välja astub veel kenam kutt. Ma arvan, et ta mu pimestavat ilu ei näinudki, sest üübermust auto pani ta pea kohe kõrvale pöörama. Peab ikka vist pessu minema.

Nagu mida???

Nagu miks keegi enam ei blogi? Ah? Nagu need blogijad, keda mina loen. Need, kes vürtsitavad mu päevi hea huumoriga. Kus te kõik olete? Näete seda väikest tulpa paremal, kus on kirjas "Hoian silma peal"? Kõikides blogides on viimati postitatud mingi nädal tagasi. Ja mõned isegi kolm nädalat. No Dudesonite pildiblogi juhtumisi postitas nüüd pool tundi tagasi paar pilti, mida ma olen nagunii juba näinud aga muidu on täielik vaikus igal pool. Mismõttes? Mida te kõik teete? Kas ma olen ainuke nolifer, kes koguaeg arvuti taga istub? Tuleb nii välja. Ma olen kohe täitsa ärritunud praegu.

Hitisoovitus: Hmm... noh... ma ei saa eriti mingeid uusi hitte soovitada, sest mu arvutil on jälle mingi vigastus. Juutuubist ei saa ühtegi videot vaadata, sest arvutil viskab korraks pildi mustaks ja siis ilmub väike uudisteade paremale alla nurka, et displayplayer misiganesblablabla has stopped working and recoverd või miskit sellist. Ja see on ainult juutuubis niimoodi. Kui keegi postitab feissbuuki mingi video juutuubist, siis ma saan seda täiesti vabalt vaadata. Mitte midagi ei juhtu. Ja kui vaatan sama videot juutuubist, siis saab mu arvuti kohe mingid krambid. Igal pool mujal saan kõike vaadata. Ja BSPlayerid ja kõik muud asjad töötavad ka nii, et filme ja asju saan ilusti vaadata. Nii, et seni, kuni ma ei viitsi selle probleemiga tegeleda või see imekombel ise ei lahene, siis on hitisoovitustega kesised lood. Noh, ega ma ei tea palju te neid üldse kuulate. Kuulake niisama head mussi. Mul käib Hurts praegu. Mmm...

XOXX

Our lives are defined by opportunities... Even the ones we miss.

Mõnus nädalavahetus oli. Normaalsed õhtud töö juures, hea seltskond ja pidu ja ideaalne lõpp nädalvahetusele.
Laupäeval saime Sepoga kokku, kes oli nädalvahetuseks tulnud Tartut uudistama. Käisime Motoexotical uudistamas ja peale seda Truffees head sööki nautimas. Vahepeal käisime veel Elvas kohvitamas ja siis Atlantises Superstaari esinemist kuulamas. Attis oli mingi noorte disko. Sellised meetripikkused ja vähe pikemad jooksid ringi. Tsikid tantsisid nõnda nagu nad veel ei peaks tantsima. Hukkas hukkas on see noorus. Aga oli jälle hea vaheldus. Peale seda läksime Programmidirektori juurde klubisoojendust tegema. Piip ja rumm ja kokakoola ja krõpsud. Arbuusitubakas maitses üüüberhästi. Teised hävitasid hoolega rummi ja mina, kui kaine grupijuht, nende pealekat. Peale ühte suundusime CT-sse UVpeole. Rahvast oli jällegi palju. Rummi ja muid meeleolujooke oli tarbitud juba üsna ohtralt nii, et tuju oli kõigil väga ülev. Lõime tantsu ja tsillisime niisama. Kell kolm otsustas Superstaar, et nüüd on minek. Võtsime Jamist viis kõige paremat kanasalatit ja startisime Elvasse. Tee peal oli oht, et mõned juba kippusid autosse tukkuma jääma, salatid oleks ümber läind ja möla oli niisama hea. Elvas Pangapreili juures nautisime oma salateid, mis mõnel enam alla ei läindki ja mängisime old-school telekamängu, milles mina, kui täiesti kaine, kippusin koguaeg pähe saama. Ilmselt ma olen siis lihtsalt koba. Väiksed madratsi-täispumpamise-harjutused ja poole kuue paiku tudule. Hommik algas värske kohvi ja home-made kringlitega. Mmm... Lebotasime veel niisama ja peale lõunat jälle Tartu poole. Õhtu ja hommiku pärl tuli Sepo poolt, kes oli Programmidirektori juurest kluppi minnes pannud jalga ühed Programmidirektori jalanõud ja avastas selle rohkem kui 12 tundi hiljem Elvas, kui vaatas, et tema jalanõusid pole kuskil ja Programmidirektori omi on kaks paari. Epic winning. Sepol jäid tantsukingad kulutamata. Ja Tartusse ja igaüks oma koju. Pühapäeva õhtu lõppes üüberhea filmielamusega. Juba rohkem kui poolteist aastat oli mu arvutis olnud film "The Curious Case of Benjamin Button". Tõmbasin kunagi aga kunagi polnud õiget hetke selle vaatamiseks leidnud. Kas oli kiire või ei viitsind või oli sada muud asja. Eile oli täpselt selline mõnus õhtu, kus midagi teha ei viitsind ja vaatasin, et nüüd on õige hetk pühendada need 2 tundi ja 45 minutit sellele filmile. Ja need olid hästi veedetud minutid. Film oli lõbus, armas, kaasahaarav, kurb, üllatav, romantiline, traagiline ja lisaks veel kõike, mis üks hea film olema peab. Andis jube hea emotsiooni. Hea meel, et selle filmi ära vaatasin ja kahju, et seda varem polnud teinud. Või noh, võib-olla oligi just praegu õige hetk seda filmi vaadata. Pani mõtlema ja andis uue tõuke ja hea enesetunde kõigele vastu minna. Soovitan soojalt kõigil vaadata. Minu TOP 5 parimate filmide seas kindlasti. Kes tõmmata ei viitsi, küsigu minu käest, annan hea meelega koopia.

I hope you live a life you're proud of. If you find that you're not, I hope you have the strength to start all over again. You never know what's coming for you...

XOXX

Oma failbook

Vahel toimub interneti avarustes ikka igasuguseid asju. Siin paar vestlust, mis toovad naeratuse näole.

Esiteks siis üks sellest ajast, kui Pangapreilile natuke võlgu olin:

Teine on Preili Udukesega. Millest ikka naised räägivad? Meestest ja lastest eksole. Selline tekst tuli lihtsalt suust välja (isikupuutumatuse huvides on mõned nimed muudetud (toim.)):

[18:45:01] U: haha muideks enne ma peegli ees tegin oma rasedakõhtu

           ja küsisin kadi käest kas sobiks ja ta ütles et jah

           meganunnu, et mis ma nimeks panen, ütlesin et Mari-ly ikka

           või noh, ma ei tea mis henri sellest arvab

           ja nüüd kadi tahab et ma henri käest küsiks et mis me

           lapsele nimeks paneme :D

[18:46:49] merka: irrw :D

[18:46:53] U: ja ma mõtlesin isegi korraks küsida :D

[18:47:04] merka: ma arvan et ei ole veel hea aeg :D

[18:47:26] U: ma mõtlesin ka et ta tunneb liiga vähe mind et mu

           huumorist aru saada :D

[18:47:32] merka: :D

           aga Mari-Ly on su unistuste nimi?

 [18:47:46] U: mulle meeldib ja h:D

[18:48:31] merka: oo (Y) see on nagu peaaegu Merili (H):D

[18:48:47] U: irw on jah :D:D

           ma varem ei mõelnudki :D:D:D

[18:49:06] merka: :P:D

[18:49:06] merka: kui sina paned oma lapse nimeks Mari-Ly siis

           ma panen Meer-Ya :D

[18:50:34] U: naer :D (kusjuures ma päriselt naersin kõva häälega)

           :D

[18:51:05] merka: humoristid ma ütlen noh :D

[18:51:31] U: aga kui poisi saan siis on ikka pekkis küll, ma ei

           tea ühtegi nime :D

[18:51:44] merka: ma panen Stig:P

           või Ronan

[18:51:44] merka: kui ma panen Stig siis sa pane Rästa...

           hhõhõ:D

[18:52:35] U: irww panen panen :D

[18:52:57] merka: :D

 [18:53:23] U: kusjuures mulle tegelt meeldib nimi Kim aga kui ma

           seda Krissu lapsele soovitasin siis kõik vaatasid imeliku

           näoga :D

[18:53:32] merka: :D

           me ei ole veel nii läänestunud :D

[18:53:56] U: Kim ei ole üldse nii hull :D

[18:54:18] merka: ja siis saaks teha oma riidefirma Hello

           Kimmy...:P:D

[18:54:18] U:  irww, loll :D

[18:54:55] merka: nagu lol et laughing out loud või nagu loll

           et nagu täitsa loll ikka :D

           ?

[18:55:06] U: nagu täitsa loll ikka :D

[18:55:18] merka: mhhh :D

[18:55:18] merka: aaga selle Meer-Ya osas ma midagi kindlat

           ikka lubada ei saa:D äkki Härra Imelisel on mingid

           pretensioonid või paremad nimed :D

[18:56:34] U: irww :D

           no eks ma üritan üle elada kui muu nime leiate :D

[18:56:34] U: kusjuures Lauriga tuleks päris nunnud lapsed

           saaksid väikse kräsu

[18:57:12] merka: onjuuuuuu

[18:57:14] U: mõtle kui tüdruk on

           eluäge

 [18:57:38] merka: oleks ta veel neeger ka siis tuleks sellised

           nunnud krussis shokolaadi poisid ja tüdrukud :D

[18:58:04] U: irww, neegriga tuleks nagunii krussis juustega :D

           või ei?

 [18:58:12] merka: :D

           krrt see või ei? oli maru hea ikka praegu :D nagu mingi

           blondiin :D

[18:58:47] U: irw :D

[18:58:47] U: ma hakkasin mõtlema et neid on ju sirgete juustega ka

           ja mina ei tea kas nad siis sirgendavad või mis nad teevad

           :D

 [18:59:15] merka: irw :D

[18:59:15] merka: ega päris kindel ei saa olla jah :D aga ma

           arvan et suurem tõenäosus oleks ikka et krussis tuleks :D

[18:59:15] merka: aa ja siis mai tea kas ma sulle rääkind olen

           aga mulle ullult neegrid ja mustanahalised meeldivad...

           mitte sellised jube mustad ja koledad nagu öö aga sellised

           tavalised neegrid... ja siis ma emale varem koguaeg

           rääkisin kuidas ma abiellun neegriga :D ta väga õnnelik

           polnud aga lõpus oli suht okei juba :D

[19:01:03] U: irwwww :D

           ma abielluda ei tahaks aga tõmmut last tahaks küll :D

[19:01:19] merka: ja siis just see nädalavahetus miskit isaga

           rääkisime ja läks ka jutt kuhugi ja siis ta ütles et ta

           ikka on täitsa rassist... ja kui ma ütlesin et kas sa ikka

           tead et ma tahan neegriga abielluda siis ta ütles selle

           peale et lollakas oled ...:D

[19:01:36] U: irwww :D

[19:01:39] merka: nii et isa peab veel moosima veits :D

[19:01:49] U: aga kust sa neegri võtad? :D

           selle korvpalluriga hakkad abielluma viimati? :D

[19:02:40] merka: eieie :D

           küll kuskilt ikka saaks :D

 [19:03:55] U: peaks kuskil reisul käima

[19:04:02] merka: no siis tuleb raha koguda ja korra ameerikas

           ära käia :D

[19:04:06] U: ma teen kähku lapse ja sa võtad omale kaasa

[19:04:18] merka: irrw :D see oleks seebiooper :D

           aa oot sa mõtlesid et mõne teise mitte su lapse isa :D?

[19:04:50] U: irwww jaa :D aga kui sa tahad jagada siis võib ka :D

           saame sugulasteks :D

[19:05:14] merka: irrw:D see oleks küll

           üüberhaige ikka :D

           mitte et ma suga sugulane ei tahaks olla aga noh... saad

           ise ka aru :D

[19:05:49] U: ma mõistan :D

Huumorit peab saama!

XOXX

P.S. P nagu Puhkus on alanud täie hooga. Küll ma kirjutan sellest ka...

P nagu Puhkus

Jep. Nii ongi. Kuu aega puhkust. Mille jooksul ilmselt puhata väga ei saa ja millest enamuse aja kavatsen istuda raamatukogus ja kirjutada kirjutada kirjutada. Aga noh... puhkus ikkagi selles mõttes, et puhkus nendest tüütutest ja mõnikord ka vähem tüütutest klientidest. Winning! Epic winning! (Jep... endiselt kummitab).

XOXX

Bi-Winning

Ilmselt olete te kõik seda Charlie Sheen'i jama kuulnud ja näinud. Aga mind lihtsalt täna terve päev kummitab see:

Liigutusedki jäävad juba külge...
About to rocknroll myself too. Winning!

XOXX

Mystery man (or woman)...

Nii... Mitmeid mitmeid aastaid elas meie kõrvalkorteris Koeranaine, kellel oli oma kahetoalises korteris vahelduva eduga 4-7 kuldset retriiverit, üks tütar ja üks vana passat, mida ta kunagi ei osanud parkida. Viimasel ajal jutud käisid, et neil on kuskil valmis saanud maja ja kolivad ära. Ja märkamatult ongi nad kadunud. Ei ole enam koeri näinud ega neid ennast ja passatit samuti mitte. Nii et vahepeal oli täitsa vaikus. Nüüd on maja ette tekkinud aeg-ajalt mingi bemm. Algul nagu ei ühendanud kohe ära aga viimasel ajal tundub, et see võib kuuluda uuele naabrile, keda ennast pole veel õnnestunud näha. Küll on aga teda kuulda olnud. Juba mitu mitu päeva ärkan ma hommikul selle peale, et kõrvalkorteris käib kõva kolkimine. Kolkimine ja lihvimine ja saagimine ja kes teab mis veel. Ja muidu võib-olla ei olekski asi nii hull aga just minu tuba on kõrvalkorteri köögi kõrval. Ehk siis iga kolkimine on ikka eriti hästi kuulda. Ja ajab ikka närvi küll kui sa tuled hommikul töölt ja saad umbes viie-poole kuue ajal magama ja plaanid umbes kella kaheni magada ja siis umbes kella üheteist ajal hakkab mingi ilge puurimine pihta. Way to go heanaaberlike suhete loomiseks. No ma saan aru küll tegelt jah, et normaalsed inimesed on kella 11 ajal juba üleval ja ilmselt on enamus trepikoda tühi, sest normaalsed inimesed käivad normaalsel ajal tööl aga no ikkagi. Õnneks on leiutatud kõrvatropid, mis mul kodus täitsa olemas on nii, et oleme leidnud kompromissi. Aga igatahes oleks nüüd täitsa huvitav teada, et kes sinna kõrvalkorterisse kolib. Äkki peaks meeleheitelkoduperenaiste stiilis muffineid viima? Noh... praegu jääme veel ootama, et äkki ilmutab Salapärane Mees (või Naine aga loodetavasti siiski väga kena 20ndates edukas ja vallaline mees) end ise. Mõni stiilinäide ka, milline mu naaber olla võiks:

Fingers crossed!

XOXX

Läbirääkimised...

Selline asi on nüüd turva-suitsu-puhkeruumi seinal:

Oli üks vaikne õhtu. Kulturist-Turvapoisiga tsillisime uksel. Võtab paberilehe ja ütleb, et lase oma allkiri. Why not. Siis võtab pastaka ja hakkab kirjutama. Kui ma nägin juba sõna "AVALDUS", siis esimene mõte oli, et tuleb mingi tekst stiilis "palun vabastada mind töölt". Ei tulnud. Tuli hoopis selline. Taustainfoks siis nii palju, et Merlinile osteti uus arvuti. Kulturist-Turvapoiss andis paberi edasi meie usaldusisikule Kiirabi-Turvapoisile, kes omakorda toimetas selle Turvaülemale ja lõpuks jõudis see siis turva-suitsu-puhkeruumi seinale. Läbirääkimised on praegu edasi lükatud järgmise Töötajate Peoni aga fingers crossed. Hoian kursis.

XOXX

Tegijal ikka juhtub...

Tõmbasin endal täna sõrmed autoukse vahele. Kohe nagu päriselt. Ma vist ei tunne oma kabariite kuidagi üldse ja autoust seest poolt kinni tõmmates ei saand aru, et sõrmed on sellise koha peal, et jäävad vahele. Ja tõmbasin ikka kohe nii kinni, et autouks jäi kinni (mitte nagu tavaliselt, et kui turvavöö või miskit vahele jääb, siis autouks ei lähe kinni). Ja siis ma kohe ei saand aru, et ta päris kinni jäi ja üritasin küünarnukiga niisama lahti lükata ust aga ei läinud lahti ja siis hakkasin alles teise käega linki kobama ja lõpuks kuidagi sain ukse lahti ja sõrmed vahelt ära. Terve selle aja tundsin kuidas sõrmed olid väga ebaloomulikus asendis seal vahel ja karjusin. Ja mitte sõrmeotsi ei tõmmand vahele, vaid ikka korralikult keskelt. Kui valu järgi andis, siis sain muidugi ikka kõvasti naerda. Ikka täiega loll peab olema, et ise oma sõrmed ukse vahele tõmmata. Kogu situatsioon tundus nii naljakas pärast (või siis oli see mingi adrenaliin või mis iganes). Nüüd on üks sõrm kohe täitsa valus. Aga liigutada saab, nii et vast on luud-kondid terved.
Ja muidugi, kui Kõige Suurem Boss käib haruharva peol, siis olen just mina Vipis. Kui ta tuli, siis käisin too hetk just vetsus. Kui ta ära läks, siis käisin just raha vahetamas. Ühe sõnaga kumbki kord ma oma tööpostil ei olnud. See nüüd küll ilmselt väga hea välja ei paistnud. Nagu mingi Murphy, et ma täpselt nendel hetkedel juhtusin ära käima.
Ja siis veel töö juurest. Tuleb tüüp neiuga. Olid feissbuugi listis. Küsisin dokumendid ja kriipsutasin nimed maha. Panin nende riided ära. Turvapoiss küsib uuesti dokumendid, et vanust kontrollida. Tüüp hakkab, et just näitasime. Aga siis otsib ikka enda oma välja ja näitab ette. 21. Korras. Neiu annab ka dokumendi. Sündinud 1993 juunis. Ehk siis kiire arvutus näitab, et neiu on veel 17. Turvapoiss ütleb, et neiu pole veel piisavalt vana ja sisse ei saa. Tüüp teeb suured silmad, et mismoodi ei saa. Ei ole täisealine, ei saa. Veits veel üritavad manguda ja lähevad minema. Läheb veits aega mööda ja jälle on nad tagasi. Sama Turvapoiss oli Vipis aga tüüp vist lootis, et tal olid nad meelest läind. Tüüp näitab dokumendi ette. Korras. Turvapoiss küsib neiu oma ka. Siis hakkab näitemäng pihta. Tüüp küsib neiult, et kus su dokument on, minu või sinu käes, otsi üles. Tüüp arvas vist, et kui jätab mulje nagu neil oleks dokument aga üles ei leia, et siis Turvapoiss ütleb, et ah ärge otsige siis. Neiu vaatas, et asi ikka läbi ei lähe ja Turvapoiss ütles ka, et neiu pole nii vana. Siis hakkab tüüp, et miks ei saa. Me siis selgitame, et ööklubisse pääsemiseks peab täisealine olema. Ei taheta sellest aru saada. Tüüp siis hakkab ähvardama, et ta helistab juhatajale ja, et juhataja on tal väga hea tuttav. Palun väga, helista. Siis küsib mult juhataja numbrit. Ma vastan selle peale, et kui ta teil väga hea tuttav on, siis teil peaks number olemas olema. Siis keerutab, et ah ma ei viitsi otsida. Ja siis küsib mu käest, et kas juhataja on mees või naine. No tere hommikust. Sul on juhataja niiiiiiii jube hea tuttav ja sa küsid mu käest, et kas ta on mees või naine. Kui sa tahad kõva meest mängida, siis nii suure plärtsuga ei tasu küll ämbrisse astuda. Ühesõnaga sinna see asi jäigi ja klubis jäi neil täna käimata.
Juhtub ikka.
Hitisoovitus:

XOXX

Nagu haige jänes oleks...

Päriselt ka. Ja see on päris pahasti juba.

Hitisoovitus:

XOXX

Dance the night away nananananananananaaaa...

Et kõik nüüd ausalt ära rääkida, pean ma oma plänneri välja otsima ja näpuga järge ajama hakkama. Ja isegi siis, ma arvan, ei saa kõik nii ehedalt ikkagi kirja. Aga kirjutada võiks, ehk siis tuleb nii nagu tuleb. Pange end valmis üheks pikaks postituseks.
Mainisin kunagi Margus Vaheri kontserti. Oli päris mõnus. Polnd ammu käind/näind. Margus oli võluv, nagu alati ja tegi silma. Kahjuks ei saanud me lõpuni jääda, nii et tuleb uuele kontserdile minna.

Järgmine suurem elamus oli järgmisel päeval Cesises. Käisime mäe peal. Mina, Pangapreili, Priit, Taavi, Anto ja kaks Kristjanit. Peale tööd ja enne starti sain magada 45 minutit ja juba tulid korjasid poisid mu peale. Mida kaugemale Eestist, seda koledamaks pilt läks. Vanad koledad majad, räämas tänavad, auklikud teed. Terve tee peale nägin vist umbes nelja uut maja, mis oli ehitatud vast uuel aastatuhandel. Selline mulje jäi, et sõda oli sealt küll mööda läinud, aga stagnatsioon oli pidama jäänud. See selleks. Sai vähemalt kõvasti nalja tehtud saldejumpside kulul stiilis "they have no islands and nothing". Ilmselt taheti ka meie arvelt riigi kassat täita, sest kusagil Valkas võttis toll meie auto maha ja tsekkis dokumente ja asju ja tiirutas ümber auto. Meil oli kõik haroosh ja riigi rahakotti nad lisa ei saanud. Väike sõit ja olimegi suusabaasis kohal (misiganes hääldamatu nimi sellel oli). Varustuse laenutuses olid eriti lahked ja abivalmid poisid. Suusad/lauad alla ja tuld. Pangapreili pani ka esimest korda suusad alla ja kuigi algul tuli ta küll rohkem tagumiku peal mäest alla, siis varsti oli talgi asi käpas. Või siis jalgades. Üks nõlv ja teine jne. Vahepeal tegime väikse Jäägertee ja vaatasime ilusaid lauapoisse ja mingeid võistlusi, mis seal käisid. Peale Jäägerteed olid vist skillid enda arvates kõvad aga jalad vist veits külmaks läind, sest esimene sõit peale väikest pausi lõppes päris mõnusa peaga-vastu-maad kukkumisega. Esimene ja viimane kukkumine too päev õnneks. Aga piisavalt kõva, et õhtul ja järgmine päev pea ja kael valutaks. Õhtul tegid töö juures arsti- ja füsoteraapia tudengid ja kiirabi velsker mulle üle- ja läbivaatused ja midagi tõsist ei tuvastanud. Vot kui hea, kui meedikud omast käest võtta. Igatahes ei lasknud me sellest end heidutada ja tuiskasime mutkui edasi mäest alla. Üüüüüübermõnus oli ikka. Kahju, et ma selle mäesuusatamise nii hilja olen avastanud. Minul sai läbi käidud kõik nõlvad, kus polnud mingeid hüpekaid. Hüpped las jäävad mõneks järgmiseks korraks. Teised potsatasid ka ikka vahel päris kõvasti maha aga kõik jäid ellu ja terveteks. 5 tundi mäe peal läks nagu niuhhti. Igatahes koht ise oli väga mõnus ja meie üllatuseks oli seal väga palju ka eestlasi. Pakkisime oma karavani kokku ja siis Šigulda poole. Mõned meist käisid bobikelguga sõitmas. Kohe päris bobikelguga päris jäärajal. Tundus ka ülilahe nagu emotsioonidest pärast välja võis lugeda. Üks sõit kestab umbes 45-50 sekundit ja maksab 50 eur/inimene. Hoolimata krõbedast hinnast oli ka seal igasugust rahvast palju: prantslasi, venelasi, eestlasi, lätlasi. Ja peale seda oli järgmine peatus Eestimaa. Kilometraaži tuli julgelt üle 500. Tripiga igati rahul. Õhtul enne tööd hakkasid ilmnema magamatuse märgid. Ikka üldse ei ühendand otsi ära ja kohati tuli suust ikka väga seosetut teksti. Soovitus: kui võimalik, siis magage 40 tunni jooksul rohkem kui 2 tundi. Mõjub paremini.

Järgmine päev oli kell kolm start Töötajate peole Ühte Salakohta, ehk siis Lasita Puhkemajja. Pidu algas atraktsioonidega õues. Rivistus, võistkonnad, igale võistkonnale seljakott salapärase sisuga kaasa ja orienteerumisrajale. Rajad olid erinevad ja üsna väljakutsuvad. Küll olid punktid puu otsas ja võpsikus jnejne. Kohati sai ikka puusani lumes sumbatud ja mõned olid ka ojja kukkunud. Polnd häda. Sooja andsid Jääger ja "vaheülesanded". Punktides tuli maitsta ja ära tunda "kokteile", ehk siis oli kokku kallatud a la õlu, konjak, viin, maitseliköörid jnejne. Degusteerimisorienteerumisele järgnes kanajalgpall, kus siis sai rohkem tühja tagutud, kui palli. Iga mööda löödud palli eest tuli võtta väike Jäägershott. Nii, et polnd imestada kui peale sportlikku programmi olid mõned juba väga ülevas peomeeleolus. Sees läks programm edasi. Sõnaseletusmängus, kus sõnu kasutada ei tohtinud, vaid tuli seletada vaid kehakeelega, olid ööeluga seonduvad sõnad nagu näiteks tripper, mojito, showbaarmen, maani täis jne. Oli meeleolukas. Samas sai nautida tünnisauna, soome sauna ja basseini. Söögi- ja joogikaart oli ka väga mitmekesine, eriti see viimane neist. Oma karaoke superstaari otsingud käisid ka meil ja ma arvan, et uued tähed on sündinud. Tantsu sai vist löödud enamuse õhtust ja hommikust kuni poole kuueni. Hommikul sain suht normaalsel ajal koju (mõned kaassõitjad polnud kaineks ja/või magama saanudki).
Ja miks krrt on peale igat pidu mul käed ja jalad sinikaid täis? Peale igat pidu! Ja ma ei koperda kuskile maha ega miskit...
Tunnike und ja korralik dušš ja Maadzi sünnale. See oli õnneks rohkem selline perekondlik üritus ja lõppes normaalsel ajal. Peale seda magasin umbes 13 tundi. Niih järgmine päev väike kohvitamine Härra Ärimehega. Õhtul teater Pangapreili ja Superstaariga. Enne seda veel veetsime kvaliteetaega Truffees. Etendus oli Don Juan. Olin kuulnud nii head kui halba etenduse kohta. Ütleme nii, et oli enam-vähem. Veidi segaseks jäi minu jaoks. Ootasin vist rohkemat. Aga Ott Sepp on tsill. Peale etendust vaatasime, et kui me juba üles oleme löödud, siis tuleb näidata ka end kuskil. Käisime Superstaari ja Programmidirektoriga Atlantises. Teisipäevane päev ja rahvast palju ei olnd. Ma olin kaine rool ja klubis vist olime mingi pool tundi aint.
Siis jälle neli päeva tööl kõik. Pidu, pisarad, kaklused, veri jne. Same old same old.
Laupäeval käisime naistega vastlaliugu laskmas Otepääl snowtuubingu pargis. Protokolli selguse mõttes siis mina, Maksuametnik, Pangapreili ja Superstaar. Üle-mäe-tsikid olime, sest meil tulid küll kõige pikemad liud. Mingi kohalik "Mart" haakis ka vahepeal end meile külge ja tahtis vist sõbraks saada. Ülbed linnapreilid, nagu me oleme, siiski väga vedu ei võtnud.
Esmaspäev. Plaanisin terve päeva raamatukogus istuda aga plaanid lõi sassi ootamatu teatrikülastus. Tänu Pangapreilile võitsime tasuta piletid Uuspõllu "Isa" etendusele Viljandis. Nagu alati läks minekuga kiireks ja Programmidirektor sõitis Viljandisse stabiilselt 150ga ja pimedates kurvides möödasõite tehes. Jõudsime 4 minutit enne etenduse algust kohale. Etendus oli meeldiv üllatus. Olin kuulnud selliseid keskpäraseid arvustusi ja ilmselt tänu sellele, et ootused olid madalamad, osutus etendus oodatust paremaks. Naerda sai ikka korralikult. Peale etendust haarasime Statist kakaod ja Uuspõld hängis meie taga järjekorras. Hiljem mõtlesin, et ta nii muhe tundus, et oleks võind ikka käppa visata ja öelda, et hea etendus oli. Tagantjärele on kõik targad.

Järgmine päev oli naistepäev. Võin juba ette öelda, et lilli sain alles järgmine päev ja seda ka isalt. Soove ja sõnumeid tuli küll rohkem jah. Alustasime õhtut Superstaari juures koos Pangapreili, Programmidirektori ja Lilliga (Lilli, sa oled ikka Lilli ja mitte sellepärast, et sulle nime ei oleks panna aga sulle lihtsalt sobib see Lilli kõige paremini). Mängisime Aliast, et Superstaar otse-eetris ei põruks. Söök ja jook läksid libedalt ja meeleolud olid ülevad. Südaöö paiku suundusime Püssikasse. Püssikas oli rahvast täis. Kõige Suurem Peoloom Turvapoiss pidas seal oma sünnipäeva ja kohal oli pool CT rahvast. Üllatus-üllatus, kõrvallauas olid meie Püsikad Mikk ja Kräsupea. Teised olid seal juba varasemast ja mõned kolleegid olid juba suht pilditud. Meistriliiga-Turvapoiss tegi jooke välja. Kräsupea viskas niisama pilke ja sosistas möödaminnes meelitusi. Rottis laua pealt mingi lilleõie ka ja soovis veel head naistepäeva. Pool kaks pandi muss kinni ja löödi tuled särama. Suundusime Atlantisesse. Attis oli rahvast päris hästi. Tantsisime ja tsillisime Härra Kräsupeaga. Ja mingi hetk läksid me teed lahku ja tsillisin CT rahvaga edasi. Preili Udukesega haarasime Neeger-Korvpallurid tantsule ja nii läks õhtu lõpuni. Nelja paiku tahtsime ära tulla aga Korvpallurid ei tahtnud meid minema lasta. Lõpuks ikka rahuldusid telefoninumbri ja nimedega ja kutsusid väga lahkelt Tallinnasse külla. Kuna mu öömaja omanikud olid varem ära läinud, siis sõitsin üksi taksoga Programmidirektori juurde. Programmidirektor oli vist eelnevalt muret tundnud mu pärast ja sõnumi saatnud oma aadressi ja täpsete juhistega, et ma ikka õigesse kohta jõuaks. Toas oli mulle väike tuli põlema jäetud ja voodi ilusti ära tehtud. Isegi friikad ja burks oli mulle Mäkist ostetud. Awww. Hommik algas poole ühe paiku värske kohviga. Programmidirektor vist ikka püüab heasse kirja saada meie juures.
Vot. Ja nii on nagu elu käib. Programm on olnud huvitav. Huumorit sai nende ürituste jooksul ikka kõvasti. Need killud jäävad siia kirja panemata. Nüüd peaks veits teise koha pealt aktiivsust üles näitama ja õppima, õppima, õppima, kirjutama, kirjutama, kirjutama. Ega muud valikuvarianti ei olegi. Hoian jälle jõudumööda kursis teid.

Hitisoovitus:

XOXX

Nõudlus ja pakkumine

Mann ütleb:
*miks sa lambist ei blogi enam:D

Kui rahvas nõuab siis ikka tuleb blogida. Vahepeal lihtsalt üüüüberkiire olnud koguaeg. Praegu ka just jõudsin ühelt ürituselt koju. Lähen käin pesus ja söön ja siis kirjutan kõigest järgemööda...

Hitisoovitus: Eelmise postituse lugu on ikka niiiiiii hea!

XOXX

Waiting for the spring...

Suvi varsti käes ka... :)

XOXX

P.S. Varsti kirjutan ka...