Aeg-ajalt käin kodulähedases Taaskasutuskeskuses, kust tihtipeale leiab lastele ilusaid riideid ja teine kord on endalegi häid leide saadud. Seal on müügil ka palju mänguasju ja ükskord ma tegin selle vea, et lubasin lastel endile ühe mänguasja valida, sest ega need suurt seal ei maksa. Nüüd on aga nii, et iga kord, kui ma sinna lähen ja laps(ed) on kaasas, siis nuiatakse mu käest üks mänguasi välja. Eile siis samamoodi. Liisu valis endale ühe printsessi võlukepi, mis tegi hääli ja vilkus ja õele samasuguse, kuid Saara omal olid patareid tühjaks saanud. Ütlesin Liisule, et issi vahetab kodus patareid ära, siis töötab Saara oma ka. Vantsisime siis kassa juurde ja Liisu ronis kotitoetamise riiuli peale, et kogu protsessist ülevaadet omada. Seni kuni kassatädi toimetas, hakkas Liisu jutustama:
"Minu issi oskab selle ära parandada!" viidates hetkel mitte töötavale mänguasjale.
"Ohhoo, tore, "vastab kassatädi.
"Minu issi on elektrik," jätkab Liisu, arvates, et on vaja täpsemalt selgitada.
"Oo, äge," kiidab kassatädi viisakalt.
"Ta käib tööl," laseb Liisu mutkui edasi.
Kassatädi teab meie nägusid seal hästi ja on alati väga sõbralik ja pakub teinekord lastele kommigi. Nähes Liisu soovi vestlust arendada, pani ta ka puid juurde.
"Kas sina hakkad ka tööl käima, kui sa suureks saad?"
"Kui ma suureks kasvan, siis ma hakkan kontserdimajas tööl käima nagu emme!" teatab Liisu.
"Oo, kontserdimajas," elavneb kassatädi silmnähtavalt. Noogutan kaasa.
"Kas su emme on siis laulja?" küsib kassatädi huviga.
XOXX
