Vol 2.

Nii nii. Jätkub meie järjejutt teemal Sõprade Tuur 2010.

2. päev - UV faktor 5... sätendab mu pruunil nahal.

Hommikul Sõrus üles ärgates ja telgist välja tulles vaatas meile vastu ainult sinine taevas ja kuum päike. Ilm oli megahea ja varasematel ärkajatel oli juba lendav taldrik välja otsitud. Pestud ja kammitud, mängisime veel natuke taldrikuga ja panime telgid kokku. Pakkimise käigus tuli telkide peal nähtavale ka igasugused hiigelämblikud aga õnneks olid meil vaprad mehed, kes nad minema ajasid. Eriti vapper oli Priit, kes käis veel külmas meres hommikul ujumas ja väitis, et soe oli. Asusime oma killavooriga teele meie metsamajakese poole. Kuna hommikusöök oli ka veel söömata, käisime tee peal Emmastes mingis kohalikus shopping centeris ja ostsime sealt ebatervislikku hommikusööki - võileivamaterjali. Kuna majahooldajaga oli kokkusaamine lepitud kella üheks, siis mõtlesime kuskil lõkkekohal enne ära einestada. Otsi kohta kus sa saad, aga meie ei saanudki, sest parklas ei tahtnud süüa ja lõkkekohad olid jaanijärgsel päeval muidugi hõivatud. Ei hakanud väga tiirutama ka ning otsustasime oma majakese juurde kohale minna 45 minutit kokkulepitust varem. Esimese hooga mõtlesime, et kas oleme ikka õige maja juures, sest maja tundus poole suurem kui pildi peal. Ei julgenud varem oma kompse välja otsida ja niimoodi me need 45 minutit istusime ja võtsime päikest. Lõpuks ilmus sõbralik majatädi kohale ja võttis enamvähem "mati alt" võtme. (Nii, et teinekord teame kus võti on). Sisse astudes oli kõigi esimene reaktsioon "oooooo". Ja niimoodi oooo-tades käisime läbi terve maja ja sauna. Maja oli hoopis parem, kui me oodata oskasime. Magamistoad, köök, külmkapp, pikk süldilaud, kamin, duššid, saun. Kohe täitsa lux mingi metsamaja kohta. Peale seda asusime lõpuks oma hommikusöögi kallale. Võileivamaterjal ja kohv maitsesid väga hästi ning Leila ja Priidu tehtud vahvlid olid kirsiks tordi peal. Hommikusöök sai söödud umbes kella kaheks. Kuna pool päeva oli möödas ja ilm oli hea, otsustasime, et ei hakka täna kuhugile minema ja tsillime terve päev maja juures. Lilli, Priit, Leila ja Tõnis sõitsid veel Emmastesse poodi tagasi, et varustada meid õhtuks ja hommikuks millegi maitsvaga ning realiseerisid meie kogunenud taara jälle ära. Meie tagusime seni jalgpalli ja tegime mini frisbii (ehk lendav taldrik) turniiri ja orgunnisime muusikakeskuse aknalauale mängima (mis muideks oli ka majas juba olemas). Kui teised ka shoppingult tagasi jõudsid, läks alles tõeliseks frisbii turniiriks. Turniir oli sama dramaatiline kui Itaalia kaotus Slovakkiale. Ehk siis joosta sai palju, Liisa lõi jala vastu kivi ära, punktide lugemine läks tõenäoliselt sassi ja lõpuks ei võitnud mitte sport vaid sõbrad. Vahepeal tegid veel Martin ja Mikk homemade pinksiturniiri jalgpalliga söögilaual.

Siis oli kell nii palju, et poisid panid grilli tööle, et ära küpsetada meie suured šašlõki varud. Šašlõki valik oli suur ja lai: seašašlõkk ja kits või sokk või midagi sellist, äädika marinaadis, pähkli marinaadis, keefiri marinaadis ja veel mingites salastatud retseptidega marinaadides. Nobedate näppud voorus tegid tüdrukud hiinakapsa-tomati-kurgi salatit šašlõki kõrvale. Peale seda pandi saun küdema ja vaatasime veel jalkat. Sauna eesruumis oli õhtuooteks veel krõpsud ja kommid ja Vana Tallinn ja mängisime veits pokkerit. Julgemad käisid ka sauna kõrval tiigis leiliviskamise vahepeal end jahutamas. Naisi esindas siinkohal Lilli. Hiljem selgus, et seal tiigis nähti nastikut ringi ujumas. Peale sauna olid kõik punakaspruunid, kas siis päikesepõletusest või saunakuumusest. Kolisime tuppa, mängisime mängu Mees, kes teadis ussisõnu ja pokkerit. Kaart jooksis hästi ja nii selgusid alles kella kolmeks kaks parimat. Panime pillid kotti (või siis zetoonid kohvrisse) ja läksime magama...

Stay tuned for the next episode...

Ale-ale-handro :)*

*Ehk Sõprade Tuur 2010 Hiiumaal


No nüüd on muljed settinud (loodame, et mitte ununenud siiski) ja püüan ära teha selle kauaoodatud sissekande.
Jutt käib meie toredast Hiiumaa reisist. Ja kuna osad meist viibivad ühel teisel saarel, siis püüan meie reisi siin kirja panna nii nagu meelde tuleb. Hoiatan juba ette, et järgnev tekst ja pildivalik on täiesti subjektiivsed.

1. päev - Suve valgeim öö
Kolmapäeval oli siis start. Loomulikult oli minul jäänud pakkimine ja kõik muu viimasele hommikule. Ja riideid olin pesnud alles eelmine päev ja loomulikult oli aint sadanud vahepeal ja asjad ei olnud eriti ära kuivanud. Nibin nabin sain siiski nad kuivalt kotti panna. Korjasin Miku peale ja viisin isa auto ära ning saime Lilli, Liisa ja Martiniga kokku. Auto asjadest ja inimestest täis tuubitud asusime teele. Türil saime kokku Siimuga ja paigutasime Martini ja pool oma kraami tema autosse. Tee kulges igasuguste metsapeatustega ja poepeatustega Raplas ja Haapsalus (pärast selgus, et igal minu poetsekil oli mingi alkoholi ost:D) ja kehakinnitusega Märjamaal Rout 66 pubis. Õnneks olime startinud piisava ajavaruga ja kiirustada ei olnud vaja. Rohuküla sadamasse jõudsime ka umbes poolteisttundi enne praami väljumist. Saime ilusat ilma nautida ja ka jalkat vaadata. Järjekordasid üllataval kombel polnud, kõik olid juba eelmisel päeval ära sõitnud saarele. Praam tuli ette ja oligi minek. Meie piletid said kontrollitud ja sõitsime peale. Siis Liisa mõtles, et teeb nalja, et "mõtle kui Martin ja Siim ei saagi peale". Üllatus üllatus, nende auto ei tulnudki meie järel ja aeti järjekorrast ära. Hiljem selgus, et Siimul oli bronnis vale katekooria ja tema "väikekaubik" ei käi M1 alla, mille alla käivad kõik tavalised sõiduautod. Broneering tuli ümber muuta ja selle eest küsiti raha. Siim oli aga varem ostnud mingeid kumme autole vist ja kaardi limiit oli täis aga õnneks oli Martin peal ja sai ära maksta. Muidu oleks küll meie pidanud praamilt maha tulema vist. Igatahes saime kõik lõpuks peale. Hõivasime ühe suure laua ja mängisime terve tee Jungle Speed'i. Lilli kursavend, Hiidlane Kalmer, liitus ka meiega. Peale kohale jõudmist oli esimene peatus Kärdlas Kalmeri juures, et Siim saaks netis oma limiidid ära muuta. Selle aja peale olime meie juba väiksed Sinebrychoffid teinud ja tekis probleem, et mis taaraga teha. Üle tee asus konsum ja kuna taarat kuskile panna ei olnud, oli kõige mõtekam see kohe ära viia. Mõeldud tehtud ja 3 krooni meie ühiskassas kasumit. Kuna õhtu oli juba käes, siis tuli leida mingi normaalne jaanituli. Vahepeal olid Saaremaalt tulijad (Priit, Leila, Tõnis) ka kohale jõudnud aga nemad olid saare teises otsas. Meie läksime tsekkisime Kärdla jaanituld. Kuna kell veel nii hiline polnud, siis oli rahvast veel üsna hõredalt aga memmed (Kohvidanted oli vist nende nimi) tantsisid küll. Priit püüdis meid mms-ide ja videodega Sõru jaanitulele meelitada. Ega me muidu otsusele ei jõudnudki, kui tuli ikka ise Sõrusse (Sõrule? Sõrru?) sõita. Seal oli pidu täies hoos ja pikka arutlemist ei olnud. Parkisime autod ja panime telgid kohe püsti ning läksime ka peole. Kuna neid Sinebrychoffe oli juba täitsa palju ära tarvitatud, siis oli esimene peatus kohe WC. Mina Lilliga tulime viimastena vetsust ja Liisa klõpsis meist vahelduseks pildi. Seisime seal veel natuke ja siis hüppas kohe juurde mingi mitte-enam-kõige-kainem-tüüp ja uuris Liisa käest, et kas ta sai ikka hea pildi. Me ei saanud kohe nagu aru, et milles probleem. Tüüp ikka küsis, et no kas ikka sai hea pilt ja ma vaatasin, et tüüp muutub juba täitsa agressiivseks. Lõpuks ta ikkagi läks minema lihtsalt. Paar päeva hiljem selgus pilte vaadates, et kui Liisa meist pildi klõpsis, jäi pildile ka see sama härra, kes ilmselt ei viitsinud vetsu järjekorras seista ja ajas vetsu taga oma asja ja vaatas täpselt kaamerasse ka. See selleks. Tsillisime peokohas ringi ja soojendasime end lõkke ääres. Rahvast oli palju ja muusika mängis, nii et väga tsill oli. Kuna õhtusöök oli meil söömata, siis tuli kohapealt midagi hamba alla otsida. Leidsime ilma salatita hambrugeri, friikaid ja teisest kohast salatit. Mingis suures kuuris või saalis mängisid kaks eeldatavalt kohalikku bändi ka. Tegime meiegi tantsulkat ja tsillisime seal. Kuigi vahepeal polnud pimedaks läinudki, hakkas enne kolme juba valgenema ja otsustasime magama minna. Väsimatud Leila ja Priit läksid veel tagasi peole, meie kobisime magama sinna kus ruumi oli - kes autosse, kes telki. Öö oli vahepeal külm ja hommiku poole jälle palav ja vahepeal tundus mulle, et sajab, kuid teised väitsid mulle hommikul, et ei sadanud üldse. Ilmselt siis nägin seda unes või kergitas keegi keha meie telgi peale...




Kuna kell on nüüd juba täitsa palju ja unega võideldes võivad olulised detailid meelest minna, siis aitab sellest, et esimene päev sai kirja. Hommikul kirjutan edasi. Kuna aga Hawaiilased nõuavad juba ammu seda postitust, siis nende uudishimu rahuldamiseks panen selle esimese päeva juba üles ka.


To be continued...

Rist ja viletsus

Tänast päeva iseloomustavad just sellised sõnad ning see päev tundus lõputu. Tegin oma Inimõiguste kodutööd ning see tahtis mind täitsa maha murda juba :D
Olukorra selguse nimel tuleb alustada ikka algusest. Eile, teisipäeval, oli selle kodutöö tähtaeg. Nagu minu puhul ikka, siis enne ei ole mingit motivatsiooni, kui viimne hetk käes oli. Nädalavahetusel ei teinud midagi ja õigustasin end tööl käimisega. Esmaspäeval mõtlesin, et no täna tuleb valmis teha. Pool päeva mõtlesin, et mis teemal võiks teha, pealelõunal nuputasin välja ja õhtul otsisin natuke vajalikku materjali. Siis aga mõtlesin, et tegelikult pole õppejõud kellaaega täpsustanud ja seega võin oma töö saata 23.59. Aega ju tervelt 24h siis veel ja keerasin magama. Teisipäeva hommikul ärkasin vara ja molutasin pool päeva niisama, et ah võtan paar rida mõnest artiklist ja ongi valmis. Selleks ajaks, kui oli esitamise aeg, olin jõudnud ühele poole vajaliku info otsimisega artiklitest ning ära kirjutanud sissejuhatuse. Kirjutasin siis õppejõule alandliku haletseva kirja, et selle ja tolle pärasdt pole valmis aga kirjutan terve öö ja saadan öösel või hiljemalt järgmisel päeval ära. Öösel kirjutamisest või vara ärkamisest ei tulnud midagi välja. Lõpuks ikka otsustasin, et tuleb ära teha. Kirjutamine käis nii: paar laused kirja, pool tundi möla emaga, paar lauset kirja, sööks midagi, paar lauset kirja, vaataks telekat, paar lauset kirja, sööks jälle, paar lauset kirja, mängiks pokkerit, käiks farmis, jutustaks emaga. Lõpuks ikka sai valmis, kuid sellise tempo juures sain õhtul kell kaheksa alles selle ära saadetud. No finally got the f***er finished. Loodame, et nüüd sellega mingit jama pole ning on asjaga ühel pool. Selg ja külg on isegi valusad ja kanged. Siis mõtlesin, et oh terve suvi ei pea enam arvuti taga niimoodi konutama ja kirjutama. Kõmmmmm, vale vastus. Lõputööd tuleb kirjutada, sest seda viimasel päeval ära ei kirjuta. Eks näis kuna sellega saab tegelema hakatud.
Vot nii pikk ja detailne kirjeldus minu vaevalisest päevast.
Ja ega ta veel läbi polegi. Nüüd vaja sättida ja varsti varsti tööle minna. Homme on Lilli lõpetamine ja väike shampus tema pool (mis ma talle kingiks viin? ikka viin?), siis õhtul jälle tööl, siis reede päeval vist kohustusi pole aga õhtul tööl, siis laupäeval pean juba hommikul vara ärkama ja natuke ringi sõitma kuskil Tõraveres vist ja pärast jälle tööl ja pühapäeval on minu nunnude Kristella ja Karl Martini sünnipäeva pidu. Esmaspäeval veel Ave ja Reeli lõpetamised (äkki vahepeal kellegi veel?) ning kolmapäeval off we go Hiiumaale. Jipiijeeee :)

Üks mõttetera igas postituses olema peab:

"I love deadlines. I like the swooshing sound they make as they go by." — Douglas Adams.

XOXO

Tartu vaim

Paar viimast päeva on üsna vaiksed olnud. Olen kodus asjatanud ja tööl käinud. Uurimust pole siiani viitsind veel alustada ja teemast pole aimugi, rääkimata mingitest materjalidest. Tüüpiline. Selle asemel vaatan jalka MMi hoopis.
Igatahes viimase aja tippsündmus oli see, et Tanel Tein jäi kaarsilla kaarele magama. (Ma ei tea palju Hawaii elanikud kursis on Eesti uudistega). Aga igatahes ajas see uudis küll naerma. Keegi just eile rääkis ka, et nägi Teini too sama õhtu ja ta oli maani täis. Nii et mina usun küll, et see oli tema.

http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=382654


Muidu nagu ei midagi. Ilmad on siin täitsa ok. Päeval ikka 20C, vahest sajab ka. Täna ka päike särab aga hull tuul on. Ikka kohe täitsa kõva. Lugesin postimees.ee-st, et kuskil on juba palju tormiväljakutseid olnud ning Hiiumaa praamiliiklus on häiritud.
Ema läks ka täna ööseks Põlvasse, nii et saaksin rämeda peo enda juures teha. Aga vaatan kui tuul järgi annab, siis lähen hoopis jooskam/kõndima ja õhtul jälle tööle.

XOXO

Number üks

Nii. Tegin ka siis ikkagi blogi jälle. Peamiselt sellepärast, et minu armsad sõbrad kaugel Ameerikas saaks lugeda ka meie tegemistest siin. Ja kui suvel muud pole teha, siis saab vähemalt blogida palju.
Esmaspäeval läksid Eveli, Mannu ja Sirli Havaile. Mis ma peale seda teinud olen?

Esmaspäev: käisin kõndimas/jooksmas.
Teisipäev: sain palka, kulutasin selle suures osas ära (ostsin paar hilpu) ja sõitsin maale.
Kolmapäev: niitsin vikatiga muru! Peksin sääski surnuks, andsin võõrale kassile süüa ja käisin tööl.
Neljapäev: Käisin linna peal laiamas, sain tänukirja (võtmehoidja ja süüa) lastekaitsepäeval vabatahtlikuks olemise eest, kõndisin umbes 5 km ja nüüd lähen tööle.

Nii et väga sisukad mu päevad pole olnud veel aga järgmine nädal tuleb juba tihedam nii, et siis on midagi asjalikumat lugeda vast.

Seniks
XOXO