Páginas

Ma nõuan endalt, et jõuaks...


Ma tean, et see on ilgelt popp ja haip praegu. Aga sõnum on tõesti hea ja iseloomustab igat mu päeva. Iga päev on vaja teha kompromiss, et mille arvelt seda jälle laenata. Enamasti, nagu ka praegu kellaaeg näitab, siis ikka une arvelt.
Ma ei saa ka toppama jääda, kui elu on teinud mulle tempo...

XOXX

Silver lining...

Olen jälle muutunud kehvaks kirjutajaks. Elutempo on päris kiire olnud ja koju jõuab nüüd veelgi vähem ja siis ka ainult magama. Ei mäleta, millal tegin kodus viimati korralikult süüa, lebotasin teleka ees või olin lihtsalt niisama. Ainuke, mis mulle jäänud on ja millest ma isegi suure une kasuks ei loobu, on hommikune 9gag kohvi kõrvale enne tööle minekut. Siis vähemalt saab ennast maailmas toimuva ja sündmustega kursis hoida. Kirikusse jõudsin ka täna üle väga pika aja. Aga seekord ei lahkunud ma sealt nagu südamerahuga. Aga eks mul ole omad võlad ka.
Töö küll ei näi otsa lõppevat ja taaskord tuli kustutada üks tõsisem tulekahju aga asi on kontrolli all. Lisaks on levimas Epidemicus Pasanteerius ehk enamus kolleegid on sellel nädalal raskemal või kergemal moel põdenud kõhugrippi. Minust on kuidagi mööda läinud aga ega veel vabalt võtta ei saa, you never know. All things aside on muidu tegelikult kõik hästi ja nagu selline hea õnnetunne on, mis on segatud teise (või igavese) puberteediga.
Käisin jälle kinos. Eesti film tahab toetamist ehk vaatasin filmi Deemonid. Meeldis väga väga. Üsna karm film. Aga mulle meeldis see, et kuigi film oli karm, siis ei olnud see saavutatud sellega, et igale poole oli pandud mingi karm peksmine, ropendamine ja vägistamine nagu see enamasti kaasaegsete Eesti filmide puhul tavaks on saanud. Kõik oli aus ja reaalne ilma selletagi. Ja teadjamad ja lähemal seisjad rääkisid, et täpselt nii need asjad ongi, nagu seal näidatud. Kindlasti üks minu kodumaiste filmide lemmik. Õigemini ei mäletagi, mis see eelmine lemmik võis olla. Soovitan soojalt.


Be kind to one another,
XOXX

What's the deal, banana peal?

A week has gone by... jube kiire nädal jälle. Töö, kodu, trenn. Hulka on sattunud ka parasjagu meelelehatust. Käisin kinos paar korda. Esiteks Skyfall. Polnud varem ühtegi Bondi algusest lõpuni näinud aga seda oli tahtmine ikka vaatama minna. Ja suprais suprais, osutus päris nauditavaks. Pikemalt pole siin midagi kirjeldada aga nagu kuulnud oled, siis pole see päris tüüpiline Bond. Aga klassikat oli ka kindlasti selles. Teine oli Savages. Kaks ilusat meest plus üks ilus naine plus miljonite väärtuses kanepiäri plus Mehhiko narkokartell. Film oli täis päris karmi vägivalda, seksi, ropendamist, narkot ja arvete klaarimist. Aga oli ka täitsa põnev jälgida ja lõpp oli eriti unexpected. Nii et kino on saanud küll. Muidu on kuidagi õhtud väga pikaks veninud ja voodisse olen saanud väga hilja ja välja sealt olen pidanud saama väga vara. Eile ka tuli lapsi näiteks hoida. Lõppkokkuvõttes olin tänaseks nii väsinud, et magasin päeval hea mitu tundi. Sellist asja pole vist juhtunud mu klubi aegadest saadik, et ei ole peo järgne päev ja ma päeval magan. Vot... Aaa Tegevdirektor käis ka külastas. Veits põdesin, kuna viimasel ajal pole meie koostöö väga sujunud, või noh õigemini suhtlemine on natuke konarlik olnud. Aga ta oli üübernormaalne ja rääkisime päris pikalt igasugustest asjadest. Nii, et selle koha pealt on ka loodetavasti okei. Ja siis muud ei midagi. Tuleb kodune nädalavahetus, et siin veits korda lüüa, sest muul ajal selleks aega ei jää kuna ma pole põhimõtteliselt üldse kodus. Loon korda kodus ja oma asjades. Süsteem peab olema.

This should have been the Bond song. Aga Adele on ka okei.

XOXX

Makin' bacon pancakes...

Teate, mis on maailma kahtlaseim asi? See, kui spordi ja vabaaja rõivaste kauplusse astub mees, marsib sinu juurde ja küsib kas teil dressipükse müüakse. Ja veel kahtlasem on see, kui ta tahab mingeid imelikke dresse. Ühesõnaga just see päev kui meil stääfi nappis ja olin enamus aja saali peal, astus poodi Veel Kõige Kõige Suurem Boss Ja Omanik ja kuna ma polnud teda varem näinud, siis kasutas ta võimalust ja tegi mulle "testostu". Väga puusse vist ei pannud aga mine sa tea, mida tema vaatas. Terve nädal on kuidagi jube pingeline ja raske olnud. Ei ole nii smuudilt asjad läinud, kui tahaks. Kolleeg, Meister-Rattur, ütles mulle üks päev mingi minu vingumise peale, et kui elus ühes vallas läheb kehvasti, siis teises asjas läheb samal ajal sajaga hästi. Nii ta vist on olnud ka. Aga praegu nagu segased ajad, ei tea kummale poole see kauss hakkab kalduma nüüd... Can I have it all?


XOXX

Nii kaua, kui ütled 'jah'...


Aeg-ajalt klubidesse sattudes on täpselt see sama tunne koguaeg. Kõik tunduvad tavalised pervid. Ja siis ongi endal ees koguaeg selline nägu, et 'mind nii lihtsalt ei saa'. Surnud ring...

XOXX

What's up, buttercup?

Võib vist öelda, et ma olen suhteliselt tubli trennis käija. Siiani on aga peamiselt läinud aur võhma arendamise ja rasvapõletuse peale. Aga hing igatseb (ning käevarred ja maanaise reied nõuavad) jõudu ka teha. Eile sai siis mindud kohe konkreetse suunitlusega trenni 'käed, kõht, tuhar'. Üldiselt sinna ei jõua, sest töögraafik ja klubi tunniplaan selle koha pealt hästi ei klapi ja nii on seda natuke raske päeva suruda. Aga eile seda tegin ja lipsasin töö juurest trenni (ja muidugi, olles Bad Luck Brian, helistas just sellel ajal kontorisse Suur Boss). Trenni esimese 15 minutiga oli juba selline tunne, et käed tahavad otsast kukkuda, sest ilmselgelt sai kangi peale pandud päris parajad raskused (ega ma mingi nõrk pole eksole). Kui käed said ära punnitatud, ütles treener, et ja nüüd võid raskusi juurde panna. Me vaatasime lahingukaaslastega üksteisele otsa ja naer tuli peale. Ilmselgelt polnud ma ainus, kellel olid käed makaronideks läinud. Hiljem selgus siiski, et läks selja tegemiseks ja oleks võinud tõesti mõne kilo peale panna veel. Järgmine kord teab. Aga trenn oli mõnus. Saalist välja astudes oli tunne nagu pommiplahvatusest välja jalutaval Arnold Schwarzenegger'il.


Ja väike põige ka töörubriiki. Mida teeb juhataja kontoris, kui ta midagi ei tee? Juhataja mõtleb!


XOXX