XOXX
kuidas ma ema Türki hammaste järgi saatsin
1 tund tagasi
Pesupäev...
XOXX
Tik-tok, tik-tok...
Pole saanud mahti kirjutada vahepeal. Olen puhanud ja nautinud, käinud maal ja käinud Tallinnas, mõelnud beebiasjade peale, käinud sünnitusi puudutavates loengutes ja muud sellist.
Kõik on olnud hästi õnneks. Ma isegi ei saa väga kurta nende raseduse lõpu vaevuste üle. Ei ole mingeid kõrvetisi, ei valuta selg, ei paisteta jalad, ei suru kuskil midagi. Ainuke, mis on, on kõvasti tihedam vajadus WC-d külastada ja seda ka vähemalt korra öö jooksul. Vahepeal on isegi tunne, et ma nagu alles käisin ja juba on jälle vaja. Teine asi on öösel magamine. Kuna magada saab kas ühel või teisel küljel, siis jäävad puusad jube valusaks. Öösel ärkadki selle peale, et puus on nii valus, et oled sunnitud teisele küljele keerama. Siis saab magada nii kaua, kuni teine puus valutama hakkab. Ja kui nüüd järgi mõelda, siis võib veel välja tuua selle, et on päevi, kus väga pikalt kõndida ei saa. Kõht kipub toonusesse minema, ehk siis vale kokkutõmbed, mis on ka raseduse lõpu poole normaalne ja esineb rohkem füüsilise pingutuse ajal või tagajärjel. Ja nii mulgi. Mõni päev ei saa üldse koristada või jalutama minna, kohe on ebamugavalt pinges kõht. Teine päev võid ringi silgata ja teha mitme mitme kilomeetriseid jalutusringe. Aga muidu ma ei vingu.
Arsti ja ämmaka visiidil olen ka ikka vahepeal käinud. Kõik näitajad on õnneks korras olnud ja isegi väga head. Kaalu on nüüd viimase ajaga korralikult visanud. Tänaseks on täis tiksunud 15 lisa kilo võrreldes raseduseelse kaaluga. Ämmaemand pole kordagi kaalu kohta midagi öelnud ja teised ütlevad ka, et väga nagu aru pole saada. Ise vaatan peeglist, et peale kõhu ja rindade on tagumik ja kintsud ikka ümaramaks läinud. Ega ma ennast jubedalt piiranud ka ei ole ja kuna olin vahepeal täiesti voodireziimile määratud, siis ei võinud peale jalutamise muud füüsilist väga teha. Kohe on algamas üheksas kuu ja väike lootus on, et sööki palju enam sisse ei mahu. Olen kuulnud/lugenud, et viimastel nädalatel kaalu väga juurde ei tule ja kaal võib isegi langeda. Aga no muidugi ei tea ju kuidas minu puhul on.
Täna on nädalaid täpselt 35+0, ehk tähtajani viis nädalat. Alates 37. nädalast peetakse rasedust juba täiskantuks ja alates selles ajast on laps sündinud nö õigeaegselt. Nii, et vb läheb äksioniks juba paari nädala pärast.
Beebile vajalikud asjad on suures osas soetatud. Täna saame kätte voodi ja madratsi, mis on viimased suured asjad. Vaja on veel üks apteegikülastus teha ja muu peaks olemas olema. Haiglakott on ka vaja pakkida aga tean juba, mis sinna panna, nii et ainult kokku panemise vaev. Hirmu tundma pole veel hakanud ja ega ei teagi ju mida tegelikult oodata on. Nii, et tiksume siin vaikselt.
Panen lõpuks ühe pildi ka enda pallikesest. Kõhu ümbermõõt oli nädal tagasi 104 cm. Endale tundub see meeletu. Olen ikka kuulnud, et esmasünnitajad lähevad 99 cm-ga sünnitama või nii. Aga no beebi peab kuskile kasvama ju. Ja nii me kasvame...
XOXX
Kõik on olnud hästi õnneks. Ma isegi ei saa väga kurta nende raseduse lõpu vaevuste üle. Ei ole mingeid kõrvetisi, ei valuta selg, ei paisteta jalad, ei suru kuskil midagi. Ainuke, mis on, on kõvasti tihedam vajadus WC-d külastada ja seda ka vähemalt korra öö jooksul. Vahepeal on isegi tunne, et ma nagu alles käisin ja juba on jälle vaja. Teine asi on öösel magamine. Kuna magada saab kas ühel või teisel küljel, siis jäävad puusad jube valusaks. Öösel ärkadki selle peale, et puus on nii valus, et oled sunnitud teisele küljele keerama. Siis saab magada nii kaua, kuni teine puus valutama hakkab. Ja kui nüüd järgi mõelda, siis võib veel välja tuua selle, et on päevi, kus väga pikalt kõndida ei saa. Kõht kipub toonusesse minema, ehk siis vale kokkutõmbed, mis on ka raseduse lõpu poole normaalne ja esineb rohkem füüsilise pingutuse ajal või tagajärjel. Ja nii mulgi. Mõni päev ei saa üldse koristada või jalutama minna, kohe on ebamugavalt pinges kõht. Teine päev võid ringi silgata ja teha mitme mitme kilomeetriseid jalutusringe. Aga muidu ma ei vingu.
Arsti ja ämmaka visiidil olen ka ikka vahepeal käinud. Kõik näitajad on õnneks korras olnud ja isegi väga head. Kaalu on nüüd viimase ajaga korralikult visanud. Tänaseks on täis tiksunud 15 lisa kilo võrreldes raseduseelse kaaluga. Ämmaemand pole kordagi kaalu kohta midagi öelnud ja teised ütlevad ka, et väga nagu aru pole saada. Ise vaatan peeglist, et peale kõhu ja rindade on tagumik ja kintsud ikka ümaramaks läinud. Ega ma ennast jubedalt piiranud ka ei ole ja kuna olin vahepeal täiesti voodireziimile määratud, siis ei võinud peale jalutamise muud füüsilist väga teha. Kohe on algamas üheksas kuu ja väike lootus on, et sööki palju enam sisse ei mahu. Olen kuulnud/lugenud, et viimastel nädalatel kaalu väga juurde ei tule ja kaal võib isegi langeda. Aga no muidugi ei tea ju kuidas minu puhul on.
Täna on nädalaid täpselt 35+0, ehk tähtajani viis nädalat. Alates 37. nädalast peetakse rasedust juba täiskantuks ja alates selles ajast on laps sündinud nö õigeaegselt. Nii, et vb läheb äksioniks juba paari nädala pärast.
Beebile vajalikud asjad on suures osas soetatud. Täna saame kätte voodi ja madratsi, mis on viimased suured asjad. Vaja on veel üks apteegikülastus teha ja muu peaks olemas olema. Haiglakott on ka vaja pakkida aga tean juba, mis sinna panna, nii et ainult kokku panemise vaev. Hirmu tundma pole veel hakanud ja ega ei teagi ju mida tegelikult oodata on. Nii, et tiksume siin vaikselt.
Panen lõpuks ühe pildi ka enda pallikesest. Kõhu ümbermõõt oli nädal tagasi 104 cm. Endale tundub see meeletu. Olen ikka kuulnud, et esmasünnitajad lähevad 99 cm-ga sünnitama või nii. Aga no beebi peab kuskile kasvama ju. Ja nii me kasvame...
Tellimine:
Postitused (Atom)