Páginas

You are a cinema!

Jeeeh... Kaotatud ja leitud. Tänan teid kõiki vihjete eest. Õnnelik võitja on preili Uduke!


Sõnadega panin veits võssa küll aga vähemalt midagi läks täppi ka.
Like like like!

XOXX

You are what? What are you?

Teate ma juba ammmmuuuu tahan ullult teada ühe laulu nime, mis mulle ullult meeldib ja ma kuidagi ei saa teada selle nime. See on mingi tavaline popikas praegu ja klubides ka mängitakse ja mul pole olnud võimalust dj-lt küsima minna, kui meie klubis seda on tulnud. Ja siis ma täna üritasin Superstaarile ka seda töö juures ümiseda aga kuna diskotümm oli ka taga, siis ta ei saanud aru, mis laulu ma mõtlen (või siis oli asi pigem selles, et ma lihtsalt ei pea viisi). Ja Udukesel ei tulnud ka see nimi meelde ja nii ma ei teagi. Seda laulab mingi mees... ma ei tea mingi Chris Browni sarnane näiteks (või siis ka vb mitte) ja enamus lugu on selline kus nagu tümm on taustaks ja sõned on "you are... you are... nanananananaaaa (mingid sõnad nana asemel olid)" ja siis jälle "you are, you are". Nii, et kes praegu vähegi ära tundis, siis palun andke kommentaarides teada. Või kui päris kindel ei ole, siis pakkuge ikka julgelt variante ja küll me lõpuks leiame selle loo. Igasugused vihjed on teretulnud!

Hitisoovitus: see sama laul!

XOXX

Let's enjoy life...

Pampampampaaaa... Olen kotona. Viimased päevad Soomes olid ilusad. Olime kodus, käisime sõprade juures ja nautisime veel ilusaid hetki. Mai tea, ei oskagi sellest kirjutada. Asjade pakkimise jätsin alles viimasele päevale. Võib-olla teadlikult. Al rääkis mulle koguaeg laupäeval, et täna on alles reede ja sa pead alles homme ära minema. Ja homme oleks ta mulle sama juttu rääkinud. Aga pakkida tuli, minna tuli. Saime terve päeva koos veeta. Jalutasime. Nägime veel sõpru. Peter ütles, et ma pean raudselt ta peole tulema täna õhtul ja ma ütlesin talle, et mind pole enam siin siis... Siis teatas Ruts, et nad jõuavad Raineriga päris hilja. Jõudsitki. Seega saime Al'iga käia veel kõrval majas peol, mille Peter lihtsalt lambist korraldas. Üüris ruumi, orgunnis tümmi ja võimu, tegi söögi ja ladus külmkapi alksi täis ja pani suure kuulutuse välja, et kõik tuleks. Rahvast tuligi mutkui juurde. Tantsisime Al'iga ja tundsime kõigest rõõmu. Ja kui Rutsi kõne tuli, ütlesin veel paarile sõbrale head aega ja läksime. Tõstsin oma raske kohvri autosse niikaua kui purjus Rainer uuris Al'ilt kui pikk ta on ja lõi taga nukke kokku. Viimased kallistused. Ja siis veel ühed. Ja veel ühed. Istusin autosse ja hakkasime sõitma. Al saatis mulle õhusuudluse. Lehvitasin talle, kuid nüüd mõtlen, et kas ta läbi toonklaasi seda üldse nägigi. Lubasin, et ei hakka nutma ja ei hakanud ka. Ja ega too hetk päris kohale ei jõudnudki, et ma koju lähen, sest siis veel ei läinud ka. Ja loomulikult ei saagi nutta, kui Rainer tõstis oma jala üles ja tal olid jalas Rutsi väga väga kõrge kontsaga saapad. On mees. Ta oli neid terve õhtu kandnud. Sõitsime mökille (ehk siis majakesse, mis neil üüritud oli), mis asus Oksala saarel, meie omal üksikul saarel, kus suvel viis nädalat veetsin. Päris tore äratundmisrõõm tuli nendel teedel sõites jälle. Raunts oli varem hoiatanud, et kõva pidu käib ja et ma ruttu tuleks Bussikuuskit mängima. Astusin sisse ja esimese asjana näen Katsi diivanil magamas kauss kõrval. Kedagi teist näha ei olnud. Ülevalt hõikas Raunts tsau. Kaddi ja Ints olid ka siruli voodites ja kell oli alles üksteist õhtul. Nagu selgus siis olid nad juba kella kaheteistkümnest päeval bussikuuskit mänginud. See seletas kõik. Kats oli selg ees trepist alla lennanud nii, et pea tegi igal astmel tõnks tõnks tõnks. See seletas ka seda, et Raineril oli killerkontsad jalas terve õhtu. Kuna enamus olid audis, siis mingit bussikuuskit loomulikult ei tulnud. Õnneks. Istusime Rutsi, Raineri ja Rauntsiga veel veits laua taga, sõime ja jõin ühe sinebrychoffi ära. Ja kuna hommikul vara oli äratus, siis läksime kõik peagi vooditesse ära. Aga magada ma too öö ei saanud. Kohe üldse mitte. Siplesin ja keerlesin. Al helistas veel öösel aga ma ei saanud väga rääkida, ei tahtnud teisi üles ajada. Mingiks ajaks vist uinusin ka ja 6.30 peksis äratus ülesse. 7.15 olime kõik autos ja asusime Helsingi poole teele. Jep... Siis ikka jõudis kohale, et ei, ma ei lähegi täna Jyväskylla tagasi, vaid hoopis Eestisse. Enamus magasid terve tee. Minul endiselt und ei tulnud. Sadam, laev. Poisid magasid laevas, mina jälle magada ei saanud ja jõlkusin niisama ringi ja vaatasin kuidas soomlased karaoket laulavad. Eestis tervitas meid päikesepaiste ja soe ilm. Jalutasin ilma nautides kesklinna. Bussikas joppas megahästi ja sain kohe bussile, kuigi oli suur kahtlus kas kohti üldse on. Bussis vist suikusin pool tundi aga ilmselt rohkem ka mitte, sest buss oli täis ja kitsas oli. Tartus astusin maha ja kohe järgmisele bussile ja oma kodukülas ma olingi. Jalutasin õhtupäikses koju, roosa kohver taga veeremas. Jep, kodu. Miski muutunud ei olnud.
Esimesed päevad olin kodus, sõbrannadega ja venna juures, hoidsin lapsi. Need lapsed on küll lihtsalt imetoredad ja toovad alati naeratuse näole. Vennaga olid suhted algul veits pingelised, mis tegi südamele kohe eriti haiget. Minu oma vend. Kellegi teise vastuseis ei teeks mulle nii palju haiget. Aga ilmselt olin tema suhtes ka veits mõtlematu olnud. Ja need esimesed päevad valasin päris palju pisaraid. Ja siis töö-ööd. Algul oli päris tore jälle tööl olla ja kõiki näha ja kõik uurisid mis kus kuidas on. Uusi nägusid on tööl nii palju. Aga vaevalt sai natuke tööd tehtud kui kõik oli jälle endine. "Oi, kas teie tulete ka meiega tantsima?". Ei ma teen tööd ja kui ei teeks, ikka ei tuleks. "Kas naisi ka sees on? Kui ei ole, siis peate teie tulema". Hahahaaaa, koomikud ma ütlen. Või siis "Miks mind feissbuugi listis ei ole? Mimõttes? Peab olema!". Mhmh... peab ikka kiirelt midagi muud leidma. Ainukesed normaalsed ongi töökaaslased. Paaril päeval käis OB koos paari oma soomlasest sõbraga ka peol. Kännissa kännissa oli OB. Puhus muga ainult Suomeksi. Ja üllatus üllatus, ma sain väga hästi aru ja oskasin isegi paari sõnaliste lausetega vastata ka. Winning! Paari nädalane praktika oli hästi mõjunud. "Sano Janelle, että join vain kaksi kalja!". Mhmh OB, ütlen su naisele, et sa jõid ainult kaks õlut.
Pühapäeval käisin kirikus. Kuigi sain vaid viis tundi magada, olin päris ergas. Ilmselt seetõttu, et suvel oli harjutatud vähe magamist. Teenistuse viisid läbi kogudese noortekogu. Bänd mängis nii lahedasti ja Tiidrek Nurme pidas jutlust. Kõik see puudutas hinge ja väga õige koha pealt. Päev oli jälle väga ilus ja soe. Õhtul läksime Vennakese juurde. Tahtsime veits õunu tuua koju aga lõpuks läks ikka nii, et tegime grilli, jõime natuke veini ja tsillisime niisama. Suve viimane grill ilmselt. Ja nüüd on ametlikult sügis ka. Kõik on uus septembrikuus? Eks näeb, mida need sügistuuled toovad...

Hitisoovitus: mõtlesin, et ei saa hitisoovitust teha, sest viimasel ajal kuulan aint Red Hot Chili Peppersit ja kaua ma nende lugusid siin ikka soovitan. Nigeeria poiste lugusid kuulan ka aga neid olen ka siia juba soovitanud. Siis meenus Soomest ja suvest üks lugu, mis sobib selle postituse juurde ülihästi:


XOXX

Never in the wrong time or wrong place...

Liar liar. Kirjutasin ma jeeee eile. Better late than never. Igatahes. Viimased päevad on olnud vihmased ja seega olen piirdunud rohkem tubaste tegevustega. Ma kuuslin, et Eestis olevat isegi mingi torm olnud. Aga vahepeal oli nädalavahetus. Nädalavahetus oli m6nus ja kuskil polnud yhtegi vihmapiiska. Laupäeval oli koguni yle kahekymne kraadi sooja. Käisime s6pradega linna peal. Nägin jälle ilusaid kohti, palju inimesi ja kl6psutasime päikse käes palju pilte. Aeg lendas kiirelt. Kella viieks pidid Babbs ja Dayo meiel kylla tulema. Meie olime aga end linna unustanud ja et nad väljas ei peaks ootama siis läksid nad yle tee teise majja meie kolmandate s6prade juurde. Yhes6naga k6ik on k6ikide s6brad. Väntasime kiirelt linnast tagasi. Ja t6esti megakiirelt, mis oli päris hea trenn. Panime rattad ära ja läksime ka siis yle tee Baba juurde, kus olid ka teised, kes meid ootasid. Vaatasime jalkat ja tsillisime niisama. Nigeerlased plaanisid Nigeeria iseseisvuspäeva peo korraldamise asju ja seda arutelu yoruba keeles ja zestikuleerimist oli nii naljakas vaadata. Passionate people. Muidugi käis ka söögi tegemine asja juurde. (Mainiks ka ära, et ma olin ainuke naisterahvas seltskonnas ja ainuke, kes syya ei teinud. Ehk siis mehed on maru head kokad). Kokad tegid basmati riisi ja hiigel banaani, mis tegelikult oli plantain v6i midagi sellist. Nägi välja nagu hiigel suur banaan, kuid seda toorelt ei saa syya. Praetult maitses ta nagu praetud banaan aint vb mitte nii magus. Kogu asja juurde käis ka vyrtsikas kana vyrtsikas kastmes. Muidugi ei teadnud ma, et see on nii vyrtsikas (kuigi vb oleks pidanud eeldama) ja nii t6steti mulle suur ports ette. Esimene amps oli päris yllatav. Ja v6ttis päris 6hkama. Plantain ja riis ei olnud vyrtsikad ja kana oli väga hea ja nii s6in ma isegi päris palju ära. Suu hakkas ka vyrtsiga harjuma. Muidugi kuulus minul asja juurde ka umbes liiter vett, et kustutada pidevalt p6levat suud. Poisid kugistasid sööki nagu ei midagi ja muigasid mu 6hu ahmimise peale. Kokkuv6ttes mulle täitsa meeldis. Tsillisime veel veits ja poisid pesid n6ud ära (mul ei lubatud seda teha) ja tulime viiendalt alla neljandale, kus elas veel yks s6ber, kes vist on pärit Keeniast v6i kuskilt sealt. Mingi Manchesteri mäng käis ja seega olid poisid kohe ekraani taha aheldatud jalkat vaatama. Keenia poiss, keda kutsutakse The King, t6i kohe igast suupisted välja. Mitte, et me just oleks tulnud ylevalt korruselt ja k6ht oli megatäis eksole. Ja nagu suupistetest veel vähe oleks, siis tegi The King parajast syya ka. Kalasupp Aafrika moodi. Kuigi k6ht oli täis, ei saanud ma juhust kasutamata jätta, et Aafrika toitu proovida. Al v6ttis esimese ampsu ja tema esimene reaktsioon oli, et UUUHH, it's hot! Ja mitte nagu kuum vaid vyrtsikas. Ja seda ytles Al, kes on nigeerlane ja kes sööb koguaeg vyrtsikat toitu. V6tsin ka siis lusikatäie supileent. UUUUUUUHHHH!!! Fire in my mouth, and I mean FIRE! Hea oli, et ma olin yleval korrusel enne just suht vyrtsist toitu söönud, sest tänu sellele oli mu suu natukene juba harjunud. Vastasel juhul oleks ma ilmselt minestanud selle esimese kalasupi ampsu peale. Kala ise oli kaa maruhea. Ja nii mida amps edasi, seda talutavamaks muutus vyrts. Muidugi j6in ära jälle liiter vett. Lisaks tegi The King ka parasjagu kana ja kuigi ma juba ägasin kogu sellest söögist, siis mahtus ka yks amps veel imehead äsja ahjust tulnud kana. Tsillisime veel ja vahepeal tuli Isaiah k6rval korterist kylla, kes j6udis äsja koju ja avastas, et oli v6tme tuppa unustanud ja ei saanud sisse ja pidi oma korterikaaslast ootama. Isaiah rääkis, et oli ka plaaninud just syya teha ja ekstra mulle ja midagi eeeeriti vyrtsist (ta s6i ka The Kingi kalasuppi ja tema plaanis midagi VEEL vyrtsikamat) aga kuna ta sisse ei saanud, siis jääb see järgmiseks korraks. Ja nyyd on mul isegi väike hasart tekkinud ja ma tahaks täitsa proovida seda Isaiahi plaanitud asja. Eniveis tulime siis The Kingi juurest l6puks ära. Ja mul oli hea meel, et kolmandal ja teisel ja esimesel ei ela rohkem tuttavaid, sest ma lihtsalt poleks suutnud nii palju syya aga keelduda pole ka viisakas. Tulime l6puks meie juurde ja tsillisime niisama lihtsalt ja lasime leiba vyrtsi luusse. Poisid pidid aga varsti ära minema.
Kuna oli laupäeva 6htu, siis plaanisime ka peole minna. Algul käisime kiirelt läbi mingitl dubstepi yrituselt, mis meid väga ei ahvatlenud ja läksime öökluppi nimega Bra (jep, nagu rinnahoidja). Bra oli paksult rahvast täis ja nägime seal mitmeid s6pru ja tuttavaid. L6ime tantsu ja nägin kuidas real niggad musta muusika järgi tantsivad. Mhmhhh. Kui klubist endast rääkida, siis see mulle väga meeldis. Kolm erinevat suurt saali, erinevatel tasanditel. Yhes oli mingi reggea ja tsill stiilis muusika, p6hisaalis oli klubi ja pop ja kolmandas Rnb ja hiphop ja selline. Sisekujunduselementi hulka kuulusid ka rinnahoidjad. Baarmänid olid enamuses mehed, j6hvikad olid minu meelest k6ik mehed. Pilet oli kuus eurtsi mis on igal pool nii. Riidehoiu eest tuli maksta 3 eursti!!! See on ka igal pool nii. Yhes6naga kui kluppi tahad minna, siis pead arvestama 9 eurtsiga, et yldse sisse saada, sest yleriietega sisse ei lubata. 0.33 liitri longero eest maksin 5.40. Aga melu oli kogu raha eest. Ja yldse, Jyväskyläs on vist umbes 5 klubi, mida mina tean ja tipp ajal 23.30-st kuni 01.30ni on k6ikide klubide uste taga hiigeljärjekorrad. Aga inimesed on viisakad ja seisavad ilusti rivis ja keegi ei trygi. Igatahes meeldis mulle Bra rohkem, kui Giggling, kus me eelmine nädal käisime. Umbes poole kolmeni l6ime tantsu ja siis tulime kodu ära. Pyhapäeval käisime veel yhel fellowshipil, saime s6pradega kokku ja s6itsime ratastega. Nagu ytlesin, on viimased päevad olnud vihmased ja väljaskäimised on piirdunud poes käimisega v6i prygi välja viimisega, sest eriti välja ei taha minna sellise ilmaga.
Viimased päevad veel siin. Pean pakkima hakkama. Ei tea kuidas k6ik asjad ära mahutada, ilma et kohver l6hkeks. Laev läheb pyhapäevva hommikul 11.30. Saan Rauntsi ja Rutsi s6pradega autoga. Kuna start on ysna vara pyhapäeval, siis tuleb Raunts mulle laupäeval siia järgi ja viib mu Hankasalmele ära. Juba hoiatas mind, et laupäeva 6htul mängime Bussikuuskit (jap, see on see mäng, mida me suvel mängisime ja peale mida olin ma elu suurimas mäluaugus). Suure t6enäosusega pyyan ma sellest mängust k6rvale hiilida. Pyhapäeval teen Tallinnas yhe turvaotsa, ehk turvan Eesti-Ukraina jalkaat Alecoq arenal ja siis kuangi 6htul hilja j6uan kodu ka. L6puks ometi. On veits koduigatsus kyll peal. Aga samas nagu on kahju siit ära ka minna, sest elu on siin hetkel nii muretu ja hea. Ja Al'i s6brad ehk aafriklased, keda siin kohanud olen, on kyll yhed maailma k6ige s6bralikumad inimesed yldse. Yhed k6ige s6bralikumad ja hoolivamad ja lahkemad, kes tunnevad alati huvi sinu vastu ja kuidas sul läheb ja pyyavad sinu olemist igal v6imalikul moel v6imalikult meeldivaks teha. Vähemalt mina ei ole sellist kohtlemist palju kohanud. Aaa, mis veel praegu meenus. Al elab linna ääres ja siin on ymber palju puid ja v6iks öelda, et isegi veits metsa. Hommikul syya tehes näeb tihti akna taga oravaid. Majad on siinkandis enamus täidetud tudengitega. Lisaks numbritele on majad tähistatud ka tähtedega. M ja N buildingud on tuntud kui peomajad. Siin majade juures on ka ysna palju selliseid grillimiskohti ja varjualuseid ja nii on ysna tihti siin väljas 6htuti grilltsillid, kuhu on k6ik oodatud. Olenemata päevast ja nii sattusime esmaspäevalgi yhele sellisele tsillile, kus hoolimata kergest vihmasabinast tehti grillil tuld ja tinistati kitarri. Inimesed on s6vralikud, kohtasin veel yhte eesti poissi, kes elab M buildingus. Ja nii see elu käib siin. Aga vist sai nyyd sydamelt jälle palju ära kirjutatud. Järgmine sissekanne tuleb ilmselt juba kodust. Can't wait to see you all!

Hitisoovitus:

XOXX

Barbra Streisand...

Mul on selline väike salavidin oma blogilehel, et ma näen kes kuna mis IP-lt mis linnas mis riigis on mu lehte tsekkinud. Samuti, et mis teid pidi ta mu lehele on j6udnud, mitu minutit ja sekundit ta siin veetis ja mis klikiga ära läks ja igast muid asju veel. Igasuguseid kylastajaid on olnud igasugustest maailma kohtadest nagu Puerto Rico jne. Igatahes yks päev oli keegi mu lehele j6dnud guugeldades s6na "merka". Igatahes guugeldasin ise ka siis seda, et näha kas siis viskab mu lehe kohe. Tulemuseks oli mitukymmend mitukymmend lehte Merlyn Uusküla staffi. Nagu kesse viitsis yldse nii palju läbi lapata mingit Merlyn Uuskyla staffi, et ta yldse minuni j6udis l6puks? Ja nyyd saan ma kindlasti palju palju page visiteid juurde sest ma ytlesin Merlyn Uuskyla jälle. Aga ärge kartke, te ei pea yldse mu blogi lugemist l6petama. Ma seda salavidinat tsekin ysna harva ja p6hiliselt selleks, et näha kas on uusi lugejaid. Nii et jah, I wish you pleasent reading everybody!

XOXX

P.S. Ykskord oli keegi mu lehele j6dnud guugeldades "v66rutusravi p6lvas". Loodan, et see inimene leidis selle 6ige koha mis ta otsis.

P.S.S. Homme blogin ka jälle teemadel "Minu Soome". Stay tuned!

How far?*

Moimoi. Raporteerin, et minuga on k6ik hästi ja endiselt naudin oma puhkust. Ilmad olid siin paar päeva megahead. Käisin shoppamas ja niisama oleme. Varsti juba kojutulek. Pean ilmselt oma kohvrikesega koperdama rongile ja laevale ja bussile jne. Eks näis. Aga muud ei midagi. Musid ja kallid!

XOXX

P.S. By the way, I'm coming back with some jewellry ;)

* Kuidas läheb? Nigeerias öeldakse nii.

Hi, I'm Merili, nice to meet you...

Ja peale seda oli nii, et Raunts ja Ruts ja Kats tulid Eestisse. Ja mina tulin koos nendega Soome tagasi Al'ile kylla, öeldes head aega (mtite hyvasti!) oma veits kurvameelsele emale ja skeptilistele s6brannadele. Tartu, Tallinn, laevas6it, Helsingi, piiiiiikk autos6it ja Jyväskylä. Ja nii ma siis öösel kell 1 seisin siin maja ees väikse (aga väga raske) kohvriga Al'i embuses. (Yeah, I know... enam dsiisimalt ja läägemalt ei saaks kirjutada). Kaks nädalat puhkust Soomes koos Al'iga. Esimene nädalake hakkab läbi saama ja siiani on k6ik t6eliselt m6nus olnud. Esimesel peäval paistis päike ja läksime ratastega linna peale s6itma. Siin s6idavad k6ik ratastega igale poole ja linn on paksult rattaid ja rattureid täis. (Lähipäevil peaksin enda ratta saama. Jeiii). Kohtusin mitmete Al'i s6pradega. Nii, et esimesed päevad möödusid paljude uute inimestega tutvudes (k6ik nimed veel päris peas ei ole) ja vastates kysimustele How is Estonia? What do you do? What did you study? jne. Esimesel 6htul valmistas Al mulle Aafrika toitu. (By the way, ta on nigeerlane ja on siin yli6pilane). Vyrtsi ta muidugi nii palju ei pannud kui tavaliselt. Ja nii me nautisime kyynlavalgel väga head Aafrika toitu. Esimestel päevadel sain ka kuulda palju Aafrika muusikat, mis tundub mulle ydini positiivne ja mida kuulates tahaks koguaeg tantsida. Laupäeval käisime peol. Kui Eestis on p6hiline peopäev reede, siis siin on selleks laupäev. Meie k6rval yhikas oli pidu ja naaber linnaosas oli kaks yhikapidu. Läksime sinna teise linnaossa, kus Al'i s6brad pidasid yhte welcome party't yhele tydrukule, kes Nigeeriast siia kolis. See oli täpselt nagu kuskil ameerika filmis. Liftist välja astudes oli koridoris juba igasuguseid inimesi tsillimas. Korterisse astudes oli seal nii palju inimesi, et vaevalt mahtus sisse. Värvilised diskotuled olid yles pandud ja m6nus tymm käis. Taaskord oli seal palju erinevaid inimesi soomest, tsehhist, keeniast, malilt, nigeeriast, itaaliast ja isegi kolm poissi eestist, kes elavad meie k6rvalmajas. Small world. Inimesed on jube lahked ja sa t6esti tunned end seal teretulnuna, missest, et nad näevad sind esimest korda ja ei tea sinust midagi. Pidu oli meeleolukas, muusika, tantsimine ja s6bralikud inimesed. Peale seda suundusime linna öökluppi. Kuna oli laupäev, siis ööklubi oli paksult rahvast täis. Tantsisime ja tsillisime niisama kuni umbes kaheni. Pyhapäeval oli vaikne päev. Käisime yhel fellowshipil ja kohtusime m6nede s6pradega. ja shoppassime mitmes toidupoes ning tulime koju kahe raske kotiga. Al tegi jälle syya. (Jep, siiani p6hiliselt syya teinud Al ja mina olen teinud a la v6ileipse v6i kellogseid). Ja nii need päevad siin mööduvad puhates ja head inimeste seltsis. Tahaks ära mainida, et aafriklased on kyll eriti s6bralikud. Uurivad koguaeg kuidas läheb ja kas mulle meeldib siin ja kas Al hoolitseb mu eest hästi ja lubavad peksa anda talle kui ei hoolitse ja laenavad oma ratast ja toovad shokolaadi ja on lihtsalt väga lahked ja soojad. Mis on eriti suureks kontrastiks kylmade eestlaste k6rval. Aga egas vist rohkem midagi. Nädalake on siin veel jäänud ja mitmed asjad ootavad veel ees. Kyll te neist siis jälle kuulete. Love ya all!

Hitisoovituseks m6ned nigeeria poiste lood:




XOXX

Selleks, et k6ik ausalt ära rääkida...

... peab alustama sellest, kui ma veel Soomes olin. Ehk siis kui ma eelmine kord soomes olin. Viimane nädal jäi vist suht kajastamata? Ma täpselt enam ei mäleta. Nagu lubatud, siis tegime tööd päris korralikult. Oli veel ilusaid ilmasid ja sai nautida suve. Nädala jooksul kogunes isegi kolm alkovaba päeva, mis on märkimisväärne edusamm, sest enne seda oli kuu aja peale neid päevi kolm. Aga need päevad, kui sai napsutatud sai ka päris korralikult napsutatud. Kui aus olla, siis ma kahjuks enam ei mäleta kus ja kuna ja mis puhul me napsutasime. Viimaseks suuremaks peoks oli Jyväskylä kylastus ja klubitiir viimasel laupäeval. Alustasime oma kodusaarel ja meeled olid päris ylevad juba. Mul oli hea meel, et saab kluppi tantsima ja mutkui l66pisin, et täna ma sebin klubis m6ne neegri ära. Mingi aeg tuli Anssi, meie kaine grupi- ja autojuht, meile järgi. Tee peal ladusime veel p6hja ja nii olimegi varsti Jyväskyläs. Peale suure tantsimise soovi, oli meil olnud ka suur piljardimängimise soov koguaeg niisiis suundusime kohe yhte piljardikohta, mis oli umbes selline nagu trehv v6i miskit aga suurem. Mängisime Udukesega kahekesi Anssi vastu ja paraku ikkagi kaotasime. Kaks pead on ikka kaks pead ja kaks udupead on ka ikka kaks udupead. Peale seda suundusime ööklubisse nimega Senssi. Ukse peal kysiti dokumenti ja 6 eurtsi. Sees oli meeldivaks yllatuseks see, et kui Hankasalmel Rantabaaris ja mujal maksis väike sinebrychoffi longero 5 eurtsi, siis klubis sai poolese juba 2.90ga ja kangema alkoholiga kokteili viiekaga, nii et winning. Tantsisime ja olime niisama. Yks kena mustanahaline jäi mulle kohe silma ka (ilmselt vist k6ik teavad, et mul on alati n6rkus olnud nende vastu). Udukene pakkus kohe välja, et läheb ytleb talle, et ma tahan tantsida temaga ja mina mutkui eieieiei. Käisime vahepeal ringi ja läksime Anssi ja Udukesega jälle tantsima. Ja ennäe, seesama must kutt tuli ka sujuvalt meiega tantsima. Mingi aeg siis ta tantsis nagu juba rohkem minuga ja Udukene t6mbas solidaarsusest koos Anssiga veits eemale tantsima. Sealt edasi möödas terve ylejäänud 6htu meil tantsuplatsil. Klubitiir minu jaoks l6ppes sellega, et läksin Al'ile (kutsugem teda näiteks nii) kylla. Peale k6ige muu rääkisime ka pikalt ja laialt nii kaua kuni Udukene ja Anssi helistasid, et tahavad kodu minna, sest Anssil oli järgmine päev tööpäev. Kui ma ytlesin, et Al elab kesklinnast umbes 5 km kaugusel, oleks Udukene peaaegu ära minestanud. Vahetasime Al'iga k6ikv6imalikke kontaktandmeid, long kiss goodbye ja istusin Anssi autosse. Järgmine päev algas suht korraliku peavaluga, mis oli viie nädala jooksul esimene Soomes. Muud 6nneks polnud. Esimene k6ne tuli hommikul Al'ilt ja nii sai iga päev temaga pikki telefonik6nesid tehtud. Viimane esmaspäev oli veel tööpäev ja 6htul käisime veel juuksuris. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva kella kolme ajal oli start Eesti poole, sest kell 8 hommikul läks laev. Seega viimane 6htu veetsime kaarte mängides ja napsu v6ttes ja v6ib-olla isegi natuke kurvas meeleolus. Magama enam too 6htu ei läinud ja napsutasime nii kaua kuni pidi autosse istuma ja s6itma hakkama. Ja niimoodi me sealt öösel veits kurvana ja veits napsusena mööda tuttavaid teid ära s6itsimegi. Pikk tee Helsingisse möödus poolunes ja poolärkvel. Helsingi, laevas6it, Tallinn. Kuna meil polnud v6imalust Helsingis shopata, siis tegime seda kodumaal Ylemiste keskuses. L6unaks ostsin Rimist pastasalati, Creme brulee magustoidu ja veel paar ninninänni ja k6ige selle eest pidin maksma vaid 2 eurtsi, mis tundus nagu nii hämmastavalt vähe. Peale seda Tartu ja T6rvandi. K6ik tundus samasugune kui lahkudes. Järgnevad kolm nädalat, mis ma Eestis veetsin, möödusid nagu lennates koos iga6htuste kohtumistega s6prade ja sugulastega, keda polnud nii kaua näinud. Vahelduseks tegin ka veits tööd Folgil ja Vabaduse Laulul, kus sain jälle uuendada oma s6prust proua Evelyn Ilvesega. Tartuff, väike pirotsill Soome mammudekorjamistiimi Tartu osakonnaga, kirjude shottide tulistamine Shotibaaris koos Udukesega, töötajate pidu, vanaema kylastus, seenelkäik, laste hoidmised, kohvitamised raekoja platsil. Yhes6naga nautisin elu ja seda, et muresid peaaegu polnudki ning sai r66mu tunda oma lähedaste seltskonnast. Nende kolme nädala jooksul ööbisin ma suurema osa öödest kuskil mujal kui kodus. Samuti sai iga päev tunde veedetud Skypeis Al'iga rääkides. Isegi yhte ööklubi sai kylastatud, kus sai isegi yhe teatava härraga m6ned tantsud tehtud ning see ei tekitanud minus isegi erilisi emotsioone. Paar kuud tagasi oleks ma sellise asja peale nii pöördes olnud, et peas oleks kumisenud ja rääkida poleks suutnud. Ainuke, mis peas kumises, oli suures koguses gin toonikuga ja see kumises seal veel järgmine hommikgi. Ja ikka väga tugevalt nii, et järgmine päev eriti meeldiv ei olnud. Kui Soomes ei olnud pohmakaid, siis Eestis oli see yks kord ja ikka väga korralik pohmakas. Paar päeva veel kodus ja siis... (nyyd peaks alustama uut l6iku aga, et see postitus liiga pikaks ei veniks, siis alustan uue postitusega). Stay tuned!

XOXX

Hyvä hyvä Jyväskylä...

No oma lubatud postitust pole ma siiani kirjutanud. Ehk m6ni päev. Aga teile k6igile teadmiseks, et olen 6nnelikult saabunud jälle p6hjanaabrite juurde ja resideerun paar nädalat Jyväskyläs. Ilm on täna ilus, s6itsime ratastega linnas ja tsillime. Siiani on k6ik korras. Updatein peagi jälle ja kellel on segadus selles osas, et miks ma yldse siin olen siis räägin sellest ka ilmselt peagi. Musid kallid k6igile!

XOXX