tag:blogger.com,1999:blog-47287083678356146142024-02-20T18:32:28.301+02:00Mina ja kolm blondi...... ehk meie elu loodMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.comBlogger554125tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-7895482894115963682018-03-22T16:06:00.000+02:002018-03-22T16:06:07.560+02:00Tööhuumorit ka...Boss helistab alla korrusele Müügijuhile.<br />
"Kuule, kas saaliplaani mustandid jäid sinu juurde?"<br />
"Jah, siin on."<br />
"On jah?! Aga viitsid sa kõndida veits ja mulle ära tuua. Liikumine on tervise ja *ILU* pant, nagu öeldakse!" ütleb Boss, rõhutades eriliselt sõna "ilu".<br />
Ja tõigi proua Müügijuht paberid ära.<br />
Hea juht oskab inimesed liikuma panna...<br />
<br />
<br />
Sattusin ka alla korrusele ja kassapidaja nokitses ühe exceli tabeli kallal.<br />
Mind nähes ütleb: "Oh, väga hea, et sa siin oled! Kuule tule vaata, kus mul siin see summa nupp on. Kohe mitte ei leia üles praegu, noh..."<br />
Vaatan ekraanile, leian õige nupu kohe üles ja näitan.<br />
Kassapidajal tuleb naer peale, et kuidas ta ise ei näinud ja ütleb: "No näed, sind ongi vaja! Sa hingad korra peale ja ongi kohe korras!"<br />
Vot selline mäster olen...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://media.giphy.com/media/ohMtDzrhrWgnK/giphy.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="420" data-original-width="294" height="400" src="https://media.giphy.com/media/ohMtDzrhrWgnK/giphy.gif" width="280" /></a></div>
<br />
<br />
XOXX<br />
<br />Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-11583264904639860042018-03-07T15:18:00.002+02:002018-03-07T15:18:58.302+02:00Kuidas Rattahull arvutab...Juhtusime Võrus olema ja käisime söömas mingis täitsa normaalses kohas. Teenindamine oli küll lauast aga tahtsime ruttu vehkat teha ja mehed läksid leti äärde maksma. Mu vend maksis esimesena. Rattahullule teatati ka summa ja mina eemalt kuulen "15.40". Rattahull paneb kahekümbise letile ja hakkab sente otsima. Otsib ja otsib ja küsib veel mu venna käest ka juurde. Mina mõtlen, et mida ta jamab, las teenindaja otsib vahetusraha tagasi. Aga no ei hakka asjasse sekkuma. Rattahull saab sendid kokku ja marsime kõik minema.<br />
Küsin väljas: "Palju arve oli?"<br />
Rattahull: "15.40. Väga normaalne kahe peale."<br />
"Sa andsid 20?"<br />
"Jah"<br />
"Tagasi ka said?"<br />
Rattahull jääb korra seisma, võtab rahakoti välja ja vaatab: "Ei saanud..."<br />
Ja hele naer.<br />
Noh, jäi siis jotsiks...<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-56709556993628486532018-02-21T13:27:00.000+02:002018-02-21T13:27:05.902+02:00Kui viirusevikat on teinud oma tööd, siis aitab vaid...Boss räägib telefoniga:<br />
"Mhmh, jah, okei. Aga olgu siis, saa siis ilusti terveks. Viinasokid jalga ja küüslaugud kõrva ja..."<br />
Teisel pool toru segatakse vahele, mille peale boss vastab:<br />
"Ah sul ei ole viina?! Siis sa pead Lätis käima!"<br />
Ja hele naer...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMGkFaGICz4EFFmBSEJgwnpt_IXiNAaq55vx30XJ6gubfDRSNbngc8RFGE3DuoAFi4vmslWrnRzQtnvfSlY0u5ZJB6dz8NJ5UsOnQQzkO0Go9RVIW2wjjVbrDDtAftfeOJFv1m_Bylirm1/s1600/giphy.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="284" data-original-width="460" height="246" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgMGkFaGICz4EFFmBSEJgwnpt_IXiNAaq55vx30XJ6gubfDRSNbngc8RFGE3DuoAFi4vmslWrnRzQtnvfSlY0u5ZJB6dz8NJ5UsOnQQzkO0Go9RVIW2wjjVbrDDtAftfeOJFv1m_Bylirm1/s400/giphy.gif" width="400" /></a></div>
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-37519346022205536062018-02-14T15:57:00.000+02:002018-02-14T15:58:30.341+02:00Kuidas minust laulja sai...Aeg-ajalt käin kodulähedases Taaskasutuskeskuses, kust tihtipeale leiab lastele ilusaid riideid ja teine kord on endalegi häid leide saadud. Seal on müügil ka palju mänguasju ja ükskord ma tegin selle vea, et lubasin lastel endile ühe mänguasja valida, sest ega need suurt seal ei maksa. Nüüd on aga nii, et iga kord, kui ma sinna lähen ja laps(ed) on kaasas, siis nuiatakse mu käest üks mänguasi välja. Eile siis samamoodi. Liisu valis endale ühe printsessi võlukepi, mis tegi hääli ja vilkus ja õele samasuguse, kuid Saara omal olid patareid tühjaks saanud. Ütlesin Liisule, et issi vahetab kodus patareid ära, siis töötab Saara oma ka. Vantsisime siis kassa juurde ja Liisu ronis kotitoetamise riiuli peale, et kogu protsessist ülevaadet omada. Seni kuni kassatädi toimetas, hakkas Liisu jutustama:<br />
"Minu issi oskab selle ära parandada!" viidates hetkel mitte töötavale mänguasjale.<br />
"Ohhoo, tore, "vastab kassatädi.<br />
"Minu issi on elektrik," jätkab Liisu, arvates, et on vaja täpsemalt selgitada.<br />
"Oo, äge," kiidab kassatädi viisakalt.<br />
"Ta käib tööl," laseb Liisu mutkui edasi.<br />
Kassatädi teab meie nägusid seal hästi ja on alati väga sõbralik ja pakub teinekord lastele kommigi. Nähes Liisu soovi vestlust arendada, pani ta ka puid juurde.<br />
"Kas sina hakkad ka tööl käima, kui sa suureks saad?"<br />
"Kui ma suureks kasvan, siis ma hakkan kontserdimajas tööl käima nagu emme!" teatab Liisu.<br />
"Oo, kontserdimajas," elavneb kassatädi silmnähtavalt. Noogutan kaasa.<br />
"Kas su emme on siis laulja?" küsib kassatädi huviga.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZ_FhaUk9zwxQMFHpK2iMf-ng5V6tyW7vnt8dRwgy_WqAqRu6wQbl1KD72ih7Tg-KuD7rt9hitnKomxLknsq35hB2Q4gEDPs-etEGOS9_tb4dz5w1scG9W3TNnmc3EUDDzW6nz3ORVTN3G/s1600/giphy.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="150" data-original-width="200" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZ_FhaUk9zwxQMFHpK2iMf-ng5V6tyW7vnt8dRwgy_WqAqRu6wQbl1KD72ih7Tg-KuD7rt9hitnKomxLknsq35hB2Q4gEDPs-etEGOS9_tb4dz5w1scG9W3TNnmc3EUDDzW6nz3ORVTN3G/s400/giphy.gif" width="400" /></a></div>
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-84701687685529248662018-01-16T11:13:00.001+02:002018-01-17T09:42:43.839+02:00Kuidas ma jätkuvalt neiu olen...Töö juures käib ikka aeg-ajalt prominentseid inimesi. Ühel päeval astus sisse üks tunnustatud Ilukirurg, kes on Bossi sõber. Bossil oli toa uks küll lahti aga IT Mees tegeles parasjagu mingi programmi paigaldamisega seal, seega palus Boss Ilukirurgil hetke oodata. Ilukirurg võttis tugitoolis istet ja ütles: "Ei ole midagi! Ma istun siin ja vaatan ilusat neiut!".<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM5HyyBuzL2LVeeBEGHdxuhx17Twp82DGFeIvnUcPoWSzWoaqtJUEjH9HNF6ZOWoyJu_yYqDmgOnnkf-r6N-QW9Y0soTijJh-gWqtGfGGNtZgJgJewICYixPe_ixw8IMd8GPVL_ezo7M-f/s1600/tumblr_n3eqyhbnx81smcbm7o1_400.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="282" data-original-width="295" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgM5HyyBuzL2LVeeBEGHdxuhx17Twp82DGFeIvnUcPoWSzWoaqtJUEjH9HNF6ZOWoyJu_yYqDmgOnnkf-r6N-QW9Y0soTijJh-gWqtGfGGNtZgJgJewICYixPe_ixw8IMd8GPVL_ezo7M-f/s1600/tumblr_n3eqyhbnx81smcbm7o1_400.gif" /></a></div>
<br />
<br />
Nii, et ühe ilukirurgi arvates olen ma 30-aasteselt veel ilus neiu :)<br />
<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-15702867145977422042017-11-29T14:36:00.003+02:002017-11-29T14:36:51.645+02:00Sellest, mis meist nüüd saanud on...Hellõu hellõu... Kes teab, kuna keegi neid sõnu siia lugema tuleb, sest mis sa ikka käid blogi lugemas, kui midagi lugeda ei ole. Aga täna on see päev, kus mul tuli tahtmine kirjutada ja nii ma siia tulin.<br />
Kirjutada oleks tegelikult miljonist asjast. Saara lasteaia saagast; ülilühikesest suvest, mis sellel aastal oma kehvade ilmadega jättis sügise saabudes sellise tunde, et suve ei olnudki; sellest igavesti kestvast vastikust vihmasest porisest sügisest, kus sa saadad esmaspäeva hommikul lapsed äsja pestud kombedega lasteaeda ja mõtled, et tood kombe koju alles reedel, kuid esmaspäeva õhtul järgi minnes, leiad eest üleni paksult porise kombe ja see juures jääb mõistmatuks, et kuidas on üldse võimalik olnud õlad poriseks teha? (ja seda ei ole juhtunud mitte ainult üks kord); Saara adenoidide eemaldamise operatsioonist (mis läks hästi ja õhtuks polnud arugi saada, et ta mingil opil oleks käinud, ainult et nohu kimbutab ikka teda vahelduva eduga); kuidas Ralet on ka adenoidide op ootamas; kuidas Saara sai kaheseks; minu töö otsingutest ja kindlasti veel sajas muust asjast.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEOYl2GTiSK0MRMWP9j94-rLd_VEHnfu2p5is2ZlgjEh1J91aJmuPOj4rsxUVLd8_DX8rqlRkHavDog5npq4BXnMhTYhl6NP_NoTNVfQW5SArstdbmfpZm67w-pUAglrs4dFYZhkpkjBT1/s1600/DSC_0125.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjEOYl2GTiSK0MRMWP9j94-rLd_VEHnfu2p5is2ZlgjEh1J91aJmuPOj4rsxUVLd8_DX8rqlRkHavDog5npq4BXnMhTYhl6NP_NoTNVfQW5SArstdbmfpZm67w-pUAglrs4dFYZhkpkjBT1/s400/DSC_0125.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhq81dQ5JbYWM2f41lzZJOS7kx5qVjJbKlXCTYF2XuxRnPELSI2WaCCSRUcVUgSvHysM7Tgyopi3QqWfiFwjDegiBMVIRBFG-B8uzlL7NVpFfGbhohZXzB-1mFgNToEN94dVtFCSGERZbbo/s1600/DSC_0122.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" data-original-height="1600" data-original-width="900" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhq81dQ5JbYWM2f41lzZJOS7kx5qVjJbKlXCTYF2XuxRnPELSI2WaCCSRUcVUgSvHysM7Tgyopi3QqWfiFwjDegiBMVIRBFG-B8uzlL7NVpFfGbhohZXzB-1mFgNToEN94dVtFCSGERZbbo/s400/DSC_0122.JPG" width="225" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Saara nautimas opi järgseid hüvesid</td></tr>
</tbody></table>
Paari sõnaga ehk sellest minu töö otsimisest. Mul tiksus koguaeg kuklas, et ma vanasse kohta tagasi ei soovi minna. Teadsin, et ma seal elu aeg töötada ei soovi ja miks mitte alustada uuelt lehelt. Kuigi väikeste lastega oleks vanasse kohta naasmine kindlasti kergem. Viimase vanemahüvitise täies mahus sain mai kuus ja juunis tuli veel natuke mingeid jäänuseid, kuid sealt edasi oli minu igakuine sissetulek lasteraha näol 157 eurot kuus. Säästetud oli nii palju, et kodulaen saaks muretult makstud jõuludeni, kuid kõik muu pidi katma Rattahullu palk. Suvi ja sügis möödusid täiesti muretult, sest Rattahullul oli väga häid tööotsi ja nagu arvasimegi, siis umbes novembrist läks seis juba kitsamaks. Olin plaaninud novembris tööle asuda, seega hakkasin aktiivselt tööd otsima ja kandideerima suve lõpus kunagi. Algul oli õhin suur, kuid nähes, kui palju aega ja vaeva ma igasse motivatsioonikirja panin ning lõpuks ei tulnud kuskilt vastustki, et ma ei osutunud valituks, siis läks igasugune motivatsioon maha. Ma ei kandideerinud vist kolm nädalat ühelegi kohale. Ega ei olnud väga ahvatlevaid pakkumisi ka. Kandideerisin ikka edasi, kui vestlusele kutsuti vaid kahte kohta ja kummalgi juhul ma valituks ei osutunud põhjendusega, et valiti kandidaat, kellel oli rohkem kogemusi. Novembriks ma tööd leidnud ei olnud ja rääkisin Rattahullule nördimusega, et lähen siis teen vanas kohas avalduse tagasi naasmise sooviga ja eks jooksvalt otsin edasi. Mitte, et mulle vana koht üldse ei meeldiks, kuigi ma teadsin, et seal on vahepeal mitmed ebasoodsad muudatused olnud töökorralduses, aga ma lihtsalt nii väga tahtsin alustada uute tuultega ja uute väljakutsetega. Üllataval kombel ütles Rattahull, et otsi veel uue aastani tööd, küll seni kuidagi hakkama saame ja kui selle aja jooksul midagi ei leia, siis tuleb jaanuaris vanasse kohta tagasi minna. Nii, et vorpisin hoolega oma motivatsioonikirju edasi.<br />
Tänaseks päevaks ongi mul uus töö! Ja te ei tea kui õnnelik ma olen! Kuidas ma selle leidsin, sellest ehk teinekord, kuid vaatamata arvukatele töökuulutustele vastamisele, sain ma töö ikkagi teisi kanaleid pidi. (Ei, ma ei tööta kellegi tuttava firmas või midagi sellist). Igal juhul, justkui nende õnnetute kandideerimiste kompensatsiooniks, sain ma sellise töö, mida tahtsin, väga heas asutuses ja sellise palgaga nagu tahtsin. Tööl olen praegu paar päeva käinud ja kõik tundub uus ja keeruline ja infot tulvab igalt poolt peale ja kuigi töö on sisu poolest tuttav, on valdkond uus. Aga ma olen nii põnevil ja motiveeritud ja täis tahtmist.<br />
Ja nüüd kutsuti mind veel ühele vestlusele ettevõttesse, kus töö on veel huvitavam ja keerulisem ja palk veel parem ja kõrgemat palka mul ilmselt Tartus ei õnnestuks kuskil teenida. Kuna aga ma olin arvanud, et see rong on läinud, siis ma olin juba nii häälestatud sellele tööle, mis ma just sain ja nüüd on nii vastakad tunded minus. Aga noh, ega see teine varblane mul veel peos ei ole, nii et tegeleme nende tunnetega siis, kui asi nii kaugel on. Aga nagu ikka, kui ei ole, siis ei ole midagi ja kui tuleb, siis tulevad kõik asjad korraga.<br />
Igal juhul on, mis on, olen ma nüüd töö inimene. Ühest küljest ülimalt rõõmus ja põnevil, nagu ma juba mainisin, kuid samas mõtlemas hirmuga, kuidas igasugune logistika ja elukorraldus nüüd toimuma hakkab. Ja muidugi hoian pöidlaid kõvasti pihus, et sellel aastal saavad lapsed enam-vähem normaalselt lasteaias käia.<br />
Ühesõnaga kirjutan siis varsti jälle, kes must nüüd "suureks saades" saanud on või saab ja kuidas meil see elu kõik välja näeb.<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-63118036486641175612017-07-23T15:09:00.003+03:002017-07-23T15:09:57.142+03:00Suvi...Lapsed magavad, mees on rattaga sõitmas ja mul on maasikad puhastatud. Tavaliselt loen sellel ajal raamatut aga mul sai üks paks raamat just läbi ja uut ei ole praegu tahtnud alustada, sest siis ei saa seda jälle enne käest, kui läbi on. Niisiis võtsin üle pika aja arvuti kätte. Ma tõesõna enam läpakat praktiliselt üldse ei kasuta. Igapäevased feiss-insta-gmail-blogid vaatad telefonis ära ja kõik. Vahel harva, kui midagi konkreetset on vaja, mida telefonist tundub olevat tüütu otsida, siis ehk teen arvuti lahti.<div>
Mõned postitused on mul draftis pooleli, mida ma jällegi praegu ei viitsi ära lõpetada ja siis mõtlesin, et ajan siin niisama mula.</div>
<div>
Suvi on möödunud ruttu. Ilmasid kahjuks ei ole ja vahest ajab ikka vanduma ka, et ka suvel on sama jama, mis talvel. Et ei olegi nii, et papud jalga ja õue, vaid ikka tuleb lastele, pusa, kilekas jne selga toppida, sest neid ilusaid ilmasid on tõesti vähe olnud. Rattahullul on praegu just algamas teine puhkus sellel suvel. Esimese puhkuse veetsime suures osas maal ja trehvasid isegi ilusad ilmad. Siis tuli jaanid ja Liisu sünna. Seda pidasime sugulastega ja kolm sünnipäeva korraga. Ringi trippimist on olnud omajagu ja sellises vanuses lastega on seda juba täitsa okei teha. Oleme käinud sõbrannade juures maal, Võrtsjärve ääres puhkamas ja Tallinnas näiteks ja isegi osalesime filmivõtetel.</div>
<div>
Siis said lapsed tuulerõuged ja olime kodused. Millestki väga ilma ei jäänud, sest jälle sadas vihma koguaeg. Tuulerõuged läksid üsna lihtsalt. Liisu oli kolm päeva loium ja vahelduva eduga palavikus, Saaral oli vaid ühel õhtul palavik ja täppe ka üsna vähe. Loodan, et siiski immuunsus tekkis ka temal ja teist korda põdema ei pea. Noh ja siis ongi päevad möödunud lastega. Rattahull teeb jälle üsna palju tööd, sest minule lihtsalt niisama emaks olemise eest enam palka ei maksta ja seega on Rattahullul nüüd kolm ülalpeetavat. </div>
<div>
Rattahullu teise puhkuse veedame ka suuresti ilmselt maal, sest suur kirikupüha on tulemas ja siis sõidab jälle pool suguvõsa kokku ning näeb inimesi, keda sa näedki korra aastas selle ürituse raames. </div>
<div>
Edasi liiguvad mõtted juba sügisesse. Saara läheb ka nüüd lasteaeda ja mina peaks kunagi minema ka tööle. Ei tea, kuidas selle asjaga olema hakkab, sest eelmine sügis, talv ja kevad möödusid küll ainult haigeid lapsi kantseldades. Meil oli kõike: kõrvapõletikke, silmapõletikke, bronhiite, niisama viiruseid ja üldse mulle tundus, et kõik võimalikud haigused said läbi põetud. Allergoloog ühtegi allergiat ei tuvastanud ja ütles, et lastel on ülemiste hingamisteede ülitundlikkus. Igasuguste arstide juures sai käidud ja nüüd ootab Saarat septembri lõpus ees operaatsioon, et kõrvadesse šundid paigaldada ja võib-olla ka adenoidid eemaldada. Liisul on jaanuaris adenoidide eemaldamise operatsioon. Aga mis me nendest haigustest ikka, nüüd tundub see juba <i>water under the bridge</i>. </div>
<div>
Loodetavasti tuleb mõni ilus ilma ka ikka veel ja saab seda suve nautida.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtwZ3EMqGayRVSvmT0BlTVsp0dA89-rTBXmIVz3gvviG6s5gCkd5JJSIyXw7I_lecSkTorsGJjeG9xORtvveJSksIvuin0pHjuDwdWzfGKILfHC89EX8GVqbOC1EQoGFxn4lnlETMlsYka/s1600/DSC_0041.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" data-original-height="1200" data-original-width="1600" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtwZ3EMqGayRVSvmT0BlTVsp0dA89-rTBXmIVz3gvviG6s5gCkd5JJSIyXw7I_lecSkTorsGJjeG9xORtvveJSksIvuin0pHjuDwdWzfGKILfHC89EX8GVqbOC1EQoGFxn4lnlETMlsYka/s400/DSC_0041.JPG" width="400" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
XOXX</div>
Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-32269594523731001752017-06-29T22:43:00.000+03:002017-06-30T09:58:11.149+03:00Vabandused ja Liisu killud...Tere, tolmurullid ja uluv tuul siin blogis. Täiesti häbilugu, et siin selline vaikus on olnud. Ma võin teile öelda, mida ma olen teinud absoluutselt kõik oma vabad hetked. Ma olen raamatuid lugenud. Elisa Raamatu äpp pakkus mulle jälle kahte tasuta lugemisnädalat. Lugesin seal paar head raamatut ära ja siis sattusin viie-raamatulise seeria otsa, millest jõudsin ära lugeda kolm. Kuna pärast tasuta perioodi ma maksma hakata ei tahtnud, siis otsustasin sammud seada raamatukokku ja nii mu raamatuhullus edasi läks. Õhtul, kui lapsed magama läksid, võtsin raamatu kätte ja teinekord, kui väga põnev koht oli, siis ei pannud seda enne käest, kui umbes öösel kell kolm, kui mõistus hakkas ütlema, et vast ikka aitab küll nüüd. Igatahes lugesin ma ühe kuu ja paari päevaga ära seitse raamatut, mis olid 300-600 lk paksud. Kõik olid armastusromaanid. Neid on nagu tore lugeda - on rõõmu, pisaraid, põnevust ja alati on ikkagi õnnelik lõpp. Ja noh, ega ma nüüd ka pole peatunud, otsin põnevaid soovitusi ja loen mutkui uusi raamatuid, sest mulle on uuesti selgeks saanud, kui väga ma olen alati lugemist nautinud. Kooli ajal, kui teised püüdsid kohustuslikust kirjandusest viilida ja saada läbi mingite raamatukokkuvõtete lugemisega, siis mina lugesin alati raamatud läbi. Igatahes jah, eelistan ma praegu lugemist paljudele muudele tegemistele. Ja nagu Tätte ühes oma intervjuus ilusti ütles, siis raamatut lugedes läheb kujutlusvõime tööle ja mõistus hakkab looma pilti sinu peas aga telekat vaadates on see kõik ette söödetud ja aju ei tööta.<br />
Mul tegelikult on küll <i>draftis</i> paar postitust, mida ma vahepeal olen kirjutanud aga viimane lihv on veel andmata ja seal nad praegu kössitavadki. Igatahes, kui keegi siia blogisse veel uusi postitusi otsima tuleb, siis nüüd tuleb üks. Panen kirja hoopis mõned Liisu killud. Ta on nii tark ja vaimukas, viimast tihti enese teadmata ja kuigi tahaks kõiki ilusaid ja naljakaid hetki mäletada, siis pika peale mälupildid ikkagi tuhmuvad.<br />
Igatahes on mul paar sõrannat hetkel lapseootel ja Liisuga tuli jutuks nende suured kõhud ja, et seal on titad sees. Liisu siis innukalt seletas mulle, et varsti sünnib tädil kõhust tita ära. Mina rääksin, et jah ja siis on tädil pisikene armas tita. Liisu vastas selle peale, et võtame siis selle tita endale ja anname Saara ära tädile. Ma küsisin, et kas ta siis Saarat ei taha enam. Liisu vastas, et ei taha jah. Ma siis rääkisin, et pisikesed titad on armsad küll aga ei oska rääkida ja liikuda ja nutavad päris palju ja nendega ei saa mängida nii nagu Saaraga. Selle peale ta jäi korraks mõttesse ja arvas, et jah, ei ole vist ikka vaja Saarat ära vahetada.<br />
Need hommikud, kui kuskile minema ei pea, magab Liisu nii kaua kui tahab või kuni Saara ta äratab ja üldiselt ta üleliia kaua ei magagi. Lasteaia hommikutel pean teda alati äratama minema. Toon ta tavaliselt voodist diivanile multikate saatel vaikselt virguma. Liisu on loonud endale seose, et kui ta äratatakse üles, siis on kuskile minek ja siis ta vahel diivanil lebades küsib mu käest "Kuhu ma täna lähen?" ja siis ma vastan talle innukalt, et täna ta saab lasteaeda mängima minna ja siis ta ütleb "jah". Mõnikord küsib Liisu aga hoopis, et "Kuhu ma täna ei lähe?". Ma vastan ikka, et täna lähed lasteaeda mängima ja siis ta vastab hoopis, et ei, ta ei taha minna. Siis ta vajab natuke veenmist, aga üldiselt rohkem vastu ei hakka. Ühesõnaga, kui ta küsib, et kuhu ma täna lähen, siis see tähendab, et ta tahab lasteaeda minna ja kui ta küsib, et kuhu ma täna ei lähe, siis on teada, et ta nii väga ei ole lasteaeda minemisest vaimustuses.<br />
Lapsed on ikka targad...<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-21712122135160724432017-04-25T14:11:00.001+03:002017-04-25T14:24:32.082+03:00Kuidas minu mees on... minu mees...Kuna lapsed on nohused, siis Liisu eelmine nädal lasteaias ei käinud. Sellel nädalal on olukord parem aga nohu päris ära läinud ei ole. Mõtlesin, et kui närvid enam vastu ei pea, siis nädala lõpus panen päevaks või paariks lasteaeda aga üldiselt oli plaan laps kodus hoida. Seega palusin pühapäeva õhtul, et järgmisel hommikul Rattahull lasteaeda helistaks ja ütleks, et Liisu veel mõned päevad kindlasti ei tule.<br />
Esmaspäeva õhtul küsisin Rattahullult, et kas ta lasteaeda helistas.<br />
R: Jah. Õpetaja ütles, et neljapäeval on pildistamine.<br />
M: Ja mis sa talle ütlesid selle peale?<br />
R: Et me katsume siis Liisu selleks päevaks elule turgutada.<br />
M: Nii täpselt ütlesidki talle?<br />
R: Jah.<br />
M endast väljas ja ärritunult: Miks sa talle nii ütlesid?!!! See kõlab, nagu meil oleks laps surmasuus ja siis neljapäeval viime mingi täiesti haige lapse a la tilgutite otsas lasteaeda!!!!!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgLH1vpgdsFIWsGs95UbSiatFOvzlCwOCYUgbk123lipqe0ptl1y3ebp3nT565R-h4P0a3QfvByBY1EGL98h6PXDYJ0fau9q89Ev24UXgKVLOxMjtT4G8W6aqz315ZVxco-34YcnVG3xdK/s1600/facepalmannoyedstupidstella-malone.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgLH1vpgdsFIWsGs95UbSiatFOvzlCwOCYUgbk123lipqe0ptl1y3ebp3nT565R-h4P0a3QfvByBY1EGL98h6PXDYJ0fau9q89Ev24UXgKVLOxMjtT4G8W6aqz315ZVxco-34YcnVG3xdK/s400/facepalmannoyedstupidstella-malone.gif" width="400" /></a></div>
<br />
Nagu päriselt ütleski õpetajale niimoodi! Mina lootsin, et ta vastas, et ahah, et Liisul pole väga hullu enam midagi ja, et siis neljapäeval ilmselt tuleb lasteaeda. Aga ei, see oleks liiga tavaline olnud. Rattahull ütles, et õpetaja oli selle peale naerma hakanud ja et juu siis ta sai naljast aru. Aga ikkagi! Mulle on ammu mõned Rattahullu naljad veidrad tundunud ja vahel ta räägib imelikult. Ma alati narrin teda, et jälle mingi põhja-eesti värk. Aga noh, selline ta mul on... Wouldn't change for anything :)<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-84304428842567219902017-04-22T14:53:00.000+03:002017-04-22T14:53:01.964+03:00Pildipost... (jälle)Kirjutama ma eriti agar ei ole olnud. Pilte ka tegelikult eriti tihti ei tee aga vahest ikka klõpsin telefoniga. Nii, et otsustasin siia portsi pilte lajatada talvest ja muust.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgeuFNzj3gDZdGzaze9KutTD3jvjSBjOR9sFdMcqsiSzq7ZMiP1affwFUSp5I7CMXugo2nMyh9pS3f-GcN5X-UTdonXbjVcK-b0EVfphb2rEJlHBWM2Na441g1TRLEplmu1Uqw1mRBeV2K/s1600/IMG_20161106_090501.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhgeuFNzj3gDZdGzaze9KutTD3jvjSBjOR9sFdMcqsiSzq7ZMiP1affwFUSp5I7CMXugo2nMyh9pS3f-GcN5X-UTdonXbjVcK-b0EVfphb2rEJlHBWM2Na441g1TRLEplmu1Uqw1mRBeV2K/s400/IMG_20161106_090501.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglghy-4iJX42kc6HhYhn9OuRt9zeEtNL8tFRPfVhM4kTYCvQSRuoIRY3rh6h5JKaSCAbpKR9C-KEDhoADl1G9VJoilkHuh08WdMWrBfwbnXin3ZXQIqFMbkDBNiTgjo4UsB7ka8WcoWAC1/s1600/DSC_0045_5.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEglghy-4iJX42kc6HhYhn9OuRt9zeEtNL8tFRPfVhM4kTYCvQSRuoIRY3rh6h5JKaSCAbpKR9C-KEDhoADl1G9VJoilkHuh08WdMWrBfwbnXin3ZXQIqFMbkDBNiTgjo4UsB7ka8WcoWAC1/s400/DSC_0045_5.JPG" width="225" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esimene kord juuksuris</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtJk16irrgoo-JQ_FWoc672BmpzHvaWi1tJBl9vtMbL8DwdHrqC7RhqzzxZnG8MkX3CRr3tvbYFPIUHyhT2vp_OMpBwu_RMac7-cAlZFXMoHjgIOjKChWiq-ilAkntO7Wt0jM4Hq2EVUBM/s1600/DSC_0082.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhtJk16irrgoo-JQ_FWoc672BmpzHvaWi1tJBl9vtMbL8DwdHrqC7RhqzzxZnG8MkX3CRr3tvbYFPIUHyhT2vp_OMpBwu_RMac7-cAlZFXMoHjgIOjKChWiq-ilAkntO7Wt0jM4Hq2EVUBM/s400/DSC_0082.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFE8OdLlTEfWCgU2fX91IdCVWiNMynXNIY-tQqtoHbs7QPSPNUGB3_PvsD0TpXha8yffZnT-XvP8v6Ew_jP9gm4uOGcGb0-5MV5uJ8XfcxGlW23PHhRnegGD9D8Ybkffkf2kKWXKp6JCc-/s1600/DSC_0097_2.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgFE8OdLlTEfWCgU2fX91IdCVWiNMynXNIY-tQqtoHbs7QPSPNUGB3_PvsD0TpXha8yffZnT-XvP8v6Ew_jP9gm4uOGcGb0-5MV5uJ8XfcxGlW23PHhRnegGD9D8Ybkffkf2kKWXKp6JCc-/s400/DSC_0097_2.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRSC3UB8fC_p8zS9yXo9-rH0WdLQ31HWq28H489jPUoj5w_1DqcVHthR6RxqpD5rfDj3WdE7z8dZ6AyYRsK6eyk6AOXoxFsB0FiTlL9Fcy6FvIC1UlCId3bY0Q-D8oWhvuJeTCDKcJ8qyl/s1600/DSC_0103.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRSC3UB8fC_p8zS9yXo9-rH0WdLQ31HWq28H489jPUoj5w_1DqcVHthR6RxqpD5rfDj3WdE7z8dZ6AyYRsK6eyk6AOXoxFsB0FiTlL9Fcy6FvIC1UlCId3bY0Q-D8oWhvuJeTCDKcJ8qyl/s400/DSC_0103.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9u3zvmbgcii1VV58p649gkn3K4lpILgKMppfWA4eAPbBAlMXJw5xPfnKl_my5KI3OWNNVhVTJXpv80QJp8feBQKf5QsURdunwEOLCsGMWn9ylf_6c_kzfBiOoNV8mhbHEj7oUYVZ6mUZ9/s1600/DSC_0165.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj9u3zvmbgcii1VV58p649gkn3K4lpILgKMppfWA4eAPbBAlMXJw5xPfnKl_my5KI3OWNNVhVTJXpv80QJp8feBQKf5QsURdunwEOLCsGMWn9ylf_6c_kzfBiOoNV8mhbHEj7oUYVZ6mUZ9/s400/DSC_0165.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Täitsa ise tegi</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJSDyTZtih8lhnmzqkc5QyjnbkFgdqorLQyuCzbtZh7tC5rsEjnWsZ0CyUQnmfH4fbBxD-srWJqIGx7YTHM4x8MoPVhPE8MDHMUcay7me1L8SZJpiTVw3UOeUHT0UE9fJQmEBnuM0yI2tJ/s1600/DSC_0185_3.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgJSDyTZtih8lhnmzqkc5QyjnbkFgdqorLQyuCzbtZh7tC5rsEjnWsZ0CyUQnmfH4fbBxD-srWJqIGx7YTHM4x8MoPVhPE8MDHMUcay7me1L8SZJpiTVw3UOeUHT0UE9fJQmEBnuM0yI2tJ/s400/DSC_0185_3.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnHvV1nbz475QXZZeOTSn8M7i-v9I3cdiH5oXuK1mUA27__8-TgxnW9wRBddXl7BPYZO_0C1zPnJBo96ecCaKrurzw4Nj4JR4n9hitMrKpAqbt5QbeF7yOYlHkBcPh7epdWrzkbqmSvAU-/s1600/DSC_0206.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhnHvV1nbz475QXZZeOTSn8M7i-v9I3cdiH5oXuK1mUA27__8-TgxnW9wRBddXl7BPYZO_0C1zPnJBo96ecCaKrurzw4Nj4JR4n9hitMrKpAqbt5QbeF7yOYlHkBcPh7epdWrzkbqmSvAU-/s400/DSC_0206.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho58oVpdXTS3YyKMwQ1btHU6pTr6q1W0wVDWHoF7RqAvLv_D1d7j69eYKHN8H3UmL4-eG9FgAGkm6SwWQHxhZQbsNaP2x8Pca-cvIbs8o1Sg97mlHi7amzMpe3QJgaEd5Np9m_HDQGXbh5/s1600/DSC_0236_1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEho58oVpdXTS3YyKMwQ1btHU6pTr6q1W0wVDWHoF7RqAvLv_D1d7j69eYKHN8H3UmL4-eG9FgAGkm6SwWQHxhZQbsNaP2x8Pca-cvIbs8o1Sg97mlHi7amzMpe3QJgaEd5Np9m_HDQGXbh5/s400/DSC_0236_1.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOBcVJICvMoFHjvMmOo06Evu7xEeRHHCdpR6gQNat3jkIIQuPPQaM9B1k8J3zxSe8mSKkoFDGem-Am3xvbmCp0pL1zzJvBmY0rqQqBmbd7sVxzoqvHl479idbpD5eXDv0cDsWC83ipNphr/s1600/DSC_0304.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhOBcVJICvMoFHjvMmOo06Evu7xEeRHHCdpR6gQNat3jkIIQuPPQaM9B1k8J3zxSe8mSKkoFDGem-Am3xvbmCp0pL1zzJvBmY0rqQqBmbd7sVxzoqvHl479idbpD5eXDv0cDsWC83ipNphr/s400/DSC_0304.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Lihtsalt nii kaval nägu</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLIpI80xZ0VDkoBh67Dkxl5aF4NYyMnhKY2u4iaHBoxwVgpd9XLpgtZKHSkS4oPNEpO0xIFOAyhrC3pLrqLDlrhu92t27e7Qim-1pvvxe3AYXeZC5IsVNuz2K7qspq8tY3Cn-7Rpiz7mhB/s1600/DSC_0332.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiLIpI80xZ0VDkoBh67Dkxl5aF4NYyMnhKY2u4iaHBoxwVgpd9XLpgtZKHSkS4oPNEpO0xIFOAyhrC3pLrqLDlrhu92t27e7Qim-1pvvxe3AYXeZC5IsVNuz2K7qspq8tY3Cn-7Rpiz7mhB/s400/DSC_0332.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM_G5j1m1xvyZgey3wTiKU7cXZ1T665_ieIJMIRWGrxoWBHlG9PF71vx08FVP1Ux_Hd3gM_xH8W7aeO3N5RBS-x4dUEskB-ddkldBmuQ084-LPJg5-CTXkcTBzA4LA3l8FHE5Q3tklOT72/s1600/DSC_0349.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhM_G5j1m1xvyZgey3wTiKU7cXZ1T665_ieIJMIRWGrxoWBHlG9PF71vx08FVP1Ux_Hd3gM_xH8W7aeO3N5RBS-x4dUEskB-ddkldBmuQ084-LPJg5-CTXkcTBzA4LA3l8FHE5Q3tklOT72/s400/DSC_0349.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQTHrVqhzyjdgGlWr5Q8c1mhowuFDsoCDKLL6ZDaQeYSnyNeebwSNEaFywxRxIj9o8514HpY2bwA2xxmufBweIbbAglhXb-tjO2hZOFOOSoWqYf2-v3diocaAg59EtbW_M4mMNllMMl-5M/s1600/DSC_0368.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQTHrVqhzyjdgGlWr5Q8c1mhowuFDsoCDKLL6ZDaQeYSnyNeebwSNEaFywxRxIj9o8514HpY2bwA2xxmufBweIbbAglhXb-tjO2hZOFOOSoWqYf2-v3diocaAg59EtbW_M4mMNllMMl-5M/s400/DSC_0368.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi_deyRQHg2-CPgGkf58DBbx3o7YEMNTnkIQT1VfmncT1qVowUIMB_sfup_7OlDYPq0KAwIKr8qneTA9xbFOuXve3-4A5lbeBdeBdOubiW6rdMfJa_yfYR5BosxcC-ItNdwO6kmLvuBaNC/s1600/DSC_0457.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhi_deyRQHg2-CPgGkf58DBbx3o7YEMNTnkIQT1VfmncT1qVowUIMB_sfup_7OlDYPq0KAwIKr8qneTA9xbFOuXve3-4A5lbeBdeBdOubiW6rdMfJa_yfYR5BosxcC-ItNdwO6kmLvuBaNC/s400/DSC_0457.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgie_leLnW1MaNa3M5KnIaEViRXnAoB8iCfVORQs_OkXUEkt2gfoBDRUlz4sw3nTPwjWWJq990UhJ-4mq0QiD0VEsvaQjfgUQbO2pDLP1L_F48tYvbDtwkWgSvq3AaUdxBAeTgHMRCASod5/s1600/DSC_0469.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgie_leLnW1MaNa3M5KnIaEViRXnAoB8iCfVORQs_OkXUEkt2gfoBDRUlz4sw3nTPwjWWJq990UhJ-4mq0QiD0VEsvaQjfgUQbO2pDLP1L_F48tYvbDtwkWgSvq3AaUdxBAeTgHMRCASod5/s400/DSC_0469.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiD8m5CcmKeA9Sp3iQ_36oTepjoedE5REGxCibjvcKb85r3yjsmYMTNDq9aU2WsbD6WZmDcmAak3RlA3h2yIuZogc6LRfjPyvfk7Ps6ZPZ6X9_ohI_uyXyR-4yi3kkH6yZv6fi3evFkoxWj/s1600/DSC_0585.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiD8m5CcmKeA9Sp3iQ_36oTepjoedE5REGxCibjvcKb85r3yjsmYMTNDq9aU2WsbD6WZmDcmAak3RlA3h2yIuZogc6LRfjPyvfk7Ps6ZPZ6X9_ohI_uyXyR-4yi3kkH6yZv6fi3evFkoxWj/s400/DSC_0585.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ükskord käisime ilma lasteta väljasõidul</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7TAt8YIZYUE2YcjqjJVgYqTOTX2YUE5SlupMEfQIJezDrJE7L0TIsvLV25njGuwxBNsO_KNMSO472y3opAqX5nRU9joDX1H1nyK4BqRk2waYS4ML1bu39W3L7_XsJ-yn2mrIJN85kIGxW/s1600/DSC_0626.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi7TAt8YIZYUE2YcjqjJVgYqTOTX2YUE5SlupMEfQIJezDrJE7L0TIsvLV25njGuwxBNsO_KNMSO472y3opAqX5nRU9joDX1H1nyK4BqRk2waYS4ML1bu39W3L7_XsJ-yn2mrIJN85kIGxW/s400/DSC_0626.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw6beCanYXIQ7NPrguv6yCO_RzXirTMCS9pPYGKFaAxssN9-MHA7LlXS0E7x95z_wcph126_oZu56OXFiaMGKdTjMMsby-ZDoHruUmPxmiXKNkERiNQgYTEC_dlKtpbVlwpn90qp9ugYyM/s1600/DSC_0647.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhw6beCanYXIQ7NPrguv6yCO_RzXirTMCS9pPYGKFaAxssN9-MHA7LlXS0E7x95z_wcph126_oZu56OXFiaMGKdTjMMsby-ZDoHruUmPxmiXKNkERiNQgYTEC_dlKtpbVlwpn90qp9ugYyM/s400/DSC_0647.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdBcmisbLXTKW63humbk8ibRtEu7blsC5P2xCeHTA-AM2NiCkRpDY4GxsooEu7mAxYCoZVjhPNoTHZlrU4eVZCgRvkub52s8srmu5VYkRfaBiQXGtpOd_UAD79_qnmEKlhY0vVKoRweFif/s1600/DSC_0654.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdBcmisbLXTKW63humbk8ibRtEu7blsC5P2xCeHTA-AM2NiCkRpDY4GxsooEu7mAxYCoZVjhPNoTHZlrU4eVZCgRvkub52s8srmu5VYkRfaBiQXGtpOd_UAD79_qnmEKlhY0vVKoRweFif/s400/DSC_0654.JPG" width="225" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Liisu joonistus emmes ja issist</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVoOthn3m1GhqEv-bj8bKdGhru2DKARrljaX7zIyZlAoHH7GM6TcAkMWJxAAv8VyA6u2Pg4iHfyb2zaYY5FLQj8crXT8v5X85tKchFxQSneRwBwb_FIfQLNfrmrZ3Uaf4k5vbIrIuzXDzL/s1600/DSC_0665.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjVoOthn3m1GhqEv-bj8bKdGhru2DKARrljaX7zIyZlAoHH7GM6TcAkMWJxAAv8VyA6u2Pg4iHfyb2zaYY5FLQj8crXT8v5X85tKchFxQSneRwBwb_FIfQLNfrmrZ3Uaf4k5vbIrIuzXDzL/s400/DSC_0665.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGuati910-hwdLsD1DGyW3ddwqOyrau4m3InFSOXGhQcVTTjXa-EkHebgT1kajVTYbpg2ef0OW1N65ar30voLIJPMB4FkOaBqTLYmqXRevTu2euPS7mdsWIxEM-3LRbq9tyDJfUlh-uScE/s1600/DSC_0689.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgGuati910-hwdLsD1DGyW3ddwqOyrau4m3InFSOXGhQcVTTjXa-EkHebgT1kajVTYbpg2ef0OW1N65ar30voLIJPMB4FkOaBqTLYmqXRevTu2euPS7mdsWIxEM-3LRbq9tyDJfUlh-uScE/s400/DSC_0689.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXOpqM_T9E2JSWxMpyviPRCAEzQHD_fALK04WdOMHqKaW869gDju2wNbhNtBJtYYjQsWduhENamKxone-1M4_l8BsIto6N4-SE8n34jj8Lj48UTO-AheQQdXdzjFAQTnWUnNDvUve41vIy/s1600/DSC_0756.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhXOpqM_T9E2JSWxMpyviPRCAEzQHD_fALK04WdOMHqKaW869gDju2wNbhNtBJtYYjQsWduhENamKxone-1M4_l8BsIto6N4-SE8n34jj8Lj48UTO-AheQQdXdzjFAQTnWUnNDvUve41vIy/s400/DSC_0756.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZySSSFH9sTWhRJuoqvUjX9cMNGxvXwPXMHlQKZZkrGuEd6VXnz1bupKMJ_oN5shQfWi7L24VZkbp35kTnqk1KO9c_9i_rBJuUX7mbC7j70czHpWQ4nHj4snVKyWBA_Vg-ubsAaJBQrz8O/s1600/DSC_0769.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZySSSFH9sTWhRJuoqvUjX9cMNGxvXwPXMHlQKZZkrGuEd6VXnz1bupKMJ_oN5shQfWi7L24VZkbp35kTnqk1KO9c_9i_rBJuUX7mbC7j70czHpWQ4nHj4snVKyWBA_Vg-ubsAaJBQrz8O/s400/DSC_0769.JPG" width="225" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esimene suusatamine</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEin-Zv5gnUWfiEHaGsPso4ewBPTvjisMp-6RvhY-DIn9MuDul4myVHjAptZzRsxS3Qprx57f7xlDVOaSzRE0d1QdMRYhCLREsfBcErOXshSymEiJLrJ_mn2o-wq-niOe5l6WYSWu1woP8JV/s1600/DSC_0820.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEin-Zv5gnUWfiEHaGsPso4ewBPTvjisMp-6RvhY-DIn9MuDul4myVHjAptZzRsxS3Qprx57f7xlDVOaSzRE0d1QdMRYhCLREsfBcErOXshSymEiJLrJ_mn2o-wq-niOe5l6WYSWu1woP8JV/s400/DSC_0820.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Siis, kui me kõik haiged olime</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimFFtBo9IW9R5QrDWOXb0DQZ90g6Iu4ID9Jp7FssRLPBqLhOJAiHZC0AIZur70V92Kolkwg-fmk83MhJLAFDIejSaJw1Gjat3eLXW6VolJeqsmYsx3exCSJURpK7mnNNBr2qC4ip7xLtgE/s1600/DSC_0823.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEimFFtBo9IW9R5QrDWOXb0DQZ90g6Iu4ID9Jp7FssRLPBqLhOJAiHZC0AIZur70V92Kolkwg-fmk83MhJLAFDIejSaJw1Gjat3eLXW6VolJeqsmYsx3exCSJURpK7mnNNBr2qC4ip7xLtgE/s400/DSC_0823.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_KHhFBidQx9ZVBBq2cA-61RdbeoldGQ7fod13S0EEb7V325qS4pLjusjWq2G5hXw6NuXsKa_tqYyZOyRoui9ckR93L-lgLODtYAnFxuPQHrF78kt16CsqyewP2p5Ghw7phNijXV2qmxMU/s1600/DSC_0831.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEh_KHhFBidQx9ZVBBq2cA-61RdbeoldGQ7fod13S0EEb7V325qS4pLjusjWq2G5hXw6NuXsKa_tqYyZOyRoui9ckR93L-lgLODtYAnFxuPQHrF78kt16CsqyewP2p5Ghw7phNijXV2qmxMU/s400/DSC_0831.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Esimene rongisõit</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-tLTmosWvJCc2ELLQD9Q591AVX_BRXwAEtCs5JiaXrbAVwMSAuiKHADDPa_yLYur5wXRJWpmlXmbQYLbLH0E7fl0ihlUF1kR-J8bVeg4kUVAkGaCQir_JeXd7n86Z5SCGUpIqo9j4qoQJ/s1600/DSC_0843.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj-tLTmosWvJCc2ELLQD9Q591AVX_BRXwAEtCs5JiaXrbAVwMSAuiKHADDPa_yLYur5wXRJWpmlXmbQYLbLH0E7fl0ihlUF1kR-J8bVeg4kUVAkGaCQir_JeXd7n86Z5SCGUpIqo9j4qoQJ/s400/DSC_0843.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil42c0yi5Eu3SQL1qjF-TyOP9c9O3NKUS-PfAaDK6-n3w2PcGpONgS9z5bRTmYALMLKFYxgytM2i0ct4k47nBMKbYD88QIe6-zJbzp15NqL7yHt6mwo8Gdo7OsqjEXU-kwIAiuvFf3nSCu/s1600/DSC_0883.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEil42c0yi5Eu3SQL1qjF-TyOP9c9O3NKUS-PfAaDK6-n3w2PcGpONgS9z5bRTmYALMLKFYxgytM2i0ct4k47nBMKbYD88QIe6-zJbzp15NqL7yHt6mwo8Gdo7OsqjEXU-kwIAiuvFf3nSCu/s400/DSC_0883.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Liisu tegi muffineid ja jagas Saarale ka</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2WaUvyh3hv2uoCCWpR8sizDWnd7YFiQyEmV-KWz_K7giX_BN4obBB_7lmf6Lmo3KxYcyy061NmsV3OUpu1QJ1AHkwzdD9lBssy8MvnQC6J3FwPPVWeGRarAKBpDUyP6puW2IKnddf4xXK/s1600/DSC_0909.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg2WaUvyh3hv2uoCCWpR8sizDWnd7YFiQyEmV-KWz_K7giX_BN4obBB_7lmf6Lmo3KxYcyy061NmsV3OUpu1QJ1AHkwzdD9lBssy8MvnQC6J3FwPPVWeGRarAKBpDUyP6puW2IKnddf4xXK/s400/DSC_0909.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Nõod</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiv2UH_Jghfisg886hCB2C66EPYNFYkpLnhwIKY6ha6EPPA7fdYPcp4zU4p8LR8DzaHe9nWjRK6OvG3GxaSybl2TglDh0_jVIV_-XU1xhVqrZU_EUF1VrxwdNPzbclLAkK_K7-2oapzny9l/s1600/DSC_0934.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiv2UH_Jghfisg886hCB2C66EPYNFYkpLnhwIKY6ha6EPPA7fdYPcp4zU4p8LR8DzaHe9nWjRK6OvG3GxaSybl2TglDh0_jVIV_-XU1xhVqrZU_EUF1VrxwdNPzbclLAkK_K7-2oapzny9l/s400/DSC_0934.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5l37AG5o1is0hsAuZkwvRpT73Y-a5-0T8_LsM4WIJlnok-dSh_RToHkEC4fvtjtb2FTPaTsRDFyZZ6cg7hmGoE6rapCbL6aQ1vdjxupkZIjjsfoMukA3KazOYTbDRo-22fGsmZlsaD3BV/s1600/DSC_1008.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5l37AG5o1is0hsAuZkwvRpT73Y-a5-0T8_LsM4WIJlnok-dSh_RToHkEC4fvtjtb2FTPaTsRDFyZZ6cg7hmGoE6rapCbL6aQ1vdjxupkZIjjsfoMukA3KazOYTbDRo-22fGsmZlsaD3BV/s400/DSC_1008.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitHjb60LW-1dVY_uFiDy6Rxg0XhO8yfPC6t0Pc0rHzjw8wNgX85_kPLnSKjPn3Eqr-7pnoz-rC569CFSN6vE9NL-pnJzvuQh-Ynid2sDgqu4Rz92DvNEb6v5IhZNtHQsZtC1PwunEdajVh/s1600/DSC_1019.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEitHjb60LW-1dVY_uFiDy6Rxg0XhO8yfPC6t0Pc0rHzjw8wNgX85_kPLnSKjPn3Eqr-7pnoz-rC569CFSN6vE9NL-pnJzvuQh-Ynid2sDgqu4Rz92DvNEb6v5IhZNtHQsZtC1PwunEdajVh/s400/DSC_1019.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Liisu loeb õele (kes juba ammu magab) unejuttu</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvO7rXtdbf2XJGojFlloVMWiKnV7ylNtCuj_Yk2gwTetslUR6uHV4fQhYZOP5S5YtW_LN5E8yxcK1PSxKOMauDwjWGNjmW4KNrrSjw27eNwmFLMMCeCcIe-2mEI313sTeUdbLSS7ESGMrP/s1600/DSC_1081.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhvO7rXtdbf2XJGojFlloVMWiKnV7ylNtCuj_Yk2gwTetslUR6uHV4fQhYZOP5S5YtW_LN5E8yxcK1PSxKOMauDwjWGNjmW4KNrrSjw27eNwmFLMMCeCcIe-2mEI313sTeUdbLSS7ESGMrP/s400/DSC_1081.JPG" width="225" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Ronis ise nii kõrgele</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQJwv0lu_K97t0LHELhHQm3xwt_0gvPqszGcQcxPM9hCwqbvQ7xN3LYbTGhBxK1dQrL3nayIMMtIKeN42GkPjevf3el2DuBM3TyJWj09ErERLWClYSuPy0oUg0oHRXhyphenhyphenBIrzZ7yxhMjAwU/s1600/DSC_1149.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiQJwv0lu_K97t0LHELhHQm3xwt_0gvPqszGcQcxPM9hCwqbvQ7xN3LYbTGhBxK1dQrL3nayIMMtIKeN42GkPjevf3el2DuBM3TyJWj09ErERLWClYSuPy0oUg0oHRXhyphenhyphenBIrzZ7yxhMjAwU/s400/DSC_1149.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Leia kümme erinevust</td></tr>
</tbody></table>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVpaiV40d2tww5EJ-0oVTGL8YZzBWcWi5OvpgSX4xWHLm4ME7ZA0ilf4ty-T7Vxq-eevHYgOcw3V3E-lpYHX4MFm-bLBFGunIP_E32s5O1GpNxs8e_Q5bLlQNsUnc6DzA2_zDG7M2Nyaz-/s1600/DSC_1155.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiVpaiV40d2tww5EJ-0oVTGL8YZzBWcWi5OvpgSX4xWHLm4ME7ZA0ilf4ty-T7Vxq-eevHYgOcw3V3E-lpYHX4MFm-bLBFGunIP_E32s5O1GpNxs8e_Q5bLlQNsUnc6DzA2_zDG7M2Nyaz-/s400/DSC_1155.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<table align="center" cellpadding="0" cellspacing="0" class="tr-caption-container" style="margin-left: auto; margin-right: auto; text-align: center;"><tbody>
<tr><td style="text-align: center;"><a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCkp9nG54wH8RYf5SoFg-Rm2uGwdfnCrL-b9WpRTGUmZ9bznkMutVaw2IECZxpYOFD_TF19y69wYRAyeonnNNmZFD6-8foxTCeR9FrNvEfkgJleaSzxhn_Gz4_9FIHrBsaJZvxcNQ60hwe/s1600/DSC_1159.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: auto; margin-right: auto;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhCkp9nG54wH8RYf5SoFg-Rm2uGwdfnCrL-b9WpRTGUmZ9bznkMutVaw2IECZxpYOFD_TF19y69wYRAyeonnNNmZFD6-8foxTCeR9FrNvEfkgJleaSzxhn_Gz4_9FIHrBsaJZvxcNQ60hwe/s400/DSC_1159.JPG" width="400" /></a></td></tr>
<tr><td class="tr-caption" style="text-align: center;">Plastiliinist ei saa kunagi küll</td></tr>
</tbody></table>
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-91354497883520280622017-04-20T14:59:00.001+03:002017-04-20T14:59:10.476+03:00Kuidas me Elistveres käisime...Suurel Reedel ei olnud meil mingit plaani kuskile külla minna, sest mune reedel veel ei värvita ja mis sa siis niisama lähed. Ja üldse on siis nagu "vaikne aeg". Kuna Rattahullul oli töö, kooli ja muu töö kõrvalt üks väheseid vabu päevi, otsustasime ühe väljasõidu teha. Kaalusime Tartumaa Tervisespordikeskust Elvas, et seal jalutada ja olen kuulnud, et seal pidi lastele ka mingi mänguplats olema. Samas mõtlesime, et jaheda ilmaga ei naudi sellist niisama matkamist ei meie ega lapsed ilmselt. Kaalusime veel mõnda siseruumi atraktsiooni ka, kuid lapsed on meil nohused (jälle!) ja seega ei tahtnud teisi nakatama minna. Ja siis turgatas meile pähe Elistvere loomapark. Värske õhk, mitte väga kaugel ning loomad! <div>
Käisin viimati seal vist ülikooli ajal, kuid väga palju muutunud ei olnud. Nägime oravakesi, karu, kitsesid, põtru, ilvest, rebast, piisoneid ja närilisi. Metsjänes, mäger ja mõned loomad olid kuskil puuris peidus. Metssigade puur oli sigade katku tõttu tühi. Ka näiteks rebane ja ilves peitsid ennast nii hästi, et meie Rattahulluga küll nägime neid, kuid lapsed küll mitte. Nende lemmikuks sai näriliste maja, sest seal olid ilusti kõik hiired, rotid, merisead, deegud ja tšintsiljad silmade kõrgusel klaasi taga. Lisaks jooksid nad mööda puuri ringi, vedasid toitu ringi ja jooksid jooksuratta peal. Näriliste majas lapsed lausa kilkasid. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjP4DyMt9gzl6n91PpNY52WzW5dA7fnl0p9Vk6iYTeI9yxKC8Yh36Xh1wib7vBpGM6gV7VVfTMZT8llw5_9e5kFUU3_UxIKbad9M8eS7VEDbNOu0B9rX4H-6ngnyILm9owXoIurb0e7vTso/s1600/DSC_1131.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjP4DyMt9gzl6n91PpNY52WzW5dA7fnl0p9Vk6iYTeI9yxKC8Yh36Xh1wib7vBpGM6gV7VVfTMZT8llw5_9e5kFUU3_UxIKbad9M8eS7VEDbNOu0B9rX4H-6ngnyILm9owXoIurb0e7vTso/s400/DSC_1131.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuGqOg_2teOIqXOql3p8hu8ktHtQoxFMeI0eTMi5ZxQC2pLJ3mq7f4jfhabjpZfcMeP-PGOV2mHeutEp0u1LMJDeWI7p1EV-jWZYgq70tRFeKNMAJxRc-uIbUcpWzoovRdR0dXe5T6hoQX/s1600/DSC_1136.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhuGqOg_2teOIqXOql3p8hu8ktHtQoxFMeI0eTMi5ZxQC2pLJ3mq7f4jfhabjpZfcMeP-PGOV2mHeutEp0u1LMJDeWI7p1EV-jWZYgq70tRFeKNMAJxRc-uIbUcpWzoovRdR0dXe5T6hoQX/s400/DSC_1136.JPG" width="400" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Aga koju tulles ja veel mitu päev hiljemgi ei rääkinud Liisu suurest karust või hiigelsuurtest piisonitest või sarvedega kitsedest ega ka närilistest vaid hoopis surnud linnust. Karu puuri juures olid maas ühed linnutiivad, keha me ei näinud. Liisu tahtis väga teada, mis need on. Seletasin siis, et lind on maha kukkunud ja surma saanud. Ja nii ta räägib siiani vahepeal kuidas lind oli surma saanud.</div>
<div>
Jäime väljasõiduga väga rahule ja soojade ilmadega võiks ühe käigu sinna veel teha ja ka piknikukorvi kaasa võtta, sest seal olid väga mõnusad lauad pikniku pidamiseks.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSw9OEK7s4L8_Asxw5AbdrkkFoU4KD52OZW9P5-XtrUgRRcnLUUuIhrzWJYN4Gto0X8-c70rjNrTiV3mXy6UDlyjSz7VRdKaZQI6yD9qEh8jDgVQUZnG8Vk4-fc3A6vOF69wL19WMArVRp/s1600/DSC_1128.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgSw9OEK7s4L8_Asxw5AbdrkkFoU4KD52OZW9P5-XtrUgRRcnLUUuIhrzWJYN4Gto0X8-c70rjNrTiV3mXy6UDlyjSz7VRdKaZQI6yD9qEh8jDgVQUZnG8Vk4-fc3A6vOF69wL19WMArVRp/s400/DSC_1128.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgU9qvlyFgjmHzzwSqNE_1LmFMrvOJsvXE3XqX7BNIW5co4cUGFTaK9TsQjivSs6yL4XP7QDECy8TGqQpSqcZq25Gpy0t7t9jRiAN1Gr910AT7AlahcMfhyeBXGvdWO0SYOX89B5TOeIRi/s1600/DSC_1130.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjgU9qvlyFgjmHzzwSqNE_1LmFMrvOJsvXE3XqX7BNIW5co4cUGFTaK9TsQjivSs6yL4XP7QDECy8TGqQpSqcZq25Gpy0t7t9jRiAN1Gr910AT7AlahcMfhyeBXGvdWO0SYOX89B5TOeIRi/s400/DSC_1130.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
</div>
<div>
XOXX</div>
Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-39363743577255680752017-04-16T15:11:00.000+03:002017-04-16T15:13:47.025+03:00Üks aasta ja peaaegu viis kuud...Saara on praegu umbes täpselt sama vana, kui oli Liisu siis, kui Saara sündis - 1 aasta, 4 kuud, 3 nädalat ja päev-paar peale. Ja nii naljakas on mõelda, et mul oli juba nii pisikese tita kõrvalt uus tita. Pitlide pealt tundub ka Liisu siis veel nii titakas. Ma hetkel oma dropboxile ligi ei pääse ja pildikaustad on vanas arvutis ning google photodes ka nii vanu pilte ei ole, seega panen siis ühe pildi, mis siin blogis juba olnud on.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBkoXjo4ZJN06pYefNdnxNNnpVJUc5PzD6AXWwWwM0ZphpqVwDvHPtyVaFRNBe8o5wLVxpnmU9Z263ZQNipt-a64PTlbyuyt4hvBL-dnZDtcNsw411nedQ8Rp9LXJhcKtkyi3owftKkCLn/s1600/IMGP6250.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiBkoXjo4ZJN06pYefNdnxNNnpVJUc5PzD6AXWwWwM0ZphpqVwDvHPtyVaFRNBe8o5wLVxpnmU9Z263ZQNipt-a64PTlbyuyt4hvBL-dnZDtcNsw411nedQ8Rp9LXJhcKtkyi3owftKkCLn/s400/IMGP6250.JPG" width="400" /></a></div>
Samas tundus mulle Liisu ikkagi siis juba üsna suur ja asjalik. Sõnu kasutas ta ka natuke rohkem, kui Saara praegu, nii et võib-olla sellepärast ka. Ja öeldakse ka, et kui perre sünnib uus laps, siis esimene laps peab suureks kasvama ära või, et siis esimene tundub juba nii suur laps.<br />
Saara tundub mulle praegu ikkagi pisike veel. Eks ta meie pesamuna ka ole. Tegelikkuses on ta ka juba suur ja tubli. Sööb ise lusikaga sööki ja üldjuhul teda söötma ei pea, on loobunud igasugusest pudelipiimast, magab terved ööd õega ühes toas, saab ilusti aru käskudest ja keeldudest ja üldse kõigest jutust ja oma 5-6 sõna kasutab ise ka. Aga ikkagi, praegu ei kujutaks hästi ette, et mul näiteks praegu veel üks beebi oleks. Ilmselt kui oleks, siis see tunduks jällegi täiesti okei. Igal juhul olen ma üli õnnelik, et need kaks printsessi mul olemas on ja raske on kirjeldada seda õnnetunnet, kui pühapäeva hommikul äsja ärganuna kõik neljakesi voodis kaisus vedeleme.<br />
Ja lõppu mõned hiljutised klõpsud telefonist Saarast ja Liisust.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjI389Kw3XoQ8X5Ys4mROdUir5ddzx0PhspVnHOOa-UOn3G6ozKDS3eiYeu_On_nHHuABF0eB_2n_3FcYDUdhXgz8bfBGBmY2WUM5nyxcF2rsaD8DWAx5-2c6_aFV953r-dYomDQulR9tB/s1600/DSC_1124.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgjI389Kw3XoQ8X5Ys4mROdUir5ddzx0PhspVnHOOa-UOn3G6ozKDS3eiYeu_On_nHHuABF0eB_2n_3FcYDUdhXgz8bfBGBmY2WUM5nyxcF2rsaD8DWAx5-2c6_aFV953r-dYomDQulR9tB/s400/DSC_1124.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeoXNORLFWFnLr4HhjgNpmk624hIxx41iqtYDdekAMVRX79T5e4U_9YF_qUiVAVY_sDxZg9W-si3IX34U9hOUMH4BhwRfC_21R1i8LfTY2LE3Ptht2ZpcinRanmUtEmRb9RMeY4flSUEZ2/s1600/DSC_1108.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgeoXNORLFWFnLr4HhjgNpmk624hIxx41iqtYDdekAMVRX79T5e4U_9YF_qUiVAVY_sDxZg9W-si3IX34U9hOUMH4BhwRfC_21R1i8LfTY2LE3Ptht2ZpcinRanmUtEmRb9RMeY4flSUEZ2/s400/DSC_1108.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ1WNvkjzpBCY8flXfV4JItduSSkExmjUJK7a8HpO8mdJXs4bNJRTnNtCOjMWS5vcHZXg7w0Tkap4PnYmB3DhIlo7wf_YzWAEbKGVYnriMQh8WKcBXQQYIAM49qNDgph3fMk20s80mH6Uu/s1600/DSC_1103.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhZ1WNvkjzpBCY8flXfV4JItduSSkExmjUJK7a8HpO8mdJXs4bNJRTnNtCOjMWS5vcHZXg7w0Tkap4PnYmB3DhIlo7wf_YzWAEbKGVYnriMQh8WKcBXQQYIAM49qNDgph3fMk20s80mH6Uu/s400/DSC_1103.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKyC4fqUT2UkMyQ42DGQHyWkxynXF_xy0BSRKsM-ffthCKGIrUlwmkRi1ner-Qt1lvJjfgA00Usl0eEPXjPtABitUxonyOD5Wz7ibm8nCQ5DqWLx0DzvRcB-PdCm2_da984vhgcTaseJmu/s1600/DSC_1097.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgKyC4fqUT2UkMyQ42DGQHyWkxynXF_xy0BSRKsM-ffthCKGIrUlwmkRi1ner-Qt1lvJjfgA00Usl0eEPXjPtABitUxonyOD5Wz7ibm8nCQ5DqWLx0DzvRcB-PdCm2_da984vhgcTaseJmu/s400/DSC_1097.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjokUpsP7ekF8uY8Dmrs2SyJCGAFV6P8GwwgMZ3Bugg528BX6N2OKBrs6vsT85rESwEq8L-Z9UMydIjnFESDdDpviq30wQKJY-rin99SKlpdSM40CRuNrNKc-mbKaAc5k_Umn1n_URaZSz4/s1600/DSC_1075.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjokUpsP7ekF8uY8Dmrs2SyJCGAFV6P8GwwgMZ3Bugg528BX6N2OKBrs6vsT85rESwEq8L-Z9UMydIjnFESDdDpviq30wQKJY-rin99SKlpdSM40CRuNrNKc-mbKaAc5k_Umn1n_URaZSz4/s400/DSC_1075.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDrjIElexv4u6MBPbzdwwIJQGziOfTw5Z7YvEgjWO0PDLIycc63hVYxqAef8KcKT7Jom7IkO0r2i0_BR4pNMswG5bjpiNcGjIFmnp89wypsMAxvnLtgKq45qVmsDMrqM9hT2Ic1hRTndpj/s1600/DSC_1066.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjDrjIElexv4u6MBPbzdwwIJQGziOfTw5Z7YvEgjWO0PDLIycc63hVYxqAef8KcKT7Jom7IkO0r2i0_BR4pNMswG5bjpiNcGjIFmnp89wypsMAxvnLtgKq45qVmsDMrqM9hT2Ic1hRTndpj/s400/DSC_1066.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAZDX0HFcGl8M7UmH6JVlVPBH1o0iDDXXDvMJ1WSs46GD1f09gYrpka8jrQ0VawkCalM1XTBsYc59KsTYXmE1elYEXxVJbNfX2gXvEDi-Hm0AeqefHQpWdWY2NBlZb9FB0eCKCeONe3BJW/s1600/DSC_1025.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhAZDX0HFcGl8M7UmH6JVlVPBH1o0iDDXXDvMJ1WSs46GD1f09gYrpka8jrQ0VawkCalM1XTBsYc59KsTYXmE1elYEXxVJbNfX2gXvEDi-Hm0AeqefHQpWdWY2NBlZb9FB0eCKCeONe3BJW/s400/DSC_1025.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhp5bGX6hzJFDR0rgcOCtBp-PPxNNqsIsZptDXyJ-MmIZcelaLDp_ntD1_XnxGZi1EqHzVMw-PRurfxGeReFkOz3pgtBxIrmKWjtPGui3d-t6kC5nKVgGY8ygQ12oIRQ0lmbvovPJW5_50E/s1600/DSC_0997.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhp5bGX6hzJFDR0rgcOCtBp-PPxNNqsIsZptDXyJ-MmIZcelaLDp_ntD1_XnxGZi1EqHzVMw-PRurfxGeReFkOz3pgtBxIrmKWjtPGui3d-t6kC5nKVgGY8ygQ12oIRQ0lmbvovPJW5_50E/s400/DSC_0997.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPoiff051sr5TmhJWRB_YPrZ1qmJUuM6wsTwlD6Dj949hOfcWbmuxFtdhBjX91IQvSiVmO5cDWRgsZe_G0SjkW4xQ4q_vnYsjXq4tApf8tJ7p9EAd-ECS7PQrI24a0MLQsR_GXpIJV_j23/s1600/DSC_0993.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiPoiff051sr5TmhJWRB_YPrZ1qmJUuM6wsTwlD6Dj949hOfcWbmuxFtdhBjX91IQvSiVmO5cDWRgsZe_G0SjkW4xQ4q_vnYsjXq4tApf8tJ7p9EAd-ECS7PQrI24a0MLQsR_GXpIJV_j23/s400/DSC_0993.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdflrTiPyUUny6jkbkfJNmyVehg2Sc576CnOdIKnHdGMZ03lk_zRJ3qkJx59sG2SwElVjSWogvD4pzO_2r1XSUNy5IIOo5lHiEz1hzR3FItE6Tq15vCABmHK4OdC-wYG7Cpo0m-1ow3HX0/s1600/DSC_0947.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhdflrTiPyUUny6jkbkfJNmyVehg2Sc576CnOdIKnHdGMZ03lk_zRJ3qkJx59sG2SwElVjSWogvD4pzO_2r1XSUNy5IIOo5lHiEz1hzR3FItE6Tq15vCABmHK4OdC-wYG7Cpo0m-1ow3HX0/s400/DSC_0947.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-77021318643991390492017-04-12T15:01:00.001+03:002017-04-12T15:01:24.758+03:00Kui killud toovad õnne...... siis meie saame küll varsti väga palju õnnelikumaks.<br />
Paar nädalat tagasi, laupäevasel päeva,l oli Rattahull koolis (ta käib jälle tarkust taga nõudmas) ja mina lastega kodus. Pesin köögis hommikuseid pudrukausse, kui kuulsin elutoast suurt mütsatust ja klirinat. Tormasin kohale ja seal lebas meie telekas.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNLRoik0gBe3FF5KP5oCidrb9K3KizKJl2jIm2Ip0ckYBS6EpT_5_oCp7Y09-m5cOLAycIym39tWTIUd5PF5l5XfPrBv2ZFt0rZFyTmVC-9Zw4MKokwB7OEg9mnoA5P6pN_o42RuG8MeVu/s1600/DSC_0916.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNLRoik0gBe3FF5KP5oCidrb9K3KizKJl2jIm2Ip0ckYBS6EpT_5_oCp7Y09-m5cOLAycIym39tWTIUd5PF5l5XfPrBv2ZFt0rZFyTmVC-9Zw4MKokwB7OEg9mnoA5P6pN_o42RuG8MeVu/s400/DSC_0916.JPG" width="400" /></a></div>
Liisu oli kuidagi kapi peale roninud ja libisenud vist ja teleka ka alla tõmmanud. Ise ta pihta ei saanud ja Saara ka õnneks mitte aga ehmatus oli suur. Mis kõige hullem, siis see teleka jalg oli klaasist ja kõik kohad olid peenikesi klaasikilde täis. Liisu püsis ehmatusest diivanil ja Saara oli ka uskumatult sõnakuulelik, kui keeleasin tal diivanilt maha tulla ja sain selle segaduse enam-vähem likvideeritud. Teleka pilt oli pärast selline vahva triibuline.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVrPM2AJAoYiJ4mYBz6JXIH3hWqE931SbyZOPN8CwgZZ69bXyv3GW_0MmmgnrXBYLlulOc8iqJ2o6KtsmKYdgpJ957WFbtegWpdJ6Dsdtcn6CXlqSMOSMexXndv-ceckFrgZiz78XQnviy/s1600/DSC_0931.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhVrPM2AJAoYiJ4mYBz6JXIH3hWqE931SbyZOPN8CwgZZ69bXyv3GW_0MmmgnrXBYLlulOc8iqJ2o6KtsmKYdgpJ957WFbtegWpdJ6Dsdtcn6CXlqSMOSMexXndv-ceckFrgZiz78XQnviy/s400/DSC_0931.JPG" width="400" /></a></div>
Õnneks meenus mulle, et meil on ju kodukindlustus ja me peaks kõik võimalike variantide vastu kindlustatud olema. Natuke mässamist, piltide ja paberite saatmist ja paari päevaga oli meile telekas hüvitatud. Ostsime uue ja suurema asemele. Rattahull tunnistas, et natuke oli isegi hea meel, sest tema olevat ammu suuremat telekat tahtnud. Minu meelest polnud vanal telekal häda midagi aga uue ja suurema üle ka ei kurda.<br />
Läksid mõned päevad mööda ja ühel õhtul istusin spontaanselt diivanilaua peale, mis muideks on klaasist. Kostis kerge raksatus ja klaas murdus. Olen enne ka selle peal istunud ja lapsed on sinna peale roninud aga midagi pole juhtunud. Nüüd vist istusin kuidagi liiga ääre peale või täpselt hella koha peale ja katki ta oligi. Otsisin jälle tolmuimeja välja, et kilde likvideerida. Mul tuli isegi naer peale, sest just oli see teleka jant olnud. Kindlustuselt midagi nõudma ei hakanud, sest see oli taaskasutusest saadud aastaid vana laud. Nüüd asendavad diivanilauda laste toolid - head madalad. Peab uue laua ka kunagi vaatama.<br />
Möödunud nädalavahetusel ruttas Rattahull hommikul jälle kooli. Tal oli vaja minu autost paari asja ja tahtis mu autovõtmed kaasa võtta ja postkasti visata. Kuna ma neid sealt pärast kookida ei viitsinud, siis tegin talle aknast puldiga uksed lahti. Rattahull kohmitses enne veel midagi tööautost ja meie asusime lastega sööma. Minu auto on selline, et kui peale puldiga avamist mõne aja jooksul uksi lahti ei tee, siis lähevad uksed jälle lukku. Muidugi kohmitses Rattahull tööautos nii kaua, et lukku nad läksidki. Helistas siis ta mu telefonile, kuid lapsed olid ilmselt telefoni enne näppinud ja helina vaikse peale pannud nii, et ma ei kuulnud. Kuna Rattahull oli juba kooli hiljaks jäämas, siis selle asemel, et näiteks üles tulla võtmete järgi, otsustas ta maast väikse kivi võtta ja sellega vastu akent visata. Võttis pisikese kivi ja arvas, et seda peaks vähe kõvemini viskama. Ja keset meie pudrusöömist kostis veider klaasi pinin ja see väike kivi oli aknasse augu teinud ja ämblikuvõrgu tekitanud. Õnneks on aknad kahekordsed ja külm sisse ei tule aga klaas on nüüd vaja välja vahetada. Huvitav, kas ise lõhutud akna hüvitab ka kindlustus...?<br />
Ja parem oleks, et kõik need killud meile rämedalt õnne tooks.<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-19987208427287813082017-03-04T23:21:00.001+02:002017-03-04T23:27:53.711+02:00Kuidas Liisul vahel kõrvad valutavad...Ma kipun kodus laulma. Kui muidu lastakse häälepaelad valla dušši all, siis mina ümisen kodus nõusid pestes või mida iganes tehes, sest mind lihtsalt jäävad laulud kummitama. Tänu sellele oskab Liisu laulda igasuguseid viisijupikesi uuematest ja vanematest poplauludest.<br />
Täna hommikul ümisesin jälle köögis ja Liisu ütles äkki mulle, et ära laula. Jätsin järgi aga isegi aru saamata ümisesin varsti jälle.<br />
Liisu ütles siis juba pahasemalt: "Emme, ära laula! Mul hakkavad kõrvad valutama!"<br />
Hele naer... Ma isegi ei tea, kuidas ta teab sellist väljendit, et kõrvad võivad kellegi laulust valutama hakata. Ja noh, tsutike ma ikka viisi pean ja haraka moodi ikka ei kraaksunud köögis. Aga näe, preilile järsku enam ei sobi.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /><iframe width="320" height="266" class="YOUTUBE-iframe-video" data-thumbnail-src="https://i.ytimg.com/vi/NZDtYxVeVlI/0.jpg" src="https://www.youtube.com/embed/NZDtYxVeVlI?feature=player_embedded" frameborder="0" allowfullscreen></iframe></div>
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-55761006771355661622017-02-19T22:05:00.000+02:002017-03-28T14:21:43.513+03:00Kuidas Liisu "surnuaias" käis...Liisu on paar korda surnuaias käinud, kui me oleme käinud haudu korrastamas. Samuti ütleb ta alati "surnuaed", kui me mõnest surnuaiast mööda sõidame. Me ei ole talle surnuaia kohta midagi täpsemalt rääkinud, sest leian, et surma kontseptsioon on ilmselt talle veel raske hoomata ja vaevalt, et ta aru saab, mida tähenda kui inimene on surnud. Talle tähendab surnuaed lihtsalt riste. Näiteks, kui ta nägi patarei peal "pluss" märki, ütles ta ka "surnuaed".<br />
Aeg-ajalt ma käin kirikus. Juba umbes teismelise ajast peale ma arvan, ei mäletagi. Ema on mind kirikusse viinud nii pisikesest peale, kui ma mäletan. Mind on ristitud õigeusu kirikus ja mingi püha ajal kevadeti viis ta mind alati sinna. See oli alati pikk teenistus vene keeles, millest ma midagi aru ei saanud. Varases teismelise eas sattusin ma ühte baptisti kogudust külastama ja seal ma olen kõik need aastad vahelduva eduga käinud. Ma olen ilmselt see "pühapäeva" kristlane, kes tegelikult ei käi kirikus isegi mitte iga pühapäev ja igapäeva elu päris kristlasena ei ela. Kirikus käin nii, nagu juhtub, palju oleneb ka sellest, milline eluperiood hetkel on. Eks see on ikka nii, et kui ajad on raskemad, siis otsid ka rohkem tuge. Seoses lastega on nüüd olnud mõned aastad, kus olen kirikusse väga harva jõudnud. Paar korda sai küll tita(de)ga ka käidud, aga ega siis suurt keskenduda ja kuulata ei saa ikka. Nüüd on titad suuremad ja kui just Rattahullul ei ole vaja tingimata tööd teha pühapäeva hommikul, siis olen püüdnud minna. Mulle meeldib seal käia. Just selles Kolgata koguduse kirikus, sest seal on nii mõnus õhkkond. Inimesed muidu suuresti ilmselt arvavad, et kirikutes käivad ainult vanad inimesed. Seal on just hästi palju noori - kooliealisi, tudengeid ja minu vanuseid pereinimesi (keda ma ka ikka pean noorteks). Õhkkond on vaba ja miski pole sunnitud, saad seal rahulikult istuda ja mõelda ja pärast mõnelt tuttavalt küsida, kuidas läheb. Kõigil on lapsed kaasas, kes on koridoris või lastetoas või pühapäevakoolis. See selleks, igatahes jah, mulle meeldib.<br />
Tänaseks on lapsed natuke aega terved olnud ja Liisu avaldas tungivat soovi minuga kaasa tulla. Mõtlesin, et las ta siis tuleb. Kuna läksin üksi, siis Saara jätsin koju. Jõudsime ilusti kohale. Jätsime üleriided rippuma ja vahetasin Liisul jalanõud. Tema oli juba lummatud ringi jooksvatest lastest ja arvas ilmselt, et me oleme kuhugi mängutuppa tulnud. Teenistus oli algamas ja läksime saali. Tagaseinas on suur valgustatud rist.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs0l8s35bCMH7Qn5kzOVE9M-y6nmBXose4dmr4PftPcXXaD16CJmWkB5fBaDXFcXRC1IxrYHnqO3sPgLEV7bdRBmW8-SWW8ZJhBveVBotCfQrefP1ek72Yc1i1P6-rqOAUZbs6rvAhGPqf/s1600/1498873_10152676768644234_3112592099170749194_o.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs0l8s35bCMH7Qn5kzOVE9M-y6nmBXose4dmr4PftPcXXaD16CJmWkB5fBaDXFcXRC1IxrYHnqO3sPgLEV7bdRBmW8-SWW8ZJhBveVBotCfQrefP1ek72Yc1i1P6-rqOAUZbs6rvAhGPqf/s400/1498873_10152676768644234_3112592099170749194_o.jpg" width="225" /></a></div>
<br />
Kirikus on ikka valge aga see kodulehel olev pilt on ilmselt efekti mõttes pimedas tehtud. Istusime pingile ja Liisu vaatas huviga ringi. Nähes suurt risti seinas, ütles Liisu kõva häälega "Oooo, kui ilus surnuaed!". Õnneks veel teenistus alanud ei olnud ja saalis oli veel sagimist aga lähedal olnud inimesed said küll ilmselt naerda. Rääkisin õhtul kodus Rattahullule ka seda seika ja no nüüd tundub see veel eriti naljakas. Aga muidu oli ta hea laps. Uudistas ringi veidi, kuid püsis ikka minu juures ja kui lapsed kõik pühapäevakooli tundi läksid, siis leidis Liisu, et tema peab ka minema sinna, kus kõik teised. Mis siis ikka. Saatsin ta kõige pisemate rühma, mis oli alates kolmandast eluaastast, kuid see paistis talle täitsa eakohane olevat ja nelja kuu pärast ta ongi kolmene. Ise sain ilusti seni saalis istuda ja pärast tuli Liisu ka veel minu juurde. Kui ta väga häälekalt jutustama hakkas, läksin temaga kõrvalsaali, kus samuti on pilt ja heli aga lastele on väike mängunurk. Peale teenistust hakkasid lapsed jälle ringi jooksma ja siis ei tahtnud Liisu kuidagi riidesse panna, sest see ringi jooksmine tundus nii põnev. <i>All in all</i> Liisuga annab väga edukalt juba kirikus käia. Nüüd tuleb talle veel selgeks teha, et iga koht, kus rist on, ei ole tingimata surnuaed.Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-61668991264826271322017-01-16T22:31:00.000+02:002017-01-16T22:31:00.873+02:00Kuidas Liisu vahest hästi nunnu on...Liisul on üks kaisukas, mille mu ema talle sünnipäevaks kinkis.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsmAlyoEZcIgXfulPJSqWLRFBNvGJCs9N5j9eX0hQkORp8Bhr6lDCLoLe4kfUhP2lX8eV2jGKchYX4P4TqpOa_hS-UnT8NXav8FMTY6Iw_U04pRRBicA09_RE1SrqZC5C7I9vWh5b1z_y0/s1600/DSC_0423.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjsmAlyoEZcIgXfulPJSqWLRFBNvGJCs9N5j9eX0hQkORp8Bhr6lDCLoLe4kfUhP2lX8eV2jGKchYX4P4TqpOa_hS-UnT8NXav8FMTY6Iw_U04pRRBicA09_RE1SrqZC5C7I9vWh5b1z_y0/s400/DSC_0423.JPG" width="225" /></a></div>
Pildilt võib-olla ei tundu aga see on selline hästi mõnusast materjalist ja hästi pehme. Sellega magab Liisu öösiti ning ka lasteaias on tal see tudumiseks kaasas (kõigil lastel on lubatud lasteaeda kaasa võtta vaid kaisukas). Kui ma Liisult kunagi küsisin, et mis kaisuka nimi on ja lugesin talle ette erinevaid nimesid ette, siis ta ütles, et kaisuka nimi on "Liisu". Me tegelikult Liisut ennast niimoodi ei kutsu, vaid kutsume teda enamasti tema esimese eesnime järgi, seega ta sellist nime üldiselt kuulnud polnud, kuid kaisukale valis ta nimeks just "Liisu" ja nii on ta jäänud. Kui Liisu öösel voodist välja kukub, siis ta küsib "Kus mu Liisu on?". Kui lastaeda talle järgi minna ja kaisukas on kuskil rühma ruumis, siis ta küsib "Kus mu Liisu on?". Nii, et jah üks talle armas kaisukas on tal olemas.<br />
Nagu pildilt näha, siis "Liisul" on käe otsas väike kaisukas. Ma ei mäleta, et ma oleks Liisule ekstra seletanud, et tema kaisukal on ka kaisukas käes, sest mulle tundus loogiline, et kaisuka käe otsas olev nuku on kaisuka kaisukas. Paar päeva tagasi oli "Liisu" Liisu käes. Ma ei mäleta, mis see situatsioon täpselt oli, kuid Liisu tuli lihtsalt minu juurde ja näitas mulle "Liisut" ja käe otsas olevat nukku ja ütles: "Näe, see on Liisu õeke". Aawwwwww! Kunagi varem polnud see jutuks tulnud. Ja Liisu ei mõelnudki nii nagu mina, et kui tal on kaisukas, siis tema kaisuka käe otsas on ka kaisukas vaid see pisike seal "Liisu" käe otsas on "Liisu" õeke nii, nagu temal endalgi on väike õeke. Siis tahtis küll mu süda sulada, et appi kui nunnu mu pisike on. Et mitte pole oluline, et kaisukal oleks ka kaisukas vaid, et tal oleks ka õeke. Ja, et Liisu suhestub oma õega. Või noh, ma ei oskagi seda täpselt öelda. Noh, tahtsingi lihtsalt öelda, et lapsed on ikka niiii nunnud!<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-37759154127924669942017-01-10T14:42:00.000+02:002017-01-10T14:42:50.468+02:00Kuidas Liisu jõuluvanaga kohtus...Nii,arvuti on käes (ja mulle nii meeldib uus arvuti!!!) ja nüüd tuleb siis lõpuks jõulupostitus. Parem hilja, kui... Liisul on need tegelikult juba kolmandad jõulud. Eelmisel aastal meie peres käis üks kiire ja tumm jõuluvana, kes tõi kotid ja pidi kiiresti ära minema. Üle-eelmisel aastal käis meil väga lahe jõuluvana, kuid siis oli Liisu poole aastane ja asjast suurt miskit aru ei saanud, nii et sellist jõuluvana ees seismist ja paki lunastamist pole tal olnud. Seega ei osanud me aimata, kuidas Liisu jõuluvana nähes reageerib.<br />
Lasteaia rühma jõulupidu oli tore. Jõuluvana tuli kohe alguses kohale ja istus diivanile. Nii said lapsed uue tegelase kohalolekuga harjuda. Koos hakkasime siis lumehelbeke-tasa-tasa paberist lumehelbeid õhku viskama ja laulsime mõmmi laulu. Õpetajad olid meid juba enne hoiatanud, et mida rohkem lapsevanemad kaasa teevad, seda julgemad on ka lapsed, vastasel juhul on meil jõulupidu, kus kõik lapsed istuvad emme-issi süles, sest mingit suurt eeskava ei saa nii väikestelt oodata. Nii on, et kui lasteaias, kus muidu emmesid ei ole, nad järsku on, siis tahavad lapsed muidugi nendega olla. Liisu FB beebigrupis rääkisid mitmed vanemad, kuidas nemad jäävad oma lapse esimesest jõulupeost ilma, sest pidu on ilma vanemateta, muidu lapsed ei esine. Pärast saavad vanemad vaadata pilte või paremal juhul näevad videot. Mõnedes lasteaedades istuvad vanemad saalis maskidega, et lapsed neid ära ei tunneks või istuvad lapsevanemad pimedas läbipaistva kardina taga, et lapsed neid esinemise ajal ei näeks ja ilusti kaasa teeks. See pani mind päris imestama. Miks peab üldse kahe-aastane laps perfektselt esinema ja kaasa tegema? Ma poleks üldse kurb olnud, kui Liisu ei oleks kaasa teinud, sest olukord on tema jaoks uus ja ta ei saa aru, miks üks suur punane tüüp istub ja räägib imelikku juttu. Ja veel kellele see esinemine on, kui lapsevanemaid kohal ei ole? Õpetajad näevad seda kava iga päev, mida enne pikalt harjutatakse ja usun, et jõuluvana ei vaata ka nii hoolega, et kellel nüüd välja tuleb või kas mõni laps istub arglikult nurgas ega tee kaasa. Ikka lapsevanemad on ju need, kes härdinult pisarakese poetavad, kui nende pisikesed püüdlikult tantsuliigutusi teevad või esimest korda jõuluvana habet paitavad. Seega olin mina väga rahul meie rühma õpetajate peokorraldusega. Lapsevanemad (enamasti ikka emad) aitasid pulkasid kokku lüüa ja kaasa laulda ja kõigil oli tore. Jah, mõni laps istuski terve aja emme süles või ei läinud jõuluvana käest pakki võtma, kuid sellest ju pole midagi.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3VwvzaWr8JVsnDm8bqcdfMs8EhNeEVGQ72Kg0wsUxY4PHCplAv9bhZsMLcyM_BG7pLhKIgy41ylaCQ-jcgXFAeg7JhqZmAlJbKe5PmXS4Mox02bTE4WhKY29hUT0mdNiKpjHSi6DH0h0X/s1600/IMG_20161214_165038.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3VwvzaWr8JVsnDm8bqcdfMs8EhNeEVGQ72Kg0wsUxY4PHCplAv9bhZsMLcyM_BG7pLhKIgy41ylaCQ-jcgXFAeg7JhqZmAlJbKe5PmXS4Mox02bTE4WhKY29hUT0mdNiKpjHSi6DH0h0X/s400/IMG_20161214_165038.jpg" width="400" /></a></div>
<br />
Liisu ei kartnud jõuluvana ja oma nime kuuldes läks kohe juurde. Jõuluvana küsis, et kas talle lasteaias meeldib ja Liisu vastas peale väikest pausi noogutades "Mhmh". Jõuluvana küsis veel, et kas sa mulle patsu tahad lüüa ja Liisu tegi väike patsu ka jõuluvanale peopessa, sai oma paki kätte ja oli rõõmus.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNXMug7yNr7qG8aoM8qCq9pJwGPWWIxETOnhF3sT8w-_fABWUUQhvnorWU3HHCKRi7UDjBitDSithMZxuZd-VzC20aHolFuKNIF8xMdeAlFzWvoMpSy47uTzYX0YzYXMaKKFdlMuiqtQ6H/s1600/IMG_20161214_170223.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhNXMug7yNr7qG8aoM8qCq9pJwGPWWIxETOnhF3sT8w-_fABWUUQhvnorWU3HHCKRi7UDjBitDSithMZxuZd-VzC20aHolFuKNIF8xMdeAlFzWvoMpSy47uTzYX0YzYXMaKKFdlMuiqtQ6H/s400/IMG_20161214_170223.jpg" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Jõuluõhtu veetsime sellel aastal oma tavapärase seltskonnaga mu ema juures. Enne seda käisid kõik kirikus, kuhu meie olime ka plaaninud minna. Paraku tuli Liisul eelmisel õhtul palavik ja kirikusse me minna ei saanud, millest minul oli eriti kahju. Aga no mis sa teed. Kuna Liisu palavik polnud suur, siis ema juurde ikkagi läksime. Sõime-jõime ja tuli ka jõuluvana. Seekord paistis Liisu juba teadvat, mida see tähendab. Pakkidel käis ilusti järel ja emme abiga laulis jõuluvanale tasakesi põdra-maja-metsa-sees ja ühte mõmmi laulu paar rida. Pärast hoidis oma kõige suuremat pakki kõvasti käes ja korrutas, et see on minu oma. </div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZ1HOtOZRuWML3eyxQr-y-_J31Xql5203tgFQX4fWHjAUfXiwI8JeqsafIsMr1WUPBb3WOd_yRFCXzBip2drqgCfvng6SpJjSMY1V8JlbUD1pwPDKlOVsfmwRcqc0SqIx43STVa7UA2s5r/s1600/DSC_0271.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZ1HOtOZRuWML3eyxQr-y-_J31Xql5203tgFQX4fWHjAUfXiwI8JeqsafIsMr1WUPBb3WOd_yRFCXzBip2drqgCfvng6SpJjSMY1V8JlbUD1pwPDKlOVsfmwRcqc0SqIx43STVa7UA2s5r/s400/DSC_0271.JPG" width="225" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Saara oli jõuluvana suhtes umbusaldav ja hakkas tema juures nutma aga jõuluvana oli mõistev ja andis Saarale pakid täitsa niisama. Küll tema ka kunagi asjale pihta saab, et see jõuluvana pole tegelikult nii hirmus.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3EtpmMet3Nf_yX3lRL_WlUp44kuM2hJsGdih3urGNHDS7K5m05llLFTchyIoVYg_5DAqHFPpRqetepEVTLYpa_Hc6bSwXVQ9SOPSQw60eKgZDrJceUANl92ACC8Ant4f2jbzLnvEw21pb/s1600/DSC_0282.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi3EtpmMet3Nf_yX3lRL_WlUp44kuM2hJsGdih3urGNHDS7K5m05llLFTchyIoVYg_5DAqHFPpRqetepEVTLYpa_Hc6bSwXVQ9SOPSQw60eKgZDrJceUANl92ACC8Ant4f2jbzLnvEw21pb/s400/DSC_0282.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Kingitused olid jälle väga toredad, sest päkapikud olid head luuretööd teinud. Lapsed said Lego Duplo komplekte, teisi ehitusklotse, vilkuvaid ja laulvaid mänguasju, nukusid ja magusat. Mina soovisin jõuluvanalt 50x70 mõõdus patju ja Rattahull sai ka korraliku püksirihma, mis ta soovinud oli ja veel nipet-näpet. Paremad pildid on fotograafilt saamata ja need on telefoniga klõpsutatud. Lastest tahtsime kodus enne ühe ilusa pildi aga kuna nad on püsimatud, siis parim variant tuli välja selline.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2E1NQKFR-NGMwWXRqpKAjX56tmN2Zdb0Fx_BTeYoDqwnmZoUDRyev497D8FdDOmR04nspGQLaEr4KLAofVFMFk2kXP3MyIpjbfanxlLtlhhobQQo9rqYiTv3mnqTPIuwQcIlaETL2QEBg/s1600/IMG_20161224_181145.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj2E1NQKFR-NGMwWXRqpKAjX56tmN2Zdb0Fx_BTeYoDqwnmZoUDRyev497D8FdDOmR04nspGQLaEr4KLAofVFMFk2kXP3MyIpjbfanxlLtlhhobQQo9rqYiTv3mnqTPIuwQcIlaETL2QEBg/s400/IMG_20161224_181145.jpg" width="225" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
Pühadest veel nii palju, et lapsed olidki vaheldumisi haiged. Sünnipäeva ma ei pidanud, sest venna pere ja ema läksid samal päeval Soome sugulastele küll mitmeks päevaks ja siis tuli juba aastavahetus peale. Kurb ma sellest kuidagi ei olnud, sest peale pühade möllu ja haigete laste kõrvalt ei olnud mul erilist viitsimist jälle sööki osta ja vaaritada ja koristada. Lilli ja väikseid kingitusi toodi mulle ikka. Aastavahetus oli meil planeeritud sarnaselt Jaanipäevale, kus neli-viis lastega peret teevad koos süüa ja on niisama ja kui lapsed magavad, saavad täiskasvanud shampust juua ja rakette vaadata. Selleks otstarbeks oli ka täitsa suur maja, kus igal perel oma tuba ja üldse see lahendus mulle meeldis, sest ei pidanud hakkama lapsehoidjat otsima, saab seltskonda nautida ja lastel on mängukaaslased olemas. Meil jäi see üritus siiski ära, sest lapsed olid endiselt tatised ja köhased ja Liisu palavik oli alles paar päeva varem ära läinud. Lisaks jäi aasta viimasel päeval ka Rattahull haigeks. Nii, et meil oli üsna tavaline õhtu, ainult teleprogramm oli parem ja laud oli kaetud ning üks shampus oli ka. Ja täitsa mõnus oli kodus olla ka, ilma et kuskile kiirustama peaks või midagi orgunnima.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9AIivg9DVSXOVR1VGWCUEdsATo2DGLDqUpjimXgzA7EPEfRwOfSjRfrnO3OsmrVip6qz2Pqh1ipuZhxNz9UYkulo-PqYuTYlsDHeHW8Zfmp26D4ONOZQUi5bE4H4nYQmPNQQNUxNx8gmQ/s1600/DSC_0308.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9AIivg9DVSXOVR1VGWCUEdsATo2DGLDqUpjimXgzA7EPEfRwOfSjRfrnO3OsmrVip6qz2Pqh1ipuZhxNz9UYkulo-PqYuTYlsDHeHW8Zfmp26D4ONOZQUi5bE4H4nYQmPNQQNUxNx8gmQ/s400/DSC_0308.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
XOXX</div>
Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-7811477618110457002017-01-07T14:56:00.001+02:002017-01-07T15:13:37.715+02:00Kuidas ma raha säästan... Uus arvuti on tellitud ja peaks mõne päeva pärast saabuma. Rattahull, kes on ka uudiste hull, sest ta võib tundide kaupa lugeda postimeest, delfit ja muid uudiste portaale, skrollis telefonis delfit. Liisu istub kõrval ja vaatab ka ja korraga ütleb "surnuaed, surnuaed!". Rattahull selgitab "peaaegu, kullake, see on meie vabaduse sammas". Ja hele naer...<br />
Rääkides veel kulutustest, siis meil on pulmaaastapäev tulemas, mida tahaks kuskil spaas ligunedes tähistada ja vanal autol on vaja ülevaatus teha, mis tähendab ka suuremaid kulutusi ja lisaks kõigele astus Saara mulle täna näkku, nii et mu prillid läksid katki. Ja mina mõtlesin sellel kuul veel ilgelt raha kõrvale panna...<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQUQzQ5HsVPqhyphenhyphenNdRiIRnXJOOlT05LUS1GZ9pR4pmEDTxCXpvQm8xuQzPv3dMnuzDuI1y7GK9OjR-YZ6bDIxZqnVplDqAfYDrgZbJsUWAQKugTUwfc3GTkLj_6Eg_T4rXmJS5DH0Kk1gTO/s1600/giphy.gif" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="240" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjQUQzQ5HsVPqhyphenhyphenNdRiIRnXJOOlT05LUS1GZ9pR4pmEDTxCXpvQm8xuQzPv3dMnuzDuI1y7GK9OjR-YZ6bDIxZqnVplDqAfYDrgZbJsUWAQKugTUwfc3GTkLj_6Eg_T4rXmJS5DH0Kk1gTO/s320/giphy.gif" width="320" /></a></div>
<br />Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com1tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-6175436134336259762017-01-01T14:36:00.002+02:002017-01-01T14:36:43.043+02:00Happy new year... Heihei. Õnnelikku uut aastat kõigile! Mul jäi eelmisest aastast ikka väga palju postitusi võlgu aga häda oli selles, et juba mõnda aega on meie 4-aastane läpakas erinevaid väsimuse märke näidanud ja temaga toimetamine muutus üha tüütumaks. Nii ma eriti blogima ei kippunudki. Eile mõtlesin veel ühe aastat kokku võtva postituse teha aga kui aasta sai läbi, sai ka arvuti lõplikult läbi. Safe modeis saab veel failidele ligi aga süsteemi taastada enam ei õnnestunud ja suurt midagi seal teha ei saa. Seega katsume lähipäevil uue arvuti osta. Siis ilmselt on suurem isu kirjutada ka. Praegu toksin siin telefonis teile kõigile häid soove ja loodan, et uus aasta tuleb parem kui oli eelmine ning et see oleks täis õnne ja rõõmu ja kordaminekuid. Olge tublid!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFItMBFLpqW7v18GAgtuJpPdvOSCE5jAhMT_ax2aeglKUgv7wemVVsU0D5eP4VnaZiK5-p30dbUn0UeddnjADGrod4r6FbQYZodxLaHN6MIlX12flwXVI2_eX4Gvz8Q2uxeEeafyADQPDZ/s1600/DSC_0192.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjFItMBFLpqW7v18GAgtuJpPdvOSCE5jAhMT_ax2aeglKUgv7wemVVsU0D5eP4VnaZiK5-p30dbUn0UeddnjADGrod4r6FbQYZodxLaHN6MIlX12flwXVI2_eX4Gvz8Q2uxeEeafyADQPDZ/s400/DSC_0192.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
XOXX</div>
Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-56888470207820623852016-12-07T14:36:00.001+02:002016-12-07T14:41:09.197+02:00Kuidas me Saara esimest sünnat tähistasime...<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgW93Fbh8QH6pTwkBCe3KDJwqT671bPS6aOBANHWRPbK06AK-WnvjGCg_mDqR1HYQUv4EmZILrmWOtq-oHTgk2edAxsEcF4pGbMZgpoVBOJC_wyI8Cm4T4my5Sk8NVO6LPzfeGjiLLo50u5/s1600/IMG_20161120_095406.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgW93Fbh8QH6pTwkBCe3KDJwqT671bPS6aOBANHWRPbK06AK-WnvjGCg_mDqR1HYQUv4EmZILrmWOtq-oHTgk2edAxsEcF4pGbMZgpoVBOJC_wyI8Cm4T4my5Sk8NVO6LPzfeGjiLLo50u5/s400/IMG_20161120_095406.jpg" width="225" /></a></div>
Mind vist ei saa enam blogijaks nimetada, sest postituste vahed on veninud nii hirmus pikaks. Saara esimene sünnipäev oli juba pea kolm nädalat tagasi ja alles nüüd saan mahti midagi kirja panna.<br />
Olin juba vist umbes kaks kuud varem valmis vaadanud, et mis kuupäeval Saara sünnat pidada ja asukohana oli plaanis sama mängutuba, kus Liisu esimest sünnipäeva pidasime. Mõtlesin, et ah mis ma nii vara hakkan mängutuba broneerima, et mõistlik oleks vast kuu aega varem. Vahepeal kadus kuidagi aeg käest ja kui ma lõpuks kolm nädalat enne pidu soovisin mängutuba broneerida, selgus, et minu soovitud aeg, päev ja nädalavahetus on tervenisti juba ära broneeritud. Pfff, võttis vanduma küll, et poleks see kaks kuud varem midagi nii vara olnud. Korraga olin nõutu. Oleme mõnel sünnipäeval käinud mängutoas, kuid kas ei sobinud asukoht või oli mingi muu viga. Lõpuks meenus sõbranna kiidetud mängutuba ja tegin ruttu kõne. Minu soovitud laupäevasel päeval olid jälle kõik ajad täis. Järgmisel päeval olid vabad ajad kell 10 ja 18. Kumbki aeg ei olnud nagu ideaalne. Samas ei julgenud enam kaua mõelda ka ja lambist mingit mängutuba hakata otsima ei tahtnud või nädal aega hiljem ka ei soovinud lapse sünnipäeva pidada, seega broneerisin ühe pühapäevase aja ära. Siis sai õnneks ka kutsed laiali saata.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidgxpmcbxRPLy-NsM0yUcWtWq5VkqRhQlnE3n9OWaqi1001er2n8FtGpMGNQv0qlvmz5da1EBpYpVq6IBmSC08p5WhlXuufw_RKMPSzvIjX9FKDbi-UdyXgULIQD5VLapYzby9mqH72Xhp/s1600/IMG_0292.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEidgxpmcbxRPLy-NsM0yUcWtWq5VkqRhQlnE3n9OWaqi1001er2n8FtGpMGNQv0qlvmz5da1EBpYpVq6IBmSC08p5WhlXuufw_RKMPSzvIjX9FKDbi-UdyXgULIQD5VLapYzby9mqH72Xhp/s400/IMG_0292.JPG" width="266" /></a></div>
Kuna ma mingi eriline kokk ei ole ja rahvast oli kutsutud 40 inimese kanti, siis sai söögid tellitud jällegi vanast heast Selveri Köögist. Varsti vist inimesed juba eeldavad mulle külla tulles, et nagunii jälle Selveri Köök. Väiksemale seltskonnale ja oma kodus oskan ma ikka ise ka midagi lauale teha aga ega must suuremat asja ei ole jah. Tordi ja võileivatordi tellisin Assor Kondiitrilt, kellelt olen mitu korda varem ka soovinud tellida, aga kunagi pole ajad klappinud. Seekord läks sellega ka hästi ja saime imemaitsva tuunikala võilevatordi ja ilusa martsipanitordi. Vahepeal mõtlesin veel pulgakooke ja igasugu huvitavaid asju lauale veel orgunnida aga mees tõi mind ikka maa peale, et kas on mõtet. Hea oli, sest sööki tellisin ma jälle liiga palju. Aga parem rohkem kui vähem.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjntsByzTKYfgXIIN9TC7K4pv7S9oZ9mtFyWdVB8jMYLDqsYNamiASBJex_z7lwHDGp_WrOahKHsnEvOhZ_fhIvHV7v4uiQOuaEkuDggHziL33tJge5LAJ99Mvxisrb9lYJlxGwupdyiyyS/s1600/IMG_0272.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjntsByzTKYfgXIIN9TC7K4pv7S9oZ9mtFyWdVB8jMYLDqsYNamiASBJex_z7lwHDGp_WrOahKHsnEvOhZ_fhIvHV7v4uiQOuaEkuDggHziL33tJge5LAJ99Mvxisrb9lYJlxGwupdyiyyS/s400/IMG_0272.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9BNIiVuIz24uPHKjuEkV1Y6icCyRANFugGt17LHlvgaRqkOXSDjV8BhNsvNpePTEBAmHWyJ30zpnPhRRJrBUDPKjkHdd7sl9v9_mOndERJK8DZvdTnDstnbXqSiMCF0If7XqMrAjWKBUQ/s1600/IMG_0219.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEi9BNIiVuIz24uPHKjuEkV1Y6icCyRANFugGt17LHlvgaRqkOXSDjV8BhNsvNpePTEBAmHWyJ30zpnPhRRJrBUDPKjkHdd7sl9v9_mOndERJK8DZvdTnDstnbXqSiMCF0If7XqMrAjWKBUQ/s400/IMG_0219.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1WjHsRR7KCFfe7XMDPUiCQloA7NSbU_MKrPFSD4w73ZX0f4r9XhUn8lxmvJubCZgSnUsjf-1bdw2-wL1oARAJ6mrm-espHwODUAlhGSlWe6JMz5Qq9gDg4BfT-hr5HmKA7zeVohC2EhDW/s1600/DSC_0124.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj1WjHsRR7KCFfe7XMDPUiCQloA7NSbU_MKrPFSD4w73ZX0f4r9XhUn8lxmvJubCZgSnUsjf-1bdw2-wL1oARAJ6mrm-espHwODUAlhGSlWe6JMz5Qq9gDg4BfT-hr5HmKA7zeVohC2EhDW/s400/DSC_0124.JPG" width="400" /></a></div>
Mängutuba "Mäng ja Rõõm" oli väga armas. Selline hubane ja hästi sisustatud. Mis eriti meeldis oli see, et ruum oli ka sünnipäevalikult kaunistatud: lipukesed, õhupallid jms. Mängutuba oli küll väiksem, kui see, kus Liisu pidu pidasime aga kuidagi mõnusam. Siiski peab ütlema, et kohale tuli meil rahvast 20 täiskasvanut + 13 eri vanuses last, kuid üks perekond, paar-kolm sõpra ja mõnel mees ei saanud tulla ning kui nad oleks tulnud, siis oleks vist tundnud juba veidi väike see ruum. Nii, et väga suure peo jaoks see mõeldud pole. Hea meel oli selle üle, et lastel seal tegevust jagus ja nii palju kui ma nägin, siis kõik lapsed toimetasid, mängisid poodi ja juuksurit, hüppasid batuudil, vaatasid kino, lükkasid kärusid ringi või tegid autorajal sõitu. Viimane oligi vist kõige populaarsem atraktsioon ja seal sõitsid küll kõik lapsed, alates 1-aastasest Saarast kuni 9-aasstase vennatütreni. Kiidan ka väga mängutoa pidajate suhtlust ja klienditeenindust. Väga abivalmid ja toredad inimesed ja jäi väga meeldiv mulje.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZheihqrwWFhN5eG28dhVlns0Fwg0OZLkspQ0nfeqlWctsVPJTKuT9Rsj0MkzW6TVkmfsA0GXaiXs6snM6WGeeVTAc78ipt5sMclpjBh99RykdtGmbzlemwDaA_YAPRNe7AQtkxeDe4Eaw/s1600/DSC_0116.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjZheihqrwWFhN5eG28dhVlns0Fwg0OZLkspQ0nfeqlWctsVPJTKuT9Rsj0MkzW6TVkmfsA0GXaiXs6snM6WGeeVTAc78ipt5sMclpjBh99RykdtGmbzlemwDaA_YAPRNe7AQtkxeDe4Eaw/s400/DSC_0116.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJN0CfxjF8akzpsf2xbE5hFqIuKw5MXil3BrjCS2EaSou41wzQ9oRhmcyE2AmE3L_MJNPcfsUlhE4G0vihWQZh1MVn_iK4CE5QSdI1SyNIIYH_cGceV6p8aW3TTz1EIXQEBLp_woovCGGd/s1600/DSC_0155_1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEiJN0CfxjF8akzpsf2xbE5hFqIuKw5MXil3BrjCS2EaSou41wzQ9oRhmcyE2AmE3L_MJNPcfsUlhE4G0vihWQZh1MVn_iK4CE5QSdI1SyNIIYH_cGceV6p8aW3TTz1EIXQEBLp_woovCGGd/s400/DSC_0155_1.JPG" width="400" /></a></div>
Ise tundsin end seekord väga hästi. Tavaliselt on mul kuidagi üsna stress peal, et kas kõik asjad said kaasa, kas kõik on laual, kas midagi on otsas, kes sellele rahvale kõik kohvi teeb, kas kõik saavad ikka süüa kätte jne. Seekord nagu kõik sujus. Hommikul läks küll jälle tiba kiireks aga sain ilusti ettevalmistusi teha, rahvas saabus järjest ja kuidagi sujus kõik. Kui kolm tundi mängutoa aega hakkas täis tiksuma, siis vaatasin, et rahvas eriti laiali ei lähe. Aga kehtis jälle see reegel, et kui üks läks ära, siis hakkasid teised ka vaikselt ära minema ja kedagi ära ajada polnud vaja. Ühesõnaga, kõik sujus väga hästi ja pidu oli vähemalt minu meelest väga mõnus.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRscQw0U92bduK7gRJM3t4Q9r-iNttGYGJgcgd2yl-a3i-O_wxjCbmxV31Jaapb5Z4GWKgrBYUNBMRwDOOxNFFqRjOeo1shciAbtvzMsapL4_GtxnwNIyG8UymahxujH5DE8AWfQryLy4n/s1600/IMG_0381.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgRscQw0U92bduK7gRJM3t4Q9r-iNttGYGJgcgd2yl-a3i-O_wxjCbmxV31Jaapb5Z4GWKgrBYUNBMRwDOOxNFFqRjOeo1shciAbtvzMsapL4_GtxnwNIyG8UymahxujH5DE8AWfQryLy4n/s400/IMG_0381.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv3pZBaQKIjPSB-Usp9RM4GfYgMdfzZw46ul1HWrNJ7HMBmtu9iXchJf-AfekyRdbOVr-nqCmUrrmQfK87R5ssJazndBqDuYw89KIPF17GeDGmguqaO9KBCmVAYPfzFGSSoRM6oPky_QCj/s1600/IMG_0266.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhv3pZBaQKIjPSB-Usp9RM4GfYgMdfzZw46ul1HWrNJ7HMBmtu9iXchJf-AfekyRdbOVr-nqCmUrrmQfK87R5ssJazndBqDuYw89KIPF17GeDGmguqaO9KBCmVAYPfzFGSSoRM6oPky_QCj/s400/IMG_0266.JPG" width="300" /></a></div>
Kingitusi sai Saara igasuguseid. Puslesid, motoorikamänguasju, raamatuid, niisama häält tegevaid mänguasju, <i>must have</i> Fischer-Price Laulukoera, pealeistutava auto, villakombe, ilusaid riideid, kinkekaarte ja ilmselt oli veel midagi, mis ei meenu. Osad pain kappi ära, et oleks pikemalt rõõmu ja enamiku proovis kohe Liisu järgi. See Laulukoer on küll Liisule lemmik, ta ikka käib ja kallistab seda ja kasutab seda oma "titana" ja teeb sellele musi või kalli, kui see käseb. Me ikka tuletame talle meelde, et need on Saarale kingitud asjad, et tal liialt suur omanditunne ei tekiks. Saarale meeldis ka Laulukoer, sest see on pehme ja mõnus ja sellel on punane vilkuv süda. Pealeistutav auto on ka igapäevaselt tal kasutuses ja raamatuid meeldib talle alati sirvida ja sealt koeri ja kiisusid näidata. Nii, et rõõmu kui palju.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9pOPoyEe7fAeh6fidEGde_b39jo1oN6yRzyUEdD92m6bhPZuGphaIGrUHjAuCnoejBlxUUpTKF_s6XsfMjkpO9TqgHjy1FjtrMVMdIwqt0z6AJmFC3rEObZZXeK3IGESe9d_JQbj8l-12/s1600/DSC_0160_1.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg9pOPoyEe7fAeh6fidEGde_b39jo1oN6yRzyUEdD92m6bhPZuGphaIGrUHjAuCnoejBlxUUpTKF_s6XsfMjkpO9TqgHjy1FjtrMVMdIwqt0z6AJmFC3rEObZZXeK3IGESe9d_JQbj8l-12/s400/DSC_0160_1.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Ja muidugi on meil suur rõõm, et meie pisike beebike juba nii suur ja tubli on. Kuidas meil see aasta möödus kahe pisikesega, püüan ma varsti kirja panna, sest väljakutseid jagus... aga ka rõõmu ja lusti ja härdust.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBPh7wDgML1RWMDLRwq2IFizafPRh8y5jMkHIzLQ0WG-d5hLs5ndIc8tj5vJD_owWwW6dc6DxltV8NjBrla45yeZIabjHQ8V8SzjeTCx7pqoOvzalvpE9nzF0A55xa9DgAwPCtUWg6k54J/s1600/IMG_0245x.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="266" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhBPh7wDgML1RWMDLRwq2IFizafPRh8y5jMkHIzLQ0WG-d5hLs5ndIc8tj5vJD_owWwW6dc6DxltV8NjBrla45yeZIabjHQ8V8SzjeTCx7pqoOvzalvpE9nzF0A55xa9DgAwPCtUWg6k54J/s400/IMG_0245x.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<br />
XOXX<br />
<br />
P.S. Ma ei ole piltidel olijatelt luba küsinud siia riputamise osas ja loodan, et keegi ei pahanda. Aga kui keegi ei soovi ennast siin näha, siis andke teada. Igaks juhuks ei pannud ülesse kõiki imearmsaid pilte lastest toimetamas, kuigi neid vahvaid pilte oli palju.<br />
<br />Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-47869415192744636732016-11-23T23:04:00.000+02:002016-11-23T23:40:36.784+02:00Kuidas Saara beebikoolis käis...Kes mäletab, siis umbes aasta tagasi kirjutasin ma Liisu beebikoolis käimisest ja nii mina kui ka Liisu nautisime seda väga. Saara sündides jäi Liisu beebikoolis käimine katki, kuid ma avaldasin lootust, et ehk meil tekib veel võimalust minna. Vahepeal oli mõtteid, et kui Vanaemal on vaba päev, siis ta tuleb Saarat vaatama ja me Liisuga saame minna aga ei trehvanud kuidagi nii, kui mõte tuli. Siis tuli suvi ja beebikooli ei olnud, sügisel läks Liisu aga lasteaeda. Siis tekkis soov hakata Saaraga beebikoolis käima. Põhiliseks takistuseks olid mingid veidrad pisikesed nohud ja ei julgenud seltskonda minna, kartuses, et äkki läheb hullemaks. Siis hakkas lähenema Saara sünnipäev ja enne seda ei tahtnud ma ka kuskile sellisesse kohta temaga minna, et ta sünnipäevaks kindlasti haigeks ei jääks.<br />
Sünnipäev sai nädalavahetusel peetud ja lapsed on ka terved. Täna oli Liisul lasteaiast puhkepäev. Juba eile mõtlesin, et mida lastega täna ette võtta, et neil hommikut sisustada, sest Saaral on ühele unele üleminek ja see tähendab, et ta läheb hiljem lõunaunne, kuid niisama toas olles või õues kärutades kipub talle liiga vara uni peale. Seega on tegevust vaja. Kolmapäeviti on beebikooli päev. Tahtsin küll esimene kord minna ainult Saaraga, et näha, kuidas temaga seal on, sest teatavasti läks Liisu esimene kord üle kivide ja kändude. Siis aga mõtlesin, et ah, pakin lapsed kaasa ja lähen, saab mis saab. Liisu on juba suurem ja asjalikum ja kui asi tõesti hull on, siis tulen sealt kaks karjuvat last kaenlas ära.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjiCC14kldpplaxpA8mE2gVZ8etvUZv3DfwKjEn06Vz0YDizaEdLEZ257KH_CZiHOPlkrHvSp26RvtBYRPDRJ1pRR86K59GTj43c78_tAyDzuNA8w74i-2wzN4CfMsXNFPG4bbd3rjI0HHP/s1600/DSC_0171.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjiCC14kldpplaxpA8mE2gVZ8etvUZv3DfwKjEn06Vz0YDizaEdLEZ257KH_CZiHOPlkrHvSp26RvtBYRPDRJ1pRR86K59GTj43c78_tAyDzuNA8w74i-2wzN4CfMsXNFPG4bbd3rjI0HHP/s400/DSC_0171.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHDa7DtRf8lWXAjzImmadLPXA3aPWNfq8bQhZcp4q5oDEvRpzE7uAr2b-V6H1vXODHm-Tv8fj-d36JaGnhQzRcR6XUP4xissGO3RCy0J-v9aNANaR7uGVTv1FX11NqxZhg7me_M8U2xwJW/s1600/DSC_0168.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgHDa7DtRf8lWXAjzImmadLPXA3aPWNfq8bQhZcp4q5oDEvRpzE7uAr2b-V6H1vXODHm-Tv8fj-d36JaGnhQzRcR6XUP4xissGO3RCy0J-v9aNANaR7uGVTv1FX11NqxZhg7me_M8U2xwJW/s400/DSC_0168.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Hommikul paistis kõik graafikus olevat, kuid Liisu veiderdas söömisega ja pärast ka riietumisega, kuigi ise rääkis mutkui beebikool ja beebikool. Lõpuks läks ikkagi nii kiireks aga kohale me saime ja õigeks ajaks. Hea algus oli juba see, et kohale jõudes tahtis Liisu juba platsile joosta ja see innustas teda ise riidest lahti võtma, mis tegi minul Saaraga toimetamise lihtsamaks. Saara vaatas esialgu niisama ringi. Beebikooli ringis läks Liisu pallimerre ära, kuid kui ta nägi, kuidas kõikidel mõnusasti varbamammusid üle loetakse, tuli ta ja puges minu sülle ja nii ma siis lugesin ühe käega Saara varbamammusid ja teise käega Liisu omi. Vahepeal läks hoopis Saara natuke ringi tatsama ja siis jälle Liisu nii, et sain kummagagi vaheldumisi salmikesi laulda, käsi plaksutada, pallikesi veeretada jne. Vahepeal tantsisin ka kaks last käe otsas ja kohati sai üldse Liisu täitsa ise kaasatantsimisega hakkama. Lõpus on alati teater. Selline lihtne ja lühike, et mõmmi läheb autoga sõitma ja kutsub järjest sõpru kaasa või jänes ei jõua üksi porgandit peenrast välja sikutada ja kutsub järjest orava ja hiire jne appi. Sellel ajal paterdas Saara ringi aga Liisu jaoks tundus teater just väga huvitav olevat. Ta oskas seal nimetada loomakesi ja loendada porgandeid ja talle tõesti näis meeldivat. Ja oligi juhendajaga osa läbi.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj05wK6gutjjJK1Usw5mtpZo1i2qbWDhw7ji-fix_O9h_KiB0mcVJLDfjx4INPJNj9lmjd8H_s6IJu8rSPcnozx_hbZmGS0XzowCa_1M1sLAl5FLG2iVRFMWuOskH3idVG2NoeurymHOBX_/s1600/DSC_0165.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj05wK6gutjjJK1Usw5mtpZo1i2qbWDhw7ji-fix_O9h_KiB0mcVJLDfjx4INPJNj9lmjd8H_s6IJu8rSPcnozx_hbZmGS0XzowCa_1M1sLAl5FLG2iVRFMWuOskH3idVG2NoeurymHOBX_/s400/DSC_0165.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNaNTXiY_vlGSlZI_Fq1MduxZgf9pgixqNmovDWvcfAr4FiJ82McXZ-Qisj9F4C9QXL9KiKwaY4nDTPMMKdPYvOF_Q1taiHsk6EOsS3VlZYLru0OjLTVXU8Rj6NPC4OgHzJLbCv0AQam1R/s1600/DSC_0179.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgNaNTXiY_vlGSlZI_Fq1MduxZgf9pgixqNmovDWvcfAr4FiJ82McXZ-Qisj9F4C9QXL9KiKwaY4nDTPMMKdPYvOF_Q1taiHsk6EOsS3VlZYLru0OjLTVXU8Rj6NPC4OgHzJLbCv0AQam1R/s400/DSC_0179.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdLGRkeWdNEqpDLZ8uFwAJjEnoyzsj9ssbDYY2S5VH_X3cwBOhlQbDaNklBfPWVuoKrI3ZqCHj0YI992OjB8RgT7xV7vR-BSA-FFy-GUenUTmU6jQeklaHQQ8umzZP1WN2f0K2Lva0v4Fp/s1600/DSC_0178.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgdLGRkeWdNEqpDLZ8uFwAJjEnoyzsj9ssbDYY2S5VH_X3cwBOhlQbDaNklBfPWVuoKrI3ZqCHj0YI992OjB8RgT7xV7vR-BSA-FFy-GUenUTmU6jQeklaHQQ8umzZP1WN2f0K2Lva0v4Fp/s400/DSC_0178.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Edasi võisid kõik mängida nii palju, kui süda lustis. Saara lükkas autosid, tegi hobustega kõppadi-kõppadi, tegi teiste titadega teepidu, ronis ja päterdas niisama ringi. Liisu sai turnida ronimisdzunglis, kuhu me Saaraga ka läksime. Aasta tagasi Liisuga ei saanud ma seal oma rasedakõhuga ronida. Pärast hüppasid nad koos batuudil ja lasid liugu. Vahepeal toimetas Liisu üksi ringi, kui Saara kuskil mujal midagi tahtis teha. Vahepeal andsin Saarale süüa ja vahetasin mähkmeid ja Liisu käis ilusti pissil. Ja kuigi juba järgmine beebiring tuli peale, kust me ka oleks võinud osa võtta ja natuke võtsimegi, siis soostus Liisu ikkagi ilusti riidesse panema ja koju tulema.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjByQ3LBQZcR0rF4ipJ5EFMe5p1MQUxVVjMGXGAGZhWQh-7ivtIOJZuDAhM6ZG1i3j712xFqywH4_pQn7bAw1itduZkiYSx_KsHkbRKOxXGWKGHauW-CwOn01lb9Urt1s2KboN82i34ruA/s1600/DSC_0172.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjjByQ3LBQZcR0rF4ipJ5EFMe5p1MQUxVVjMGXGAGZhWQh-7ivtIOJZuDAhM6ZG1i3j712xFqywH4_pQn7bAw1itduZkiYSx_KsHkbRKOxXGWKGHauW-CwOn01lb9Urt1s2KboN82i34ruA/s400/DSC_0172.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Juhhuuu! Keegi ei kisanud, karjunud, visanud end vibusse, kiskunud kellegi asju või jooksnud pea laiali otsas. Ei mingit stressi. Saara on veidi noorem, kui Liisu beebikooli alustades ning on õe kõrval kasvanud ja ei tundnud vajadust teistelt asju ära kiskuda. Liisu aga on juba suurem ja arukam ja tema saab jutust, keeldudest ja käskudest ilusti aru. Täiesti winning! Mulle tundus, et me kõik kolm nautisime seda beebikooli ringi. Lähme kindlasti jälle, kas siis kahe või kolmekesti.<br />
Koju sõites, sikutasin ühe käega koguaeg Saara jalga, et ta autos magama ei jääks. Koju jõudes panin ta voodisse, kus ta veel paar protestijorinat tegi ja siis uinus. Liisu veel sõi natuke aga oli näha, et tema võiks ka magama ära minna. Liisu läks voodisse, jutustas natuke ja viie minuti pärast juba magas. Mis tähendas, et lapsed magasid korraga! Kuna Saara uned olid muidu viimasel ajal nihkunud, siis neil lõunauni enam väga hästi ei klappinud ja kattusid vaid osaliselt. Täna läks Saara hiljem magama ja Liisu varem, kui tavaliselt ja voilaaa! peale mõnusat beebiringi, sain mina rahus ja vaikuses jalad diivanile visata ja lõunakohvi juua. Õhtul käisime veel terve perega raekojaplatsil kerkivat jõululinna ja suurt kuuske vaatamas ja üldse oli tänane päev kuidagi nii positiivselt laetud. Elu on ikka lill...<br />
<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLdHzUvaZeigYw4OuCD5wekJ_cwOGOSCsHuqBaXHj9DyrusTOM1kPv22cQu7sLC-jOPAiJ1kFE9t3WNE0yvAvNa9DxJlD8dOtF3OzjmjzaTv2O9p67ibAOD_tC2IWoQIvZ5yFaIRb-_Ybc/s1600/DSC_0181.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgLdHzUvaZeigYw4OuCD5wekJ_cwOGOSCsHuqBaXHj9DyrusTOM1kPv22cQu7sLC-jOPAiJ1kFE9t3WNE0yvAvNa9DxJlD8dOtF3OzjmjzaTv2O9p67ibAOD_tC2IWoQIvZ5yFaIRb-_Ybc/s400/DSC_0181.JPG" width="225" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: left;">
XOXX</div>
Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com2tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-82953535084226011452016-11-17T17:47:00.001+02:002016-11-17T23:07:28.885+02:00Kuidas ma vahepeal raamatuid loen...Tõmmake rist seinale, sest täna ma ei räägigi lastest! Räägin hoopis sellest, kuidas ma viimase kahe nädalaga lugesin läbi neli väga head ja täiesti erinevat raamatut.<br />
<div>
Nimelt pakkus Elisa mulle oma kliendina proovida Elisa Raamatu teenust 14 päeva tasuta. Muidu on kuutasu 8.99, kuid või lugeda nii palju raamatuid kui jaksu on. Võtsin pakkumise vastu, sest mulle meeldib raamatuid lugeda, kuid aega on selleks vähe. Laste ja pereelu kõrvalt tundub alati, et mul on miljon-biljon asja teha ja raamatu lugemine on nagu liiga isekalt kasutatud aeg. Olin juba varem ükskord uurinud võimalust ka audioraamatuid kuulata, kuid siis kohe nagu sobivat teenusepakkujat ei leidnud ja nii ta jäi. Õnneks on Elisa äpil olemas ette lugemise funktsioon. Selle plussiks on muidugi see, et saad raamatut kuulata näiteks titaga kärutades või kodus süüa tehes (nagu mina), saad valida kas loeb ette mees või naine ning kui kiiresti ta seda teeb. Miinuseks oli see, et tegemist oli robotiga, mitte sisse loetud audioraamatuga, seega inglisekeelsed nimed loeti nii, nagu need olid kirjutatud, kui tekstis olid sulud, siis oli raske aru saada, et mis see siis sulgudes oli, "T-särk" loeti kui "teisipäev särk" ja oli veel sõnu, mis naljakalt või kummaliselt kõlasid. Üldiselt see aga sisust aru saamist ikkagi ei seganud ja nautisin seda ettelugemise varianti. Koos kuulamisega ja õhtuste lugemistega (mis teinekord lõppesid kell 1-2 öösel, sest raamat oli nii põnev, et ei saanud seda käest panna), lugesin korraliku paksusega raamatud läbi umbes 2-3 päevaga. Ma ei ole küll eriline raamatu arvustaja aga tuli tahtmine paar sõna öelda.</div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZdB0JGFMG1LCtGNtyzRM4oUTZth6uQdswjRrjxEhq6uXqxZseeIYx6m2asxLB3sLO2P-UwG6DZ7OjNO2obdZabD8wTt8vhXaGWeseWghxFOJ7hpUV2-qjgxdmfRYyDGweCnXG3_QgCs7-/s1600/9789949387410.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgZdB0JGFMG1LCtGNtyzRM4oUTZth6uQdswjRrjxEhq6uXqxZseeIYx6m2asxLB3sLO2P-UwG6DZ7OjNO2obdZabD8wTt8vhXaGWeseWghxFOJ7hpUV2-qjgxdmfRYyDGweCnXG3_QgCs7-/s400/9789949387410.png" width="257" /></a></div>
<div>
<br /></div>
<div>
Lappasin äpis raamatuid läbi ja kuna mul ühtegi raamatusoovitust meelde ei tulnud, siis jäi silma Stig Rästa "Minu Kennedy". Meenus, kuidas ta oli Ringvaates käinud rääkimas oma raamatust ja sellest, kuidas ta põeb mingit haruldast haigust ning otsustasin lugema hakata. Lugesin raamatu läbi kahe päevaga ja ka sisult jagunes ta minu jaoks kaheks osaks. Esimeses osas kirjutab Stig oma lapsepõlvest. Sellest, millistes oludes ta Lasnamäel üles kasvas, milline oli tema perekond, millised olid Lasnamäe elanikud, huvitavatest juhutmistest ning kuidas see kõik teda mõjutanud on. Need lapsepõlve juhtumised Lasnamäel olid väga huvitavad lugeda ja tõid tihti muige näole. Näiteks rääkis ta sellest, kuidas ta muusikakoolis käies unustas oma saksofoni bussi, kuidas koolis tema peksa ei saanud, sest tal oli vanem vend, kuidas ta lapsena "äritses" valuutaga, kuidas Kotka poe ees üks mees ära tapeti ning trepikodades purjus mehed kaklesid ning milliseid skeeme kasutades sai teismelisena koos sõpradega Laululaval üritustele tasuta sisse. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas ta teismelisena töötas Rock Hoteli transamehena, tassis nende esinemistel pille ja juhtmeid ning muidugi ei puudunud ka mitmed huvitavad seigad nende ürituste juurest. </div>
<div>
Raamatu teine pool räägib samaaegselt tema alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, muusikukarjääri edenemisest, tema kolmest depressiooni perioodist, mis langesid kokku ka Eesti Laulu konkurssiga ning palverännakust Hispaanias, miks ta sinna läks, keda ta seal kohtas ning mida ta seal leidis. Näiteks oli huvitav lugeda, kuidas "I Wanna Meet Bob Dylan"'i ajal kannatas ta suurte ärevus- ja paanikahoogude all või mis toimus Viinis Eurovisoonil tema silmade läbi. Palverännak ja selle juurde kuulunud tegelased ja kohakirjeldused meeldisid mulle väga. Lõpp võttis minu meelest hästi kokku selle, mis arusaamisele ta peale palverännakut jõudis. Kokkuvõttes, mõnus lugemine.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs8ccZJDra5k7BowUe4NVpBPhPG_LAXbpEzo7DJ0uxZunYJCf9mceCL2pAN6XSFh8wbaguSMRauWzjZhsHACY1LCXzTVBG1POGJZJ2krg1oWTSIEUU6Wu2ICPPHVxIlu-y783euozwa5y1/s1600/tydruk-rongis-esi-web.png" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgs8ccZJDra5k7BowUe4NVpBPhPG_LAXbpEzo7DJ0uxZunYJCf9mceCL2pAN6XSFh8wbaguSMRauWzjZhsHACY1LCXzTVBG1POGJZJ2krg1oWTSIEUU6Wu2ICPPHVxIlu-y783euozwa5y1/s400/tydruk-rongis-esi-web.png" width="261" /></a></div>
<br />
Järgmisena jäi mulle raamatute valikust silma Paula Hawkins "Tüdruk Rongis". Selle põhjal vändatud film jooksis hiljuti kinodes, kuid seda ma vaatama ei jõudnud. Rattahullule pealkirja mainides, ütles ta, et kuulis Vikerraadios (või Kukus?) selle raamatu kohta väga head arvustust. Kuna tegemist on ka bestselleriga, siis eeldasin, et see ei saa halb olla. Ja ei olnudki! Raamat oli ülimalt põnev ja seda kuni lõpuni. Raamatu peategelaseks on Rachel, kes sõidab iga päev rongiga tööle ja koju ning aknast välja vaadates näeb ta iga päev neid samu majasid ja inimesi. Seetõttu talle tundub, et ta juba tunneb neid, kuid ühtlasi paneb ka enda fantaasiat juurde ning tema lemmikuteks saab üks abielupaar, kes näib absoluutselt ideaalse ja õnnelikuna. Seal on veel mitmeid põhjuseid, miks ta neid maju jälgib ja mis teda seal elavate inimestega seob, kuid lugu hakkab keerlema hoopis selle ümber, et üks nende majade elanik jääb kadunuks. Kus ta on, kas ta on elus või kes ta tappis, ei tea keegi ning on ka variant, et kadumisega on seotud peategelane ise, sest alkoholi liigse tarvitamise tõttu ei mäleta tüdruk sellest õhtust midagi ning on järgmisel hommikul ka ise päris halvas seisus. Loo arenedes ilmneb tegelaste tausta kohta palju ootamatut ning nagu arvata võib, on kauni fassaadi taga paljugi peidus. Lugu laheneb tõesti alles lõpus ning põnevus püsib koguaeg üleval, mistõttu oli see jälle selline raamat, mida ma ei saanud käest panna. Eriti meeldiski mulle tegelaste lahtihargnevad minevikud ja elud, nende probleemide tagamaad ning lahendused. Ma ei ole kunagi olnud kriminullide lugeja ja see ei ole ka ilmselt tüüpiline krimiromaan vaid pigem midagi mystery ja thrilleri moodi. Tahtsin kohe ka filmi ära vaadata, kuid kõik variandid, mis ma netist leidsin, olid kehvad <i>camrecord</i>id nii, et tuleb veel oodata. Treilereid vaadates aga ei tundunud film nii hea, kui raamat ise. Raamatut soovitan küll väga, äärmiselt põnev lugemine.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmObSHEkUwOGTe1mtjs-LP3X33B8PcrjaQxadJ1wbBLUw0BWAQvU4bS8W-m7stE2loWFQMH_PMzJ1TPO2eXaEyTuU530JDLYySIVS4BKGsmT1flJEvFkcRSXbmHU9AUyp3gpJYzf1Rp5pQ/s1600/9789949978915.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhmObSHEkUwOGTe1mtjs-LP3X33B8PcrjaQxadJ1wbBLUw0BWAQvU4bS8W-m7stE2loWFQMH_PMzJ1TPO2eXaEyTuU530JDLYySIVS4BKGsmT1flJEvFkcRSXbmHU9AUyp3gpJYzf1Rp5pQ/s400/9789949978915.jpg" width="275" /></a></div>
Järgmisena otsustasin valida mõne armastusromaani, sest ma ei tea, võib-olla olen sisimas tohutu romantik aga need on mulle alati meeldinud. Naiste värk ilmselt. Tutvustuse poolest jäi silma J. A. Redmerski "Igaviku Äärel", mis on New York Timesi menuk ja ilutses ka Elisa Raamatu äpi enda topis. Taaskord ei pidanud ma pettuma. Alguses sain seda väga hakitult lugeda ja kuidagi ei hakanud jutt jooksma minu jaoks, kuid kui mängu ilmus "saatuslik mees", siis lugesin jälle sellise isuga, et unetunde jäi väheseks. Peategelasteks on 20-aastane neiu, kes ei taha elada tavalist, ette kirjutatud elu ning 25-aastane noormees, kelle isa on suremas. Nende teed ristuvad ning sellest kujuneb mõlema jaoks seiklus, mida nad on otsinud ning vajanud. Muidugi hoidis pinget üleval see, et no millal see kassi-hiire mäng jõuab sinna punkti, kus nad oma probleemidest üle saavad, ilmselgele tõmbele järele annavad ja tunnistavad oma tundeid üksteisele. Olgu öeldud, et paar stseeni olid ka sellised <i>Fifty Shades of Gray </i>laadsed, ehk siis veidi detailsemate kirjeldustega, kuid ei midagi labast. Ja lõpuks, kui kõik näib selge ja järgi jääks vaid <i>happily ever after</i>, ilmub loosse ootamatu pööre, mis paiskab kõik segamini. Ja mis siis saab? Tuleb kõigil endal lugeda. Võib vist öelda, et raamat on täielik naistekas. Ilus lugu, mis sai minu suureks lemmikuks nii, et soovitan!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhy2CSyKMw_AJMP2uWN6mDxE5qQT_eShzQ7NSnM0tOIO6yk_NGLiCQa686-HXfuOuFRZrt7RcuoZGvvx1F3NItfnD9BLU2DC_QGWIBxXmOWuLawXkAfr5B7m_cW1FNx_AbRZAm-lfIjQtqd/s1600/9789985338155.jpg" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhy2CSyKMw_AJMP2uWN6mDxE5qQT_eShzQ7NSnM0tOIO6yk_NGLiCQa686-HXfuOuFRZrt7RcuoZGvvx1F3NItfnD9BLU2DC_QGWIBxXmOWuLawXkAfr5B7m_cW1FNx_AbRZAm-lfIjQtqd/s400/9789985338155.jpg" width="261" /></a></div>
Äpi tasuta perioodi lõpuni oli veel jäänud kaks päeva ja kahtlesin, kas üldse alustada enam mingit raamatut või mitte. Otsustasin ikkagi prooviperioodist viimast võtta ja käruringid tundusid niisama nagunii igavad. Ühtegi raamatut mul otseselt <i>must read </i>nimekirjas ei olnud, seega võtsin äpi topist esimesel kohal ilutseva raamatu, milleks oli noore kirjaniku Louise O'Neill "Sai Mis Tahtis". Loo keskmes on 18-aastane Emma, kes on linna kõige ilusam tüdruk ning kooli populaarsuse edetabeli tipus. Enesekindlusest neiul puudust ei ole, ta naudib tähelepanu ning ei karda väljakutsuvalt riietuda. Talle meeldib saada oma tahtmist ja poisse vallutada ning sealjuures ei otsi ta enamasti pikaaegset suhet, vaid pigem ühe öö triumfi. Ühel järjekordsel peol otsustab ta proovida ka midagi alkoholist kangemat, mille tagajärjel kaob tema kaine mõistus ning teadvus. Ta ärkab ilma ühegi mälupildita järgmisel pärastlõunal, keha täis vigastusi. Tänu Facebooki postitatud piltidele ilmneb, et neli kutti kasutasid teda väga kurjasti ära ning lisaks tegid temast väga paljastavaid pilte, mis said tervele ilmale Facebookis nähtavaks. Selle tulemusena muutub tema elu radikaalselt. Muutub inimeste suhtumine nii temasse, kui tema pereliikmetesse, ükskõik kas need inimesed tunnevad tüdrukule kaasa või arvavad, et ta oli selle ära teeninud. Ükski meestest ennast kuriteos süüdi ei tunnista ja väidavad, et kõik olid kõigega nõus. Kuna pildid tüdrukust olid ka internetis, saab lugu üleriigilist kajastust ja Emmale saabub sadade kaupa kirju, millest pooled tunnevad talle kaasa ja pooled sõimavad teda inetute nimedega ja väidavad, et ta oli kõiges ise süüdi. Järgneb enesesüüdistamine, mis viib depressioonini, halvenevad suhted perekonnas ja järgnevad enesetapukatsed. Kurb oli lugeda, mida sellise teo ohvriks langenud tüdruk mõtleb ja kuidas selle tagajärjel kõik ainult allamäge läheb. Mitmetel kordadel tuli tahtmine seda tüdrukut raputada ja öelda, et see ei olnud tema süü ja kuidas ta saab üldse nii mõelda. Lisaks tuli pidevalt tahtmine raputada ka selle tüdruku vanemaid, kes ei suutnud absoluutselt olukorraga toime tulla, ega aru saada, mida nende tütar tegelikult vajab. Raamatu lõpp jäi minu jaoks poolikuks või lõpetamata. Kokkuvõttes raske ja kurb lugu, kuid pani mind väga palju mõtlema. Raamatu headust saabki hinnata ilmselt selle järgi, kas see sind kuidagi liigutab või paneb mõtlema. Selle kriteeriumi kohaselt oli tegemist jällegi väga hea raamatuga, mida julgen soovitada. Kindlasti midagi teistsugust.<br />
Jäin nende nelja raamatuga väga rahule ja iga lugu tekitas minus emotsioone ning peale viimase lehekülje lugemist tuletasid raamatud end veel korduvalt meelde ja panid mõtlema. Ma ei tea, kui osav arvustaja ma olen või kas suutsin mingisugust huvi kelleski tekitada, kuid nagu öeldud, siis tekitasid need raamatud minus tahtmise oma arvamus öelda. Kui keegi saab nendest raamatutest lugemiselamuse, siis on mul ainult hea meel.<br />
Elisa Raamatu teenus oli mugav ja hea kasutada ning kindlasti sobilik neile, kes loevad palju või veedavad palju aega, bussis autos või ka jalutades. Mina hetkel teenuse kasutamist ei jätkanud, kuna selline neli-raamatut-kahe-nädalaga ei saa minu puhul tänu lastele tavapärane olla ning eelistaksin maksta konkreetselt loetava raamatu eest, mitte tasuda kuutasu, kui ma võib-olla ei jõua läbi lugeda ühtegi raamatut või heal juhul vaid ühe. Kuid, kes teab, lapsed kasvavad suuremaks ja ei ole välistatud, et saan rohkem aega kasutada lugemisele ning liitun teenusega uuesti. Tasuta prooviperioodi soovitan küll kõigil proovida, selleks ei pea olema isegi Elisa klient. Ning mina isiklikult väga nautisin vahelduseks raamatute lugemist.<br />
<br />
XOXX</div>
Merkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-71681443176711061892016-11-10T11:46:00.001+02:002016-11-10T11:46:33.566+02:00Kuidas me ise seebikat teeme...Meil on diivanil katteks selline suur pleedi moodi tekk. Või noh, enamuse ajast teda seal ei ole, sest lapsed kisuvad seda koguaeg ja istudes ja niheledes vajub ta ka koguaeg kuskile ära.<br />
Ühel õhtul, kui lapsed olid jälle sajandat korda diivanikatte maha kiskunud, võtsin selle nördinult üles ja tõmbasin endale pähe, nagu suure pearäti või loori nii, et see langes mu seljalt ja külgedelt alla. Mõlemad lapsed jäid mind suurte silmadega vaatama. Ja siis ütles Liisu: "Sajandi aamastus" ja hele naer. Liisu on ilmselgelt Vanaema juures liiga palju Sajandi Armastust näinud. Ja noh, ei saa salata, ka ise veedan laupäeva õhtu teleka ees, sest kohati on see täitsa põnev. Aga mis põhiline, nalja peab saama!<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgY3dWn6hIgHX7SJwW91x08WHDJhGRJv14FW9zBjg3mEZqNunuYDBcbtlycjlKc25UvdiGQm0AI1XmquivMkSZDvGr6NIyJJDyyudPShfb-ddsoZB5ZDHXQshhpv8J1EwTfwNDcqSHJu5S0/s1600/DSC_0015.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEgY3dWn6hIgHX7SJwW91x08WHDJhGRJv14FW9zBjg3mEZqNunuYDBcbtlycjlKc25UvdiGQm0AI1XmquivMkSZDvGr6NIyJJDyyudPShfb-ddsoZB5ZDHXQshhpv8J1EwTfwNDcqSHJu5S0/s400/DSC_0015.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-45398337297638101952016-11-06T15:09:00.000+02:002016-11-06T15:09:25.943+02:00Kuidas Liisu käis Marti jooksmas... See juhtus juba nädal tagasi, kui käisime lastega väljas. Hommikul oli Liisu joonistamisega veidi hoogu sattunud ja sirgeldas oma põsed pastakaga ära. Kuna õue minekuga läks kiireks, siis jäid põsed puhastamata. Mis sest ikka, lapsed on lapsed. Peale mängukal käimist hüppasime ka Saialille pagarist läbi, et nädalavahetusel veidi maiustada. Käime seal tihti (ilmselt liigagi tihti) ja müüjatädi juba tunneb meid hästi ning on alati lahke ja sõbralik.<br />
Sisse astudes hakkas Liisu müüjatädile jutustama õhupallist, mis tal ära lendas (see oli juba suvel) aga müüjatädi imestas ikkagi ja ütles midagi lohutavat Liisule.<br />
Siis küsis müüjatädi lõbusasti Liisult: "Aga miks sul põsed on ära joonistatud, Mardipäev veel alles tuleb?"<br />
Ütlesin, et Liisu juba harjutab oma etteastet ja saime kõik mõnusasti naerda.<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com0tag:blogger.com,1999:blog-4728708367835614614.post-40090466581867789132016-10-26T22:45:00.000+03:002016-10-27T08:11:05.395+03:00A mida Saara teeb...?Meie pisike Saarake on siin blogis nagu vaeslapse rollis - koguaeg ainult Liisu nii ja Liisu naa. Enda vabanduseks ütlen, et Liisuga lihtsalt ongi tegemist rohkem ja kuidagi on neid uusi seiku just temaga (ilmselt ka sellepärast, et mul pole enne kahe-aastast last olnud).<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5bVhRq03m1Zfs7re7tIMCdCNPDWjYHEHAW48TjAlZXPl0HExGDoDX1iP0eskbLh4k6R8rfDV2eqqNnEcsLVSuRYdPUOAxowPiU_jxa5qwOXZOxv1e8Etcbrl8JTNpund8anJqroMRsVNY/s1600/IMGP7558.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEg5bVhRq03m1Zfs7re7tIMCdCNPDWjYHEHAW48TjAlZXPl0HExGDoDX1iP0eskbLh4k6R8rfDV2eqqNnEcsLVSuRYdPUOAxowPiU_jxa5qwOXZOxv1e8Etcbrl8JTNpund8anJqroMRsVNY/s400/IMGP7558.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Aga, et nüüd veidikenegi ebavõrdsust püüda vähendada, siis räägin meie Saarast ka, kes tänaseks on juba <strike>9-kuune</strike> <strike>10-kuune</strike> 11-kuune (alustasin selle postituse kirjutamist kaks kuud tagasi, blogija või asi...). Saara on hästi tubli. Päriselt ka. Just selles mõttes, et ta on kannatlik laps ja saab väga hästi hakkama ise toimetamisega. Kui ta oleks jubedalt tähelepanu nõudev ja tahaks ainult mul süles olla ja nutaks, siis ma oleks vist ammu lolliks läinud. (See jutt oli kirjutatud kaks kuud tagasi ja tänaseks on tema tähelepanu vajadus kordades kasvanud). Vahepeal tilgubki süda verd, sest Saaraga olen ma nii vähe saanud olla omaette ja teha Miilu-Maalu-Miisut, rattasõitu, näidata et, näe, see on lamp ja kapp ja voodi, vaadata raamatuid ja näidata auasid ja kiisusid ja üldse lihtsalt olla tema päralt. Alati on ju Liisu ka, kes tuleb "Näita mulle ka! Mis see on! Mina ise!" ja siis läheb asjade kiskumiseks või siis seni läheb Liisu kraanikaussi mängima ja lödistab kõik põranda märjaks ja siis ma pean Miilu-Maalud pooleli jätma ja kasima hakkama ja Saarake siis vaatab jälle ise, mida põnevat teha oleks. Kuigi Liisu on vahelduva eduga tatine, siis on ta ikkagi saanud lasteaias ka omajagu käia nii, et need päevad on hoopis teistsugused õnneks. Siis ma olen küll ainult Saara päralt. Ja noh, veidike koristan ka.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNzunB77uEPpVZV-D9RdXrXuL7MNPYoJaU6ZO4IR1J5COQPthonwGJepfDrDC5D-S_Z7CNh6_yr9NCUEzZXZU4Q37k27trWqWcvZHtPjdMoBrW4sCiXiAL7dSDYrCJL04p8sW5Z-CigPO1/s1600/IMGP7695.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="300" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjNzunB77uEPpVZV-D9RdXrXuL7MNPYoJaU6ZO4IR1J5COQPthonwGJepfDrDC5D-S_Z7CNh6_yr9NCUEzZXZU4Q37k27trWqWcvZHtPjdMoBrW4sCiXiAL7dSDYrCJL04p8sW5Z-CigPO1/s400/IMGP7695.JPG" width="400" /></a></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
Sellest hoolimata on Saara tublisti arenenud. Ootasin pikkisilmi, et millal ta roomama hakkab, et ta saaks ise ühest toast teise liikuda, sest muidu hakkas ta lihtsalt ulguma, kui ma jäin liiga pikaks ajaks tema vaateväljast välja. Liisu hakkas roomama viiendal kuul ja käputama kaheksandal. Saara tegi esimesed roomamised kuuendal kuul. Eriti agar ta selles ei olnud ja mõtlesin, et tal läheb käputamiseni ilmselt kaua aega. Paar päeva Saara tegi mingeid roomamise moodi asju ja siis hakkas käpuli ajama ja üsna kohe niimoodi tudisevalt ka edasi liikuma. Umbes nii oligi, et Saara kaks-kolm päeva roomas ja hakkas kohe käputama. Ja suht varsti juba väga usinalt nii, et roomamise jättis ta põhimõtteliselt vahele. Eks ta vaatas, et vaja ikka kiirelt emmel ja Liisul kannul püsida ja see kõhu peal vedamine võtab liiga kaua aega. Ühesõnaga läks siis elu palju lihtsamaks, sest ta sai minna sinna, kus ta tahtis ja lihtsalt mööda tube käimine ja ringi vaatamine oli tema jaoks juba piisavalt põnev. Kuna meie kodu on juba Liisu ajast suht <i>baby proof,</i> siis ei olnud ka eriti asjade kõrgemale paigutamist või muidu hirmu, et ta midagi lubamatut kätte saab. Jalanõude närimine oli vist ainuke probleem. Eriti meeldib Saarale Liisu järgi käia, sest tema käib alati ringi midagi põnevat käes või toimetab midagi huvitavat. Juba oskavad nad natuke koos ka millegi kallal toimetada. Viimane huvitav mäng on selline, et Liisu viskab palli ja siis mõlemad vudivad sellele järgi. Ja alati ei võidagi Liisu. Samas tihti lõppevad nende mängud ka kisklemisega või ei taha Liisu üldse, et Saara tema mängimist segama tuleks, aga eks see on loomulik. Igatahes natuke hakkab see koos mängimine neil juba looma ja igal juhul on Liisu Saarale suurepärane meelelahutus.<br />
Käputamisest sai peagi enda püsti tõmbamine ja siis vaikselt toe najal kõndimine. Seda ta hakkas juba enne 9-kuuseks saamist tegema. Meil on beebide käimistugi, mida ta edukalt lükkas aga piisas ka täiesti diivanist, kapist, toolist, emme dressipükstest või muust käepärasest kinni hoidmisest. Järgmine saavutus oli diivani ja voodi peale ise ronimine. See on siiani üsna ohtlik, sest mingi aeg õppis ta ka voodilt õiget pidi ise alla tulemise, kuid ta siiski ei taju voodi äärt, ega ohtu sealt alla kukkuda nii, et nüüd on jälle rohkem vaja silma peal hoida.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUvYYikNGHJSjnyga_ymOZUBD5CxugYLqsKCSF-av5yNt2jFMMptjbn20WcOc_vvJ3y581FdwbT2qVFU0ddiwtN30EpTpc1L-oXJz7nnQHthr7WP1wRbN6ncDDwFw3km_5zvrKN7L3nXuT/s1600/DSC_0032.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEhUvYYikNGHJSjnyga_ymOZUBD5CxugYLqsKCSF-av5yNt2jFMMptjbn20WcOc_vvJ3y581FdwbT2qVFU0ddiwtN30EpTpc1L-oXJz7nnQHthr7WP1wRbN6ncDDwFw3km_5zvrKN7L3nXuT/s400/DSC_0032.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
Muudest pisikestest oskustest võib mainida, et Saara oskab näiteks näpuga näidata, lehvitada, pliiatsit mingit moodi käes hoida, lusikaga kausist söömist imiteerida.<br />
Kõne areng on selline täiesti tavaline olnud. Esimene sõna oli "aitäh". Ma kahjuks ei mäletagi kuna see täpselt oli (musterema, <i>I know</i>) ja beebiraamatut ei viitsi ka praegu otsima minna aga paar kuud on ta küll juba aitähhitanud. Siis tuli "anna" ja "emme". Vahepeal tundus meile, et ta ütleb ka õekese nime "Lale" või"Ale" või kuidagi nii aga nüüd kuuleb seda väga harva. Sama asi ka "terega". Kui küsida Saara käest, et "Kus lamp on?" Siis ta vaatab lakke lambi poole, näitab näpuga ja teeb ise veel imestunud nägu ja häält "oooo".<br />
Üldiselt on tal praegu selline emmesse-kiindunud periood. Vahel lähen korraks teise tuppa midagi viima/tooma ja nii kui silmapiirilt kaon, hakkab ta mulle halisedes järgi käputama. Kui ta näeb mind välisuksest lahkumas, siis on ka hädakisa lahti. Rattahull räägib, et kui ma kodust ära olen, siis ta ka mingi aeg hakkab mööda tube käima ja "emmetama". Ja vahel tuleb lihtsalt mu juurde, haarab püksisäärtest kinni, tuleb püsti ja vaatab mind anuva näoga ja haliseb, et ma ta sülle võtaks. Viimasel ajal olen täheldanud ka mõningast armukadedust. See, et Liisu vahepeal on Saara peale armukade, oli ette teada aga nüüd on mõnikord nii, et kui Liisu mulle sülle poeb, siis hakkab Saara undama ja Liisut togima ja ise sülle ronima. See emme süles koht on ikka kõige parem.<br />
Söömisega on meil üldjuhul rist ja viletsus. Eriti hea isu tal pole ja mingi aeg läheb ikka vehkimiseks ja keerutamiseks ja toolil püsti ronimiseks ja laua peale ronimiseks. Veidi annab teda meelitada kamapallide, viinamarjade või beebiküpsistega. Seni kuni ta neid nosib, õnnestub mul kõrvalt lusikas suhu pista. Need tuubis püreed ka meeldisid talle vahepeal ja sõi hästi magusat püreed sealt aga mingi hetk ei sobinud enam need ka. Praegu on veel lisandunud see häda ka, et Liisu ja Saara söövad korraga ja siis Saara näeb Liisu sööki ja hakkab undama ja küünitama end selle poole ja siis seda sööki ei taha, mis ma talle sisse üritan sööta. Selline tunne, et varsti tahabki ta ainult meie sööki aga kõike päris veel ei või. Ka Liisu pole kõige suurema isuga ja hakkab vahepeal Saara järgi hoopis lollitama ja siis mul läheb närv eriti mustaks, sest ma üldse ei kannata mingit söögiga lollitamist ja toiduplekid heledal tapeedil ja põrandal eriti ei rõõmusta.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicnpyDj8ebk0FXW_MLpBIXLCSR0qQz7fLB-SDik-N50ygvzIUVaUpOFbFuvfxhi_guzv0SWMR_lwLAhkXKKjyjX_aN8xs2yGgFQASIKrlT6854uKKfWdLwdrmX5WmeAxDQq3yj34xp8vO9/s1600/DSC_0013.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEicnpyDj8ebk0FXW_MLpBIXLCSR0qQz7fLB-SDik-N50ygvzIUVaUpOFbFuvfxhi_guzv0SWMR_lwLAhkXKKjyjX_aN8xs2yGgFQASIKrlT6854uKKfWdLwdrmX5WmeAxDQq3yj34xp8vO9/s400/DSC_0013.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Siia otsa kohe ka potitamise teema. Eriti hoolega ma teda ei potita. Esimese kaka tegi Saara potti viie kuuselt ja seda täitsa praktilistel põhjustel. Olin talle enne ööund just uue mähkme pannud, kui mulle tundus, et ta hakkab kakat punnitama. Et mitte värskelt pandud mähet raisku lasta, panin ta kähku potile ja sinna see ports tuligi. Peale seda hakkasingi ära nägema seda punnitamist ja kakad saavad suures osas potti. Pissiga on nii kuidas juhtub ja kuidas panna viitsin. Üldiselt väga ei viitsi. Liisuga sai selles vanuses ikka rohkem trallitatud selle potitamisega aga nüüd ma tean, et see kõik on lihtsalt enesele lisa-mässamise tekitamine ja mingit imelist potil käimist enne ei teki, kui pidamine natuke pikemaks läheb ja ise ka osatakse juba hädast märku anda. Ja siis võib see potil käimine nagu üle öö tulla. Vähemalt Liisuga läks küll suhteliselt lihtsalt.<br />
Kuna Liisul tulid hambad alles peale aastaseks saamist, siis ei oodanud ma eriti innukalt ka Saara hambaid. Aga üllatus üllatus, ühel päeval oli kümne kuusel Saaral üks alumine hammas suus ja nädal hiljem ka teine.<br />
Magamisega oli nii, et üldiselt ärkas ta ikka kaks-kolm korda öö jooksul koguaeg ja teinekord isegi rohkemgi ja ma kartsin, et need ööd nii pea lihtsamaks ei lähe. Aga täpselt kümne kuuseks saades hakkas Saara terved ööd magama. Mõnikord küll vastu hommikut virgub, kuid magab ilusti edasi. Nii, et varsti võtame plaani lapsed ühte tuppa magama panna.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn9R_CV0HBL6lc2s-iOIoxVnvh7BEfpsaiz_Po_aEqcqhwLXa06_TEzsCd9Zc90CDv-Yv3H8OaT5hA9ivl0dqPRGnN7ukulzyd9AJGoKcpl5yvMziriDPy23PLonDRBo84gsy6_tPyHgKS/s1600/DSC_0190.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="225" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjn9R_CV0HBL6lc2s-iOIoxVnvh7BEfpsaiz_Po_aEqcqhwLXa06_TEzsCd9Zc90CDv-Yv3H8OaT5hA9ivl0dqPRGnN7ukulzyd9AJGoKcpl5yvMziriDPy23PLonDRBo84gsy6_tPyHgKS/s400/DSC_0190.JPG" width="400" /></a></div>
<br />
Siia loetelu lõppu jääb aga viimane saavutus. Üheteist-kuune Saara kõnnib! Ma ei oleks osanud seda nii vara oodata. Oma esimesed kolm sammu tegi ta kümme päeva enne 11-kuuseks saamist. Nädal hiljem tuli neid samme umbes seitse ja veel nädal hiljem kõndis Saara juba pool tuba iseseisvalt. Muidugi ta ikka potsatab pepu peale, kui midagi jala alla jääb või kiirus väga suureks läheb. Aga samas oskab ta edukalt kükitada ja püsti tõusta, maast asju võtta ja neid kõndimise ajal käes hoida ning veidi ka juba suunda muuta kõndimise käigus.<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4s6eXV1FGVwJ1y_7UXVyqdywBkawn3EX6CFesMOT9Du5WesA4rWGojbLlQSj1KPLX7aDU-BXAQZSBhej2nAiLC5F4A_Z4AnQxzvEz236wS1wASSmVbJbNAnfoIQNNV3Nx7Akxv_g9E5YC/s1600/DSC_0204.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEj4s6eXV1FGVwJ1y_7UXVyqdywBkawn3EX6CFesMOT9Du5WesA4rWGojbLlQSj1KPLX7aDU-BXAQZSBhej2nAiLC5F4A_Z4AnQxzvEz236wS1wASSmVbJbNAnfoIQNNV3Nx7Akxv_g9E5YC/s400/DSC_0204.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
Tuli nüüd natuke selline pudru-ja-kapsad postitus aga ma tahtsin kõik kirja panna. Igal juhul on Saara hästi armas ja rõõmus laps, kellel on vahel nii kaval pilk ees, kes toimetab vahel uskumatuid asju teha ja on paljudes asjades oma suuremale õele väga sarnane. Ja järgmisel kuul saame juba Saara esimest sünnipäeva tähistada. Me oleme juba terve aasta neljakesi olnud! Saara beebi-aasta saab läbi ja hakkab marakrattide aeg. Ja nii see elu käib...<br />
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<br /></div>
<div class="separator" style="clear: both; text-align: center;">
<a href="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeN4wgMzF7sMQq4DArDoWDaoroDXyHvISfy_TEygAj1hgT_z1SrBq47PIjUFPQ1ZdGAYQT5sBiz1GnBGLcy7OsSdq72GwTVrMLBsBrAkJ7b_Hqy3OHVV6RGjNrcQ4Evu9FC4FoXe7XnbkU/s1600/DSC_0051.JPG" imageanchor="1" style="margin-left: 1em; margin-right: 1em;"><img border="0" height="400" src="https://blogger.googleusercontent.com/img/b/R29vZ2xl/AVvXsEjeN4wgMzF7sMQq4DArDoWDaoroDXyHvISfy_TEygAj1hgT_z1SrBq47PIjUFPQ1ZdGAYQT5sBiz1GnBGLcy7OsSdq72GwTVrMLBsBrAkJ7b_Hqy3OHVV6RGjNrcQ4Evu9FC4FoXe7XnbkU/s400/DSC_0051.JPG" width="225" /></a></div>
<br />
<br />
XOXXMerkahttp://www.blogger.com/profile/13504753023611392480noreply@blogger.com1