Páginas

Zenja Fokin...

Selles suhtes on vist nii, et kui sul nüüd maksikleiti ei ole, siis sind pole olemas! Ma näen neid igal pool igal ajal igal ühel seljas. Ja neid, mis nendest ilusad on, on väga vähe. Ja maksikleit on küll maailma ebaseksikaim nimi kleidile. Kõlab nagu maksavorst (ja suht paljud näevad nendes kleitides sellised välja ka). Nii, et kes veel zombistunult nendes kleitides ringi ei käi, save yourselves sellest massihullusest ning ärge alluge provokatsioonidele! Need kleidid ei sobi kõigile!*


*Räägib küll nüüd maailma moeteadlikum inimene, a world renowned fashion guru ja stiiliikoon, kes käib ise peamiselt ringi pükstes ja t-särgis, aasta tagasi ei kandnud seelikutki ja kleiti oli kandnud umbes kaks korda elus. Aga no selline on minu arvamus. Ega püksid ka ei sobi kõigile. Bitch, don't be hatin!

XOXX

Do happen or not to happen...

Ma ei taha siin mingit filosoofilist jama hakata ajama sellel hilisel tunnil. Aga kuidagi on nii, et mingi rahutus on sees. Ei oska olla, vahest on paha, ei ole asjadega rahul, ei saa nagu normaalselt olla üldse. Selline tunne on, nagu midagi hakkaks juhtuma. Ja ma ei tea, kas head või halba. Ega me tegelikult kunagi ei tea ju...

Keegi on maru targasti kuskil internetis öelnud:
In the grander scheme of things there are no accidents, coincidences or mistakes in life, since everything happens for a purpose.

Küll me mõistame kõik omal ajal...

XOXX




Läks ikka veits filosoofiliseks ära aga no las ta olla.

All right...

Tööl oli ühe kliendiga teatav probleem ja tuli ühendust võtta tootespetsialistiga, kelle nimi on juhtumisi Rait. Peale telefonikõnet teavitasin ka teisi olukorrast.
Merka: "Rait ütles, et hakkab selle asjaga kohe tegelema."
Juku: "Mis Raiti perekonnanimi on?"
Merka (kergelt segaduses): "Eee..."
Juku: "On time?"
Juku: "Või now?"
Linnapoiss, kes ilmselgelt ka kohe tuld võttis: "Või away?"
Ja hele naer...

XOXX

Ain-Alar Juhanson...

Käid üks päev ujumas ja rattaga sõitmas ja jooksmas ja arvad, et oledki triatleet valmis. Aga close enough. Ja kell 12 öösel oli Kurepalus üübersoe vesi. Soovitan. Sest päeval ei ole never vesi soojem kui õhk ja see tunne on lihtsalt mõnus. Väiksed rõõmud, piipõl...

XOXX

Tervislik töökeskkond...

Kiirel ajal põrkavad lao ukse peal kokku Naabritüdruk ja Juku. Ikka päris kokku.
Juku rõõmsalt: "Kui suudelda tahad, siis oota natuke".

Samuti töötas meil üks neiu, kes läks alati väga elevile kui jutt läks mingitele poolvääriskividele ja muule sellisele hookuspookusele. See tähendab siis, et kui ta ise sinna jutu viis. Tal endal rippus ka hästi palju igast kivikesi igal pool ja ta tõsimeeli uskus, et need kõik talle igat moodi head teevad. Teine väga iseloomulik asi tema puhul oli ka see, et ta rääkis pidevalt telefoniga. Igal vabal hetkel rippus ta telefoni otsas, helistas ja sõnumineeris. Ja üks kord juhtus nii, et tal oli aku tühi ja ta oli kohe väga õnnetu, et ta ei saanud sellele ja tollele helistada.
Naabritüdrukul oli kohe lahendus pakkuda: "Mine osta endale mõni kivi, äkki saab aku täis siis!"
Ja hele naer...

XOXX

Tervitame teise laua rahvast...

Kui nüüd lühidalt kokku võtta, siis there has been a party and then there was another party and another and then there was this beautiful wedding. Ehk siis jaanilaupäev möödus Tartus. Põletasime veits mööblit ja vaatasime jalkat ja edasi läks mul üsna uniseks ära. Järgmine päev tööl. Õhtul mõtlesin vaid, et saaks koju ära. Aga siis helistas hoopis Mäger, et lähme Viitinasse (või midagi sellist), et seal on Jaanituli ja Homenja. Nii siis jõudsin napilt koju, kui Mäger ja ta Tundmatu Sõber mu peale korjasid. Tegime veits Lõuna-Eesti rallit ja kohal olimegi. Külapeod on ikka lahedad. Homenja järgi sai tantsu ka löödud aga ma tundsin end nagu potato. Sest olin just hiljuti Mägraga (kes on natuke võistlustantsu spets) paar tantsutundi teinud ja vaatasin, et tuleb täitsa hästi välja. Aga kui reaalselt kuskil tantsimiseks läheb siis on kand ja varvas lootusetult sassis. Koju sain vist kolmeks.
Järgmine päev kräshisime meie Pruudi Number Üks ehk Lilli juurde ja sai maha peetud väga meeleolukas tüdrukute õhtu. Kokteilid, shampus, limu, muffinite parseldamine, püss, shooters, poolekas. Mina oma ullikese aruga arvasin, et pidu lõppeb öösel kell kaks. Aga juba päris õhtu alguses treffasime kokku ühe poismeeste kambaga, kellega me siis sujuvalt ühinesime. Karaoke, shotid ja muu ja nii see pidu läks nii kaua, et magama sai kell viis. Kell 11 pidin järgmine päev tööl olema. Võtsin sujuvalt oma ületunde natuke välja läksin tööle kella üheks. Juhtumisi trehvas just ülikiire päev ja tundsin kuidas mõte pidevalt hangus ja sõnad jäid kurku kinni. Kodus varisesin voodisse. Isegi jalkat ei vaadanud.
Kolm pikka tööpäeva, mille tasuks oli pulm laupäeval. See oli küll nüüd kõige nunnum asi, mis üle pika aja on olnud. Kõik kohustuslikud traditsioonilised žestid sai ära tehtud, kõvasti söödud ja joodud sai ja kõige kõvemini sai tantsu pandud. Nagu üks pulm olema peab. Muidugi läks pulm ka järgmine päev edasi aga õnneks üsna rahulikult.
Ja nüüd tööpäevad. Endiselt on kehtima jäänud Murphy seadus: kui mina olen tööl, on suve ilusaimad ja kuumemad päevad ja kui mina olen vaba siis on pilves ja/või sajab. Ja lõpetuseks ikka kuldsed sõnad: Ja nii on nagu elu käib.

Järgmise looga tervitaks kõiki pulmalisi:


XOXX