Páginas

The feeling of accomplishment...

Istun diivanil, vaatan AK-d, joon piparmündi teed ja söön rummipalli, mis lihtsalt on mu lemmikud läbi aegade (ja peaaegu ei hooli sellest, et õhtune rummipall kaalulangusele kaasa ei aita ning karbi peal on kirjas mitu mitu suurt E-tähte). Kuulan, kuidas mu tütar teises toas oma voodis juba kella seitsmest saati rahulikult nohiseb ja mõtlen, et täitsa tore päev on olnud. Tore päev on sellepärast olnud, et päike paistis, kärutasime, pesin jope ära, mida ammmmuuuu plaanisin teha ja kõige rohkem sellepärast, et Liisu on nii tubli, et on õppinud ennast keerama igate pidi.
Märgid näitasid juba varem, et ilmselt palju aega enam ei lähe, kui Liisu keeramise nipid selgeks saab. Igapäevasel võimlemisel aitasin tal vaikselt kaasa keeramisele ja aitasin tal kõhuli siputada ennast. Samuti korjasin ühelt tegelustekilt kaared pealt ära ja panin mänguasjad ta kõrvale, et mänguasjad ei ripuks tema kohal, vaid ta peaks nende kätte saamiseks küljele keerama. Seda, kuna ta küljele hakkas keerama, ma täpselt ei mäletagi, sest see tundus kuidagi nii loomulik. Paar päeva tagasi, kui Liisu öösel söömiseks ärkas, läksin käisin enne veel köögis vett joomas, et siis teda söötma hakata. Kui voodi juurde tagasi jõudsin oli Liisu kõhuli. Kuna ta magab külili, siis seda katset ma arvesse ei võtnud. Eile panin ta mängutekile mängima ja ta keeras ennast selja pealt kõhu peale aga käsi jäi risti kõhu alla ja siis ta päris ilusti ei saanud ringi vaadata. Nii et ka seda katset ma päris õnnestunuks ei lugenud. Sättisin tal käe ilusti ja läksin veidikeseks kööki ning kui tagasi tulin, oli Liisu hoopis selili. Voodi peal oli ta nii varem ka keeranud aga kõva põranda peal mitte. "Tubli tüdruk!" mõtlesin.
Täna hommikul putru keetes nunnutas samal ajal Vanaema Liisut teises toas põrandal ja üks hetk hõikas Vanaema, et Liisu keeras ise kõhuli. Läksin vaatama ja olin täitsa kindel, et tal on käsi kõhu all risti jälle. Kuid ei, käsi oli täitsa ilusti. Küsisin veel Vanaemalt kahtlustavalt, et kas ta sättis kätt, mille peale ta vastas, et ta pole Liisut puutunud. Päeval nägin ka ise mitmel korral, kuidas Liisu voodis, mähkimislaual ja tegelustekil mutkui küljelt kõhu peale proovis pusida, kuid päris lõpuni see ikka ei õnnestunud. Ega ma selles suhtes kurb ei olnud, sest kõigel on oma aeg. Üht mitte õnnestunud katset saab näiteks siin näha: https://www.youtube.com/watch?v=p-8vZKYc_Lo&feature=youtu.be .
See oma aeg tuli aga üsna ruttu, kui õhtu poole ta jälle põrandale teki peale panin ja ise midagi arvutis tegema tulin. Silmanurgast nägin, kuidas Liisu pusis jälle ja üks hetk hopsti oli ta kõhu peal. Pusis natuke veel ja sai käe ka kõhu alt kätte. Sellel hetkel olin ma küll nii suurt uhkust täis, kui üks emme saab olla. Läksin ise ka Liisu juurde kõhutama ja Liisu vaatas mulle laia naeratusega otsa. Ilmselgelt oli ta ise ka rahul (ok, ilmselt oli niisama rõõmus emme nägu nähes, aga ikkagi). See õnnestunud katse juhtus muidugi siis, kui emme ei püüdnud kaameraga salaja filmida. Aga igatahes nüüd on see siis juhtunud ja Liisu on jälle ühe verstapostini jõudnud. Palju õnne, tubli tüdruk!
Lisaks oli täna ka see tore, et tegin üle pika aja söögiks midagi muud peale makaronidhakklihaga, kanafileeahjus, tatarpihviga või mõni muu kiirelt valmiv toit. Tegin hoopis ühe pasta sealiha ja tomatitega kooreses kastmes. Ja kuna see juhtus tõesti üle pika aja, siis tegin tõestuseks pilti ka.
Nüüd mul on kolmeks päevaks söök olemas. Kurb on ainult see, et juba mõne tunni pärast ei olnud koorene kaste enam nii koorene ja pigem kuivas makaronide külge ära. Ehk soojendades läheb asi ikka paremaks.
Ja et see pikk postitus veel pikemaks ajada, siis siia lõppu üks ilus tabatud hetk.

XOXX

Tummfilm...

Liisu tsillib selili ja näeb paparatsoemmet...

...ja keerab hops külili...

..."Tahaks hullult kõhuli ka keerata"...

..."mhh, ei õnnestunud. Veel."

The end.

XOXX

Kolmas kuu...

Täpselt kolm kuud tagasi, kui suur osa eestlasi põdes suuremat või väiksemat sorti pohmelli, olime meie Rattahulluga haiglas ja imetlesime oma uhiuut vastsündinud beebit. See päev ei lähe kunagi meelest.

Vasakpoolne pilt on tehtud umbes kolm tundi peale Liisu sündi, kui ta oli teki sisse mähitud ja esimest korda issi süles. Parempoolne pilt on tehtud Liisu esimesel elupäeval, umbes 12 tundi peale sündi.
Tänaseks on meie Liisu nii suureks ja tubliks kasvanud.

Näiteks seda punast kleiti kunagi ostes kujutasin ma vaimusilmas ette, kuidas sellega saaks minna mõnele jõulupeole uhkeldama. Hea on, et ma vahepeal kappi revideerin, sest kolme kuu minisünna on suht viimane hetk seda selga panna, kuna kleit on üsna minikas juba.
Kuu on möödunud suure päevakava harjutamisega (mille plussidest ja miinustest pole ma ikka veel jõudnud kirjutada). Üldjoontes on see läinud tõusude ja mõõnadega aga tänaseks võib öelda, et tänu sellele oleme saanud teha pikki pikki jalutuskäike, emmel on kodu korras, toimetused tehtud ja Liisu on hea ja rahulik laps. Gaasid veel ikka kimbutasid ja siis tegigi Liisu kõige suuremat kisa.
Selle kuu jooksul on Liisu käed "avanenud". Kõik, mis sõrmede vahele jääb, sellest haaratakse kõvasti kinni. Olgu see siis mõni mänguasi, tekk, tema enda riided või paljad kintsud, emme juuksed või kõrvarõngad. Mõningad neist pistab ta ka kohe suhu. Kõige rohkem meeldib talle suhu pista enda sõrmi ja käsi ja seda olenemata sellest, kas kõht on tühi või täis. Iga päev käib mäng "Mitu sõrme mulle suhu mahub". Vahel üritab ta isiklikku rekordit teha ja enda kaks rusikat korraga suhu panna. Siiani see veel õnnestunud pole aga tundub, et ta ei anna alla.
Liisu keerab edukalt iseseisvalt seljalt külje peale. Kui mänguasjadega meelitada ja natuke kaasa aidata, keerab ta küljelt ka kõhu peale. Mõnel korral on ta ennast kõhuli asendist lükanud ka selja peale või siis on lihtsalt käsi ära väsinud ja "alt ära kadunud".
Pead hoiab Liisu korralikult ja enam seda tema tõstmisel toetama ei pea. Ta vaatab agaralt ringi, jälgib inimeste liikumist ja püüab hääle järgi asjade asukohta tabada.
Oma beebijuttu jutustab Liisu koguaeg, vahele kilkab ja kui emme eriti lolli mängib, siis tuleb naer ka häälega. Tänu sellele on lapse söötmine muutunud üheks suureks tralliks. Kui esimene nälg on mõne minutiga kustutatud, siis hakkab Liisu ringi vaatama või vaatab ainiti mulle otsa ja naeratab ja puristab koos tatiga juttu suust välja. Söömine käib meil toa kõige igavamas nurgas, kus on ainult valged seinad ja peaks nagu saama söömisele keskenduda aga ei. Ja siis jända selle lapse meelitamisega ja oota, kuni ta on oma jutud ära rääkinud.
Mänguasjadest eelistab ta hetkel pehmet raamatut ja lemmiktädide kingitud rippuvat nukku, kelle käe otsas ripuvad plastikrõngad, mida on eriti mõnus suhu pista koguaeg. Peeglit võib ka Liisu pikalt pikalt jõllitada.
Oh, ma ei teagi, mida erilist veel välja tuua. Iga päev saame naerda ja lollitada Tipphetkedest olen ikka jooksvalt teada andnud siin.
Meie Rõõmurulli sünna puhul ostsin täna Rõõmurulli kooki. Kuna issi on endiselt pikal komandeeringul, siis sõi emme selle suures osas üksi ära. Maitses küll hästi ja õnneks oli see pisike kook. Peale seda jalutasime jälle umbes 13 kilomeetrit ja jõudsime otsaga linna välja. Liisu ainult magas terve aja oma lambakostüümis ja lambanaha sees.
Loodame, et gaasivalud võime lõplikult unustada, sest viimased päevad puuksutab Liisu väga ilusti, ilma vaevata. Järgmisena on oodata hammaste tuleku valu. Loodan, et praegu veel tähendab pidev asjade närimine Liisu jaoks maailma avastamist ja tundma õppimist ja mitte sügelevaid igemeid, kust tahavad hambad välja tulla. Aga nagu ikka, eks saame näha.
Neljas kuu, bring it on!

XOXX

Up up and away...

Liisule meeldib lennuk olla


XOXX

Maalt ja hobuseta...

Läksime juba reedel maale ja veetsime ilmselt viimaste ilusate ilmadega nädalavahetuse seal. Mõnus oli ja vahepeal mõtlesin, et lapsega võiks maal täitsa elada küll. Kuigi eilne lõunasöögi valmistamine oli küll selline pigem närvesööv. Rattahull pidi õues toimetama ja kõhud olid tühjad, sest söögitegemine oli hilja peale jäänud. Liisul sai uni otsa just siis, kui hakkasin tuld pliidi alla tegema. Maal ei ole lamamistoole või tegelustekke. Panin ta kõrvaltuppa voodile mänguasju uudistama. Praadisin pliidil šašlõkki, sest grilliga oleks liiga palju aega läinud. Temperatuuri reguleerimine oli raske ja liha kärssas veits ja suitses ja mingi aeg vaatasin, et see ju läheb mingil määral kõrvaltuppa lapse juurde ka. Tahtsin ukse, mis esikusse läheb, lahti teha, et see kärss sealt välja läheks aga siis mõtlesin, et toad lähevad liiga külmaks. Häda. Vahepeal pidin jooksma lapse juurde, sest ka tema söögiaeg lähenes ja ta oli veidi rahutum. Kööki teda ka võtta ei saanud, sest küdeva pliidiga köök on jälle liiga palav. Nii ma siis jooksin lapse ja köögi vahet ja vaatasin, et Liisu püsiks ja et pliidil ei kõrbeks liha, kohvi läheks keema, makaronid saaks kurnatud ja salat lõigutud. Vahepeal juba mõtlesin, et poogen kõik aga no kõht oli ju tühi. Hoolimata sellest, et oleksin enda jalad peaaegu keeva veega üle kallanud, sai kõik ilusti valmis.
Other than that, oli kõik väga mõnus. Kuigi enamuse elust on mulle meeldinud maal käia ajutise külalisena (ka väiksena terve suvi maal olles on see ikkagi ajutine), siis viimased paar aastat on järjest mõnusam ise toimetada ja teha. (Kuigi vist endiselt pigem ajutiselt kui alaliselt). Muide minu suve algul suure kõhuga rasedana istutatud lilled õitsevad siiani ilusate ja värvilistena.

Pole kindel, kas Halloweenil see tudukombe selga läheb,
seega on meil praegu "My first halloween".

XOXX

Ikka see sama...

Nädalavahetusel sai saunas käidud üle väga väga pika aja. Saunas nägin end peeglist alasti pealaest jalatallani ja pidin pikali kukkuma. Olen vägagi teadlik oma kaalunumbrist aga arvasin, et näen ikkagi normaalne välja. Riietega äkki näebki enam-vähem aga muidu jätab keha ikka soovida. Liiga kurviline on kõik. Ja no mis siin imestada. Rakendan suure hoolega ju lapsel päevakava ja olen õnnelik, et ta sööb iga nelja tunni tagant, mitte ei ripu rinna otsas iga kahe tunni järel nii, et midagi ei saa teha ega kuskil käia. Aga hoolimata vähemaks jäänud imetamiskordadest krõmpsutan ikka vahest mõne küpsise või jäätist (miks see halvaajäätis nii hea peab olema). Ehk siis suur energiakulu tiheda imetamisega on kadunud ja pole siis ka ime, et kaal seisab. Oeh, no ma ei saa, see kaaluteema ikka. Aga tahaks ju olla ikka pigem apelsin kui kartul. Igatahes oli saunas olnud peegel tõeline reäliti tsekk ja veik-ap. Ühtegi küpsist ega kommi poest ei osta, võib-olla vahel ainult jäätist. Kärutan Liisuga iga päev vähemalt 10 kilomeetrit. Õhtuse lühikese uinaku ajal saaks ühe väikse jooksuringi käruga teha ja kui Vanaema saab Liisut hoida, siis istun igal võimalusel ratta selga. Pasta ja riisi asemel on tatar, hommikupudrule enam moosi ei pane. Ei saa ootama jääda, et beebikilod ise kaoks. (NB! Siinkohal ei taha ma ära hirmutada ühtegi veel sünnitamata naist. Lihtsalt mul sai ikka kilosid kogutud ja olen ise nii kärsitu. Küll ja küll neid naisi, keda nähes tekib küsimus, et kas ta tõesti sünnitas kuu aega tagasi).

Nii, ja ükski postitus ei möödu vist pissi ja kakata. Liisu oskas täna oma pissimised ajastada täpselt mähkme vahetuse ajale nii, et pissis täis neli käterätti mähkimisalusel. Ning lisaks tegi ühe korra sellise portsu kakat, et laps oli kaenlaaukudeni kakane. 

Ja teate, mida ma ootan iga päev kõige rohkem? Seda, kui Liisu on ööunne jäänud. Ei, mitte sellepärast, et siis on aeg iseendale, vaid sellepärast, et siis ma saan ära süüa ühe kuni kaks õuna. Teadupärast tekitavad õunad korralikult gaase, kuid kui gaasitekitaja söömise ja imetamise vahele jääb vähemalt 8 tundi, siis ei tohiks see lapseni jõuda. Liisu magab ilusti 8-10 tundi jutti. Ja mulle nii nii maitsevad õunad. Söön neid alati sügiseti ikka mitu mitu mitu päevas. Nüüd ei julge üle kahe õuna ja ainult õhtuti süüa. Ükskord sõin päeval ka ühe. Mõne tunni pärast kisas Liisu haledalt valude käes ja peale seda rohkem ei katseta ka.
Muidu on Liisu ikka meil rõõmus.


XOXX

Niisama nunnupostitus...

Janne kinkis meile ühe sooja lambakostüümi, millega oli Liisul maal tore vaadata, kuidas issi tööd teeb.

Olen alati mõelnud, et miks inimesed riietavad oma lapsi nii, et nad meenutavad konna või kassi või hiirt või jänest. Nüüd olen ise samasugune. Aga no nendele pisikestele inimestele kuidagi sobib olla mõne nunnu looma moodi. Suured inimesed loomakostüümides on lihtsalt tobedad.

Ja see on lihtsalt uskumatu kui armsad on magavad beebid. Nad näevad nii rahulikud välja ja jätavad mulje, et uni on parim asi siin maailmas. Nad on kuidagi nii rahuliku ilmega ja üliarmsad ning neid võikski vaatama jääda.






XOXX

Aguguuu...


Päris bake rolls ei ütle veel aga umbes niimoodi meie Liisu häälitseb.

XOXX

Pissed off...

Aga see pissiteema polnud eilse märja küljealusega sugugi lõppenud. Tavaliselt hakkab Liisu öösel nihelema ja häält tegema umbes kella nelja-viie paiku hommikul. Täna öösel äratas ta mind juba enne kella kolme. Vaatasin, et ei saa tal kõht nii ruttu tühi olla ja ei olnud mingit näljase lapse häält ka, lihtsalt niheles. Mõtlesin siis, et võib-olla ei osanud ta ühest unetsüklist teise minna ja virgus üles ning aitasin teda luti ja ninalapiga mitu korda, et ta taas uinuks. Aga niheles mutkui edasi. Häääküll siis, panen rinna otsa, see peaks ikka aitama. Pakkisin tekid lahti ta ümbert ja hakkasin last sülle võtma ja tunnen, kuidas küljealune tal täitsa märg. Tundsin kohe endas kasvavat viha. Ma olin ikka konkreetselt vihane keset ööd. Mitte lapse peale vaid nende nõmedate mähkmete peale, mis enam vedelikke kinni ei pea. Laps oli märg, tekk oli märg, teki sees olev lina oli märg. Võtsin pissise lapse sülle ja viskasin linad voodist välja. Nüüd pidin vaese lapse paljaks võtma ja pesema ja uue tudukombe otsima, samuti pidin siis uued tekid ja linad otsima. Ise samal ajal koguaeg mõtlesin, et vaking mähkmed. Täna läksin poodi ja ostsin teise tootja omad, sest ilmselgelt ei ole mu laps piisavalt standardne meie praeguse mähkmetootja jaoks. Uued tundusid küll kintsude ümber paremini istuvat. Ja ma ei taha ühtegi märga küljealust enam näha!

Peale seda pissisaagat oli täna muidu jälle tore päev. Näiteks ei põrnitse Liisu enam oma peegelpilti kahtlustavalt või suurte silmadega vaid on hakanud peeglibeebile naeratama. Tuleb vist üks seltsiv preili.

Tänu sellele, et meil on päevakava, magab Liisu ka päeval pikki unesid ning ei taha iga kahe tunni tagant süüa. See on andnud võimaluse veeta pikki tunde ja kilomeetreid kärutades. Täna tegime isikliku rekordi ning kahe ja poole tunniga kärutasime maha 13 kilomeetrit. Liisu oli terve aeg selline:
Vahepeal keeras pead teisele poole ka.

Ja lõppu paneks ühe lõbusa loo, mis meil peale Kõrsikute plaadi ostmist tihti autos mängib.

Kui video juutuubis avada, siis soovitan paremalt kuulata ka video Zetod ja Orelipoiss - Kapis neli jäätist. Väga huvitav arranžeering.

XOXX

They see me rollin'...

Täna kutsusin ma Liisut Triibikuks.

Aga lisaks hiljuti käsitletud kakateemale, puudutaksin täna pissit. Õigemini tegingi seda. Selleks, et laps harjuks ka mujal magama, kui oma voodis, olen pannud Liisut päevaunesid magama erinevatesse kohtadesse. Kasu loodame saada sellest siis, kui on mingisugune väljasõit ning laps suudab ka mõnes teises voodis või kohas probleemideta uinuda. Liisu magas hommikust und emme-issi voodis. 2,5 tunni pikkuse une asemel magas Liisu 40 minutit ja enam ei uinunud. Last magama sundida ei saa ja kui ta peale mõningast ootamist ikka uinunud ei olnud, läksin tema juurde. Peale ärkamist, kui kõht ei ole enam nii täis, me tavaliselt Liisuga võimleme. Aitasin tal ennast kõhuli keerata ja Liisu vaatas rõõmsalt ringi, kuni ühel hetkel pärast aktiivset pea ühele ja teisele poole viibutamist ta külje peale vajus. Hakkasin teda siis sülle võtma, kui tundsin, et Liisul on üks külg täiesti märg. Alles siis avastasin voodilinal ümmarguse loigu, milles laps seni mõnusalt keerutas. Mis siis imestada, et ta enam edasi ei maganud. Voodi väljavahetamisest päästis meid tekk lina all, mis täidab meil kattemadratsi funktsiooni. Ei tea, kas peaks siinkohal viskama kivi mähkmetootja kapsaaeda, kui number kaks mähkmed meil pigistavad kintsudest ja number kolm teeb küljed märjaks. Tegelikult on see siiani ainuke kord olnud ja võib-olla oli Liisul lihtsalt väga suur pissihäda.

Kui linad olid pessu visatud ja õhtu oli käes ning jälle oli käsil võimlemine, siis tegime ühte uut harjutust, mis pani Liisu niimoodi kõva häälega naerma nagu ma enne polnud kuulnud. Selle peale hakkasin ise südamest naerma, mille peale omakorda Liisu jälle rõkkas rõõmust. Oligi jälle päev korda läinud ja jälle midagi uut, mida issile näidata.

XOXX

Pildipostitus...

Mul on igasuguseid asju kirjutada aga kuna oli nädalavahetus, siis olime laadal, linna peal, külalistega kodus ja lihtsalt kõik kolmekesi üksteise kaisus. Ja nüüd on öö ja uni. Aga pilte panen küll, sest beebipiltidest midagi armsamat ju pole. Loomabeebid on ehk vaid sama nunnud.





XOXX

Suured ja väiksed Kõrsikud...

Meie Liisu esimeseks kontserdikülastuseks sai Kõrsikud EPMis. Tegemist oli suure laada ja näitusega ja esialgu oli eesmärgiks vaid laadalt head ja paremat kahmata, lehmasid ja lambaid vaadata ja kalli raha eest šaslõkki süüa. Kuna aga ilm oli hea ja olemine mõnus, otsustasime kiirelt kodus last söötmas käia ja tagasi kontserdile ka minna. Ja meil oli hea meel, et läksime. Kõrsikutelt olime kuulnud enne mõnda üksikut lugu, mis meedias rohkem kõlanud, kuid tegelikult üllatasid nad väga paljude mõnusate lugudega. Liisule ka kontsert väga meeldis. Esimese poole magas mõnusasti ja teise poole vaatas ringi ja ilastas emme pluusi täis. Peale kontserti kutsusid nad lahkelt kõiki enda "laadaboxi" ehk bändibussi juurde. Vaatasime, et tsekime korra ja kui väga palju rahvast on, siis tuleme ära. Aga lõppes see hoopis sellega, et toetasime Eesti muusikat ja ostsime ühe nende plaadi (üks CD üle saja aasta), Rattahull, kes on selle asja meister, ajas muhedat juttu Kõrsikutega ja meie väike kõrsik sai suurtega ühe pildi peale. Jälle üks tore laupäev meie pisikesel perel.


XOXX

Highlights of the day....

Tänase päeva märksõnad:

* Oksendati täis mul kaks pluusi
* Kärutasime 9 km
* Naersime päriselt häälega
* Liisu kuulas hoolega Obamat (jep, mu tütrest saab ilmselt poliitik)
* Leidsin kapist ühed teksad, mis jalga lähevad
* Käisime tüdrukutega kohvikus pesumasinatest ja muudest meeleheitel koduperenaiste teemadest rääkimas
* Päike paistis ja suvi oli tagasi

Win-win

XOXX

Fishing...

Ja tuleb välja, et hommik ongi õhtust targem.



Liisu püüab kala, ehk video sellest, kuidas ta mänguasja üritab haarata, oma alahuult närib ja emmest väljagi ei tee.

XOXX

Sidenote...

Ma tean, et lubasin teada anda, kuidas meil see päevakava harjutamine läheb. Ja ma annan ka aga praegusel kellaajal olen juba üsna sooda ja ei oska sõnu ritta seada nii nagu ma tahaks. Teen seda homme, sest öelda on palju.

Tahtsin siia postituse juurde lisada ühe video Liisust, mis telefoniga sai tehtud, kuid ma ei saa isegi sellega hakkama, sest erinevad uploadimised võtavad niiiii kaua aega ja kui lükkasin telefonile juhtme taha, et kuskilt kaustast see fail üles leida, siis ma lihtsalt ei leidnud seda, sest miljon kausta olid kõik midagi muud täis ja seda ühte videot ei kuskil. Nii, et see video jääb ka teiseks päevaks, sest kuuldavasti on hommikud õhtutest targemad.

XOXX