Páginas

I got the sunrise looking in my eyes...

Moro moro. Kiire apteit jälle. See nädal on nii kiire olnud, et mul pole isegi midagi valmis kirjutatud. Aga see nädal on kyll k6ige hullem peonädal olnud. Enamus tydrukuid läksid kodu ära ehk siis olid lahkumispeod ja siis oli ralli ja peod ja siis tegi reedel nii palju tööd et tegime endale laupäeva ka vabaks ja siis oli selle puhul pidu ja siis käisime tennist mängimas ja ujusime yksikule saarele ja käisime Jyväskylas, käisime yhe tyrklase baaris ja l6puks tema kodus joomas ja miljon asja on toimunud. Vennake käis kylas siin, t6i meile kasti siidrit ja liiter viina, mis said kahe päevaga otsa. Yhes6naga, kui saan, siis kirjutan pikemalt nädalast. Tydrukud läksid ära ja siis läks enamus arvuteid ka ära ja need mis on nendele on järekord ja tööd tuleb ka teha. Ehk siis ma vaatan kuna kus kirjutada ja postitada saan. Täna lähme mustikaid korjama. Muidu on lebo päev. Järgmine nädal plaanime vähe alkoholi tarbida ja megapalju tööd teha sest viimane töönädal ongi ja rikkaks tahaks saada. Ehk 6nnestub Tamperes l6bustuspargis ja klubis ka käia. Elu on siin ilus yhes6naga. 66 ja yy tähte aint pole arvutis. No vot praegu siis side l6pp. Kirjutage ja joonistage kuidas teie peod möödusid. Hyvä päivää!
Meie igapäevane playlist:


XOXX

Excuse me, cause I might drink a little more than I should tonight...

Week 3
Midä tapatu? Kolmas nädal ka täis saanud. Täna pühapäev ehk blogipäev. See nädal on jälle eelmistest erinev olnud. Nädal algas jälle suure peoga. Esmaspäeval läksime Ville mökisse ehk suvilasse. Jube nunnu suvila oli. Täpselt selline nagu üks suvila olema peab. Mind pandi kaineks rooliks ja see oli vist teine kaine päev siin Soomes. Paar lonkus huvitavaid kokteile ikka proovisin. Igatahes läks seal jälle jube lõbusaks ära. Mängisime kaarte. Riku tegi väga huvitavat strippi ja kõik võtsid kõvasti protsenti peale. Helgal oli mingi kindel plaan end väga kasti juua ja see tal ka õnnestus. Kuna järgmine päev pidi jälle kell viis põllul olema siis hakkasime pool üks öösel sealt liikuma. Ma olin Riku tuuningbemmi roolis ja see oli lihtsalt niiiiii hea sõidukogemus. Rikul on päris suur mootor peale pandud ja Soome väiksed kruusateed on ehtsad rallikad. Sai ikka mõnuga kurve võetud. Ühe paiku saime kõik voodisse. Need, kes purjus olid jäid kohe magama. Ma siplesin vähemalt tund aega veel voodis ja lõpuks sain magada umbes kaks tundi. Aga hommikul hoidis mingi adrenaliin püsti mind vist ja kõige hullem ei olnudki. Igatahes Helga põllule ei tulnud ja siis sellest tuli veits probleem, sest korjajaid on see aasta vähe. Raunst sai ka noomida, et sõpru siia toob. Eniveis siis oli meil teisipäev ikka täitsa täitsa kaine päev ja läksime vara magama ja kolmpäeval peale kuut tundi und oli hoopis raskem ärgata kui eelmine päev peale kaht tundi und. Siin oled 4-5 tunni unega nii ära harjunud. Kolmapäeval tuli Raunts kohe, et ei saa enam kainet päeva olla ja tõi maasikaveini jälle välja. Jõime veintsi, mis oli eriti kangeks läind ja mängisime kriketit ja kaarte. Vein töötas jälle väga hästi. Neljapäeval tegime jälle veits rahulikuma päeva ja vaatasime Reamees Ryani päästmist ja jõime viinakokteili ja õllet. Reede oli tore päev. Käisime Jyväskyläs, mis on umbes 60 km siit, shoppamas. See oli esimene megakuum päev ja Jyväskyläs näitas kraadiklaas 34 kraadi. Õnneks oli poodides konditsioneer aga väljas ei saanud küll üldse olla. Käisime kõik võimalikud poed läbi ja Raunts mutkui pööritas silmi, et kuidas meil nii kaua läheb. Paar asja sai ka igaüks, sest kohati on -70%-sed alennused. Käisime veel ühes kiirtoidu kohas söömas ka. Portsud on siin ikka nagu kõik asjad Soome. Megasuured lihtsalt. Mu friikapraest jäi küll vähemalt pool alles. Tagasi tee peale võtsime ühed siidrid ja kuigi kõht oli megatäis hakkas see üks siider väga hästi pähe ja tagasitee oli lõbus. Oksalas ehk siis kodus sai sama hooga edasi võetud, sest mu tädi tuli siia ja siis oli tema saabumise pidu teha kindlasti. Varasest magamaminekust ei tulnud jälle midagi välja. Laupäev oli jälle kindlasti peopäev, sest pühapäevad on ju vabad. Käisime päeval linnas ja ostsime alkopoe tühjaks. Mu tädi tegi megahead glasuuriga kringlit ka ja läks pidu lahti. Enne seda oli veel päris vinge äikese torm ka meie saare kohal ja elekter läks ära, nii et mida pimedamaks läks, seda huvitavamaks. Linnast tuli vahepeal rahvast ka meile juurde. Kella kaheteist ajal läksid suht paljud linna peale. Me Udukesega ja mõnega veel jäime kodu, sest öösel tuli Udukese emps. Tiksusime ja võtsime protsenti peale ja Udukese emps tõi veel kastide viisi protsenti juurde. Vaikselt hakkasid teised ka linnast tagasi tulema ja nii sain mina magama pool viis ja mõned veel kell kuus. Ja nüüd on hommik käes. Pohmakat pole endiselt ükski hommik olnud. Soome on tore – alks hakkab kiirelt pähe, magada pole palju vaja ja pohmakat pole never. Sellepärast need soomlased siin vist joovadki nii palju.
Kui nüüd tööst rääkida, siis maasikad hakkavad otsa saama. Nädala lõpus oli juba suht piin maasikaid korjata, sest lihtsalt ei ole enam väga korjata midagi. Aga selle eest on jube palju nüüd vaarikaid ja herneid ja mustikal saab ka käia, mida ma ka üks päev tegin. Ühesõnaga tööd väga vähemaks ei jää. Aint, et nüüdsest peab kella kuuest alles põllul olema. Neljapäeval lähevad enamus ära ja meid jääb siia viis ainult. Võib-olla siis läheb jälle raskemaks sutsu. Ei tea kah. Ilmad on sellised väga heitlikud. Üks hetk on megakuum ja siis tuleb selgest taevast viie minutiga sellised paksud tormipilved ja välgutab ja müristab ja lööb pirne katki ja elektrit välja. Ja siis läheb jälle kiirelt ära. Olen siin ilusaid tormipilte ka teinud, mida kunagi ilmselt näha saate. Käsi mul vahepeal siin ka mädanes otsast ära. See väike haav, mis ma trepist alla kukkudes käele sain, läks suts mädanema ja ilmselt jääb mul väike auk käe peale. Aga midagi hullu pole. Aga tore on siin endiselt. WRC ralli on Jyväskylä ümber järgmine nädalavahetus ja läheb siit ka suht lähedalt mööda, nii et vist lähme ka kuskile raja äärde, sest mu vennake tuleb ka vist rallile sõpradega. Siis üks päev plaanime veel Jyväskyllä öökluppi ka minna, sest nii ullult tahaks tantsida ja seal on lähim klubi. Siis plaanime veel minna Tampere lõbustusparki, mis pidi megalahe olema. Aint sinna on 200 km umbes ja peab vaatama, millal selline vaba päev tekib. Muud vist ei oskagi praegu lisada. Töö ja lõbu koos ja ärge muretsege, ma ei pinguta siin üle. Väga. Ühesõnaga kaks nädalat veel siin ja siis kodu. Näen teid kõiki siis. Hoian teid ikka kursis kõigega ja olge tublid seal 700 km kaugusel. Love ya!

XOXX

P.S. Hetkel vaatame American Pied ja joome odavat Eesti siidrit. Winning!

Morjesta morjesta...

Moi moi! Ainult kiire apteit. Kõik on hästi. Megapalav on. Käisime täna Jyväskyläs shoppamas. Nüüd libistame siidrit ja varsti tulevab rahvast juurde. Ja homme peab kõigest 6 põllule minema ja mitte viis!. Winning! Maasikaid on järjest vähem, vaarikaid ja herneid järjest rohkem. Vot nii. Elu on tsill lill. Love ya all!

XOXX

Kännikalad...

Ja no nüüd ma saan lõpuks selle postituse ära teha, mis ma eelmise nädala lõpus valmis kirjutasin. Hoiatan jälle, et see on täiesti läbi lugemata ja retužeerimata ja selline nagu torust tuli.


Week 2
Teine nädal ka meil läbi. Ma hästi ei mäleta praegu, mis ma eelmine nädal kirjutasin, nii et kui midagi kordub siis ärge pikka viha peage. See nädal oli eelmisest üsna erinev. Esiteks juba seepärast, et ilm oli hoopis kehvem. Üks päev sadas terve päev vihma ja ligunesime põllul, nii et aluspesu oli ka märg. Teised päevad on õnneks normaalsemad olnud ja enamasti päike ikka särab taevas. Hommikud on veits jahedamad olnud. Aga ilmselt sellepärast ka, et oleme pidanud iga päev kell 5 põllul olema. Seda sellepärast, et see nädal oli maasika tippaeg. Maasikaid oli lihtsalt nii mega palju. Ühe vao pealt sai 50-60 kilo maasikaid ja maasikad olid nii suured nagu kartulid ja kaks maasikat kaalusid umbes 80 grammi. Seepärast olid ka päevad maru pikad: kahe-kolmeni ehk siis umbes 10-11 tundi. Põllu peal on üldiselt lõbus ja aeg läheb ruttu. A vahest jälle päev nii venib ja lihtsalt ei viitsi üldse liigutada ennast. Järgmine nädal jääb ilmselt vähemaks maasikaid, ehk siis korjata on vähem aga seda pornom ja tüütum. Herned on ka juba valmis saamas ja neid korjasin ka üks päev, mis on tunduvalt normaalsem kui maasikad. Mustikad on ka valmis ja neid käisid ka mõned korjamas. Vaarikad tulevad ka mingi aeg ja neid pidi eriti normaalne korjata olema.
Õhtud on jälle sisukad olnud. Mängime Unot ja teeme lollusi, tõde ja tegu sai üks õhtu kõvasti ja filme vaadatud. Unot mängisime nii, et kes kaotab pidi midagi karistuseks tegema. Preili Uduke ei tohtinud naerda 15 minutit ja igs kord kui ta seda tegi, sai klaasi vett näkku. Kokku sai viis klaasi. Mind meigiti näiteks ülikoledaks meesvampiiremoks ja Jarkko pidi viis minutit ketzupit suus hoidma. Mis igavusega muud ikka teha kui lollusi välja mõelda. Üks päev käisime mootorpaadi poes üle selle hiiglasliku lõputu järve. Jälle tore kogemus. Väikse peo korraldasime ka neljapäeval. Käisime suvilas ja tsillisime seal. Iga õhtu on möödunud veits alkoholi tarbides, mõni õhtu ka veits rohkem. Magada saab umbes 4 tundi öösel ja hommikud on üsna rasked seetõttu. Vahest saab päeval ka mõne tunnikese tududa. Täna on laupäev ja see tähendab, et homme on vaba ja see tähendab, et täna võib end jälle vabamalt tunda. Lähme vist linna peale laiama. Mingi nädalavahetus oli plaanis Jyväskyllla kluppi ka minna, sest nii hullult tahaks tantsida. Ja Soome ralli pidi ka siit üsna lähedalt mööda minema nii et loodetavasti saan seda ka vaatama minna. Aaaa ja peremees võttis endale uue koera. Väikse labradori kutsika. Nüüd on meil siin väike nunnu päntajalg ja kõik poputavad teda ja tema ainult närib kõike. Tehnilised uuendused on meil ka. Nimelt on meie toas kaks telekat. Aga Soome on ka digilevile üle läinud ja siis kanaleid me ei näe. Esimesel päeval tõi Raunts meile Playstationi ja ühendas taha ja terve kilekotitäis filme on nüüd ära vaadataud ja mõnda isegi mitu korda. Avatari nägin ka lõpuks ära. Me Udukesega olime need viimased eestlased, kes seda näinud polnud ilmselt. Meeldis täitsa. Aga nüüd toodi meile ka digibox ja kui üks juhe saab ka paika, siis on meil täitsa telekas olemas. Mõned netipulgad on ka majja ilmunud, mis kohalikud poisid tõid ja seega on lootust, et saan nüüd tihedamini netti ja end eluga kursis hoida. Põllal kuulan Soome raadiot, mille playlist on küll iga päev absoluutselt sama aga mille hommikuprogramm on täitsa hea ja üllataval kombel saan ma ka täitsa hästi aru enamusest. Nii et saan veits Soome keelt õppida põllal. Rääkida veel väga palju ei julge, aint hädapärased asjad ja eesti keel koguaeg ümber ka ja Raunts meil vahendusmees ka nii, et siis ei ole väga vajadustki olnd. Aga püüan ikka õppida siin ja kuulan kõrvad kikkis koguaeg. Purjus peaga tulevad sõnad julgemini suust välja ja ei tähenda üldse, kas õigesti või valesti.
8. august peaks siin viimane tööpäev olema ja siis kodu ära. Loodetavasti rikka ja ilusana. Aga olks, ma nüüd sauna ja siis natuke iluund ja siis teen ennast ilusaks ja siis linna peale.
Niih, ma natuke lisan veel viimase laupäeva kohta ka. Ma olin ikka täitsa kännis omadega jälle. Alustasime siin kodus, siis sõitsime kaheksakesi kuuekohalise autoga linna peale. Käisime Rauntsi õe juures, siis Rantabaaris, kus penskarid sebisid üksteist, siis sõitsime Asemalle, kus töötab Jarkko ja kus oli megapalju rahvast ja nii palju kui ma mäletan, siis väga lahe. Sealt ära tulles sattusime mingile parklatsillile, sest seal lähedal oli mingi festival ja pärast tsillis nii palju rahvast kuskil poe parklas. Mingi Jussid ja Pekkad tulid meiega rääkima ja kuskilt tekkis maru palju jooki ja edasi lähebki juba täitsa häguseks. Siis läksime tagasi Rantabaari, kus ma Sandriga kukkusin trepist alla. Siis tulime kodu tagasi tsillime. Keegi otsis välja 80% viina ja ma tegin kokteile. Unustasin ära, et see on sutsu kangem kui tavaline viin ja tegin nagu tavalised viinakokteilid ja uuuuh kui hull see oli. Ja kõik jõid need ära. Ma ise ka vist. Siis kukkusin veel ühe korra trepist alla ja kunagi läksin magama ka. Teised läksid vist mingi poole kaheksa ajal. Mingeid mehi tuli ka vahepeal juurde ja lõpuks magas Ville meie toas, sest meil on vaba voodi ja kuidagi on nii läind, et kolm ööd järjest magas mingi mees meie toas, sest iga õhtu on mingi libistamine olnud. Hommikul ärkasin kell 9 selle peale, et käsi valutas. Treppidest alla potsatamisega olin suutnud endal käe katki teha ja selja veits sinikaid täis saanud. Sutsuke purjus olin ka vist veel. Ajasin köögis 12ni juttu teistega ja siin veel pool tunnikest magasin. Peale seda oli juba olemine selge ja nägu sirge ja küsisime Kari käest auto ja sõitsin linna naistega. Käisime Hessburgeris ja nillisime mehi linna peal. Pärast tulin koju ja nägin, et teised lasid õlut ja rottisin endale ka ühe Ville Karpalolongero. Aga mis ma öelda tahtsin on see, et Soomes ei ole pohmakaid noh. No ei ole. Siiani on aint üks alkovaba päev olnud ja see oli ka teine päev alguses ja mõni õhtu on suts käest läind ja peale laupäevast jookide segu ja 80% viina võiks eeldada, et iga mega tuumapohmell on ja elada üldse ei tahaks aga no ei midagi. Isegi rähnid ei olnud pähe pesa teinud. Ainuke, mis on on kerge väsimus, mis ka ruttu üle läheb. Vot tak. Aga tegelt ma nii joobar ei ole. Aga kuumade ilmadega peale tööpäeva on lihtsalt mõnus väike Sinebrychoff lasta. Ma ei tea kas ma eespool kirjutasin, et see nädal on meil jõulud, kui Preili Udukese ema tuleb Eestist ja siit läbi. Saatsime kirja ka jõuluvanale: Palun meile 3 kasti õlut, 6 kasti siidrit ja 2 liitrit viina. Jõuluvana sai suht kreepsu alguses. Aga no meil on veel kolm nädalat siin olla ja alks on siin ikka megakallis ja kõiki Rauntsi õlusid ei taha ka ära juua. A ja üks uudis veel. Pererahval on peale selle uue väikse päntajala varasemast ka kaks väikest chiaua't (või mai tea kuidas see kirjutatakse) ja emane oli rase ja sai täna öösel kutsikad kätte: kaks poissi ja üks tüdruk. Nii, et nüüd on meil siin kuus koera, hunnik lehmasid ja vasikaid, kaks 1000 kilost pulli, üks must lammas ja üks kass, keda kunagi ei näe. Old McDonald had a farm, iaaaiaaaooo! Igatahes lahe on. Ja tänasest alagas siis uus töönädal ja saab juba vaarikaid korjata mis on niiiii suured ja metsas mustikal käia, mis on väga hästi tasustatud. Täna lähme vist Ville suvilasse kuskile ja hommikul jälle põllale. muud ei midagi vist praegu. Tulin saunast ja nüüd tuttu veitsaks ja eks siis näis, mis edasi saab. Joonistame ja kirjutame, ma ei ole teid unustanud!

XOXX

Black and yellow black and yellow...

Mul on teile jälle kirjutatud aga ma olen jälle selle arvuti taga kus on ainult yks usb ehk siis ei saa postitada oma valmiskirjutatud postitust. Aga k6ik on hästi ja elu on siin ilus endiselt. Eile käisime väljas, mis oli rahakotile täielik häving, sest siin maksis 0,33ne siider näiteks 5 euri. Aga tuleb tagasi teenida k6ik. Aga olks me vaatame filmi ja ehk saan kunagi kuskil oma postituse ka yles lykata. Musidkallid!

XOXX

Midä kuulu Marja-Leena...

Ja nüüd tuleb täiesti parandamata postitus mis ma üks päev kirjutasin ja nüüd üles panen. Pole eriti vaimukas aga lihtsalt annab natuke aimu.

Moi moi hyvät ystävät!
Week 1.
No nii, olen meie põhjanaabrite juurde ilusti kohale jõudnud ja juba saab esimene nädalgi läbi. Tunne on nagu oleks selle aja jooksul nii palju toimunud juba aga samas nagu ei ole ka. Sõit oli pikk ja väsitav. Laeval istusime neljakesi laua taga ja magasime kõik pea käte peal. Rohkem ma terve tee ei maganud. Eniveis jõudsime ilusti kohale. Esimese asjana tabas küll veits kultuurishokk meid. Me elame praktiliselt üksikul saarel. Koht ise on megailus. Aga tuleb harjuda mõningate asjaga nagu väga huvitav kuivkäimla, magamine suures toas koos veel 5 inimesega, olematu soe vesi, ehk siis kui pesta tahad pead sauna kütma, mustmiljon kärbest toas jne. Ma olen juba täitsa ära harjunud. Ja tegelikult on siin megamõnus. Preili Udukesega ka siin arutasime, et pole üldse tunnet nagu Soomes oleks, vaid oleks nagu maal vanaema juures. Esimene õhtu korraldati kohe saabumisparty. Raunts tõi välja kohaliku koduse maasikaveini. Kõik hoiatasid meid, et kui seda juua, siis pärast kindlasti oksendad. Me siis võtsime asja maru rahulikult ja üldse ei julgenud palju juua. Kui peale esimesi topsitäisi midagi ei juhtunud ja kõik täitsa korras veel olid, siis lasime seda mutkui julgelt edasi. Arvata võib, et õhtu lõppes sellega, et me olime kõik päris svipsis. Hommikul pidi juba 5.30 põllul olema. Arvake ära, kes esimesel hommikul sisse magas. Mina! Õnneks mitte väga palju ja põllule sain koos teistega aga lihtsalt jube sahmimine oli kohe esimene hommik. Ja nii need päevad siin põldudel mööduvad. Korjata on tüütu aga enamasti läheb üsna lõbusalt, sest kõik ajame põllul lolli möla ajaviiteks. Õnneks on enamasti umbes kella 12-13ks tööpäev läbi ja saab lebosse. Saab ujuma, saab sauna, saab magada, saab niisama lihtsalt olla. Peale tööpäeva tundub nagu oleks juuube igav, sest raamatuid mul kaasas pole, netti ei saa, telekas on aga digiboksi pole. Aga tegelikult on siiani õhtud olnu väga sisukad. Oleme näiteks mänginud väääga palju unot ja muid kaardimänge. Üks õhtu käisime mootorpaadiga järvel sõitmas. See oli nagu megatsill. Järv on niiiii suur ja otsatu ja saari täis. Võtsime väike Sinebrychoffi ja tsillisime ja nautisime loodust ja õhtupäikest. Raunts tõi meie tuppa Playstationi ja saame filme vaadata, nii et juba paar filmiõhtut on ka olnud. Linnas oleme ka saanud käia, mis on 18 km kaugusel. Sain isegi roolis olla. Teed on siin lahedad, saab rallida. Ühesõnaga meie kamp on õhtuti üsna hilja magama saanud ja seepärast on hommikud suht rasked olnud. Aga magada pole tarviski. Ööpimedust siin üldse ei eksisteeri. Täiesti valge on koguaeg. Mingi kella ühe ajal öösel läheb natuke hämaramaks aga aint natuke ja üldse mitte pimedaks. Umbes nagu lihtsalt oleks päike pilve taha läinud. Ööd on siin stabiilselt valgemad kui meie kõige pikem öö ja see on lihtsalt megamõnus. Ilm on ka siin megapalav koguaeg. Käed on päevitunud juba süsimustaks. Aga ujumine vähemalt veits jahutab. Seda me teeme küll siin umbes kolm korda päevas. Täna müristas ja välgutas ja sadas ka päris korralikult, aga see sai läbi ja nüüd läheb jälle megapalavaks. Küünealused on stabiilselt mustad, esimese nädala lõpuks enam lihased ei valuta.
Pühapäev on puhkepäev, mis tähendab, et laupäeviti on pidu. Ja no see laupäev oli ikka päris korralik pidu. Jõime Preili Udukesega kahe peale ära terve liitri Vana Tallinnat. Terve liitri!!!!!!!!! Peale seda veel maasikaveini ja nagu mulle öeldi, siis olevat ma veel kuskilt mingit jäägermeistrit ka joonud. Eniveis, võite arvata, et õhtu oli väga meeleolukas nii palju kui ma sellest mäletan. Hüppasime batuudil, mängisime Bailat, käisime öösel ujumas (ma tean ma tean, kui jood, ära uju), klatsisime ja ajasime lolli juttu ja veel kõike, mida sai teha. Magama sain kella viie paiku hommikul. Ärkasime 12 paiku ja esimese asjana läksime kohe ujuma. Ja pohmakat näiteks üldse ei olnud, missest et ma olinm nagu Koomas Toomas. Täna on see puhkepäev ja homsest hakkavad jälle pihta varased hommikud ja küürutamine põllul. Ja nii see elu käib siin. Kuna koju tulen, seda ma praegu ei tea. Blogin praegu wordis. Kuna selle postitada saan, seda ka ei tea. Võib-olla alles kodus. Aga loodetavasti ikka varem, siis saate natuke aimu, mis elu siin käib. Eks näis, eks näis. Igatahes on praegu kõik väga tsill ja elu on mõnus.

XOXX 

Moi moi hyvät ystävät!

Teate mul oli pikk jutt teile kirjutatud ja pandud telefoni, et kui ma netti saan siis kohe panen yles (yy tähti ei ole siin) aga sellel arvutil on ainult yks USBi auk ja see on netipulk nii et ma ei saaaaaagi seda yles panna. Ehk siis joppab m6ni teine kord. Aga k6ik on hästi ja tsillime siin iga päev. Sïdame mootorpaadiga, mängime unot ja teeme lollusid, ujume, käime saunas ja laseme siidrit. Seda k6ike muidugi peale pikki päevi p6llul. Aga praegu tudule ka. 4.25 äratus. Jipiiii!! Hyvä yöda ja kuuluksen vast varsti jälkeni!


XOXX

Ma ja ilma?

Laulupidu tehtud. Väsitav oli. Jalad veel tänagi valusad. Nalja sai ka. Tegelesin igasuguste vippidega. President sõitis "üle varba", proua Ilves teretas, Tsahknat ei lasknud sisse, Laine Jänes Randjärv naeratas ja teretas soojalt, Hirvo Surva tuli pani käe õlale ja tundis muret päikese pärast ja ütles, et ma ikka mütis pähe paneks. Pluss veel igasuguseid kellega tegemist tuli teha nagu Margus Saar, Anu Välba, Reporteri mehed, Martin Veisman, Ain Lutsep, Aarne Saluveer, Arnold ja Ingrid Rüütel, Aaviksoo ja veel kõik, kes meelde enam ei tule. Troppe oli ka nagu alati. Palav oli ka. Nina põles ära, kael põles ära, huuled põlesid ära. See selleks. Viimast päeva sain nautida eriti vip kohast. Raadiotornist. Vaade oli sealt ikka päris hea. Tegin paar pilti ja videot ka kiiruga ja täna arvutis vaatasin. Pildid läksid pekki enamus ja videod on ka üsna jamad, sest need tehtud sellest ajast kui veel rahvast eriti palju ei olnud. Pärast tõsteti mind sealt teise kohta, kus mingi lohv ei saanud oma tööga hakkama. Viimaseks kolmeks lauluks pandi kohe täitsa laulukaare alla ja sealt oli küll päris ilus vaadata. Ühesõnaga purgis. Õhtul Tartusse tagasi sõitma hakates tegime esimese peatuse 21.50 sadama Rimis ja tähistasime paari siidriga töö lõppu, mis hakkasid kohe mega kiiresti pähe. Poisid ajasid ka autos nii lolli juttu, et kõik tundus jube naljakas. Öösel sain koju. Täna on ka sada asja teha. Öösel põhjanaabrite poole teele ja siis näeb, mis järgmine kuu toob.

Minu laulupidu:

Ja nii on nagu elu käib.

XOXX