Aga Venemaad ei karda me....

Ma vist olen maininud mõnedele ühte härra Mõmm'i, kelle vastu mul on keskmisest suurem huvi ja kellel tundus selline huvi ka minu vastu olevat ja et sellest asjast võiks nagu asja saada. Unustage ära! Tüüp kolib kuu aja pärast Saksamaale elama. Just my luck. Just siis kui nagu tunned, et hakkab midagi tulema, põmm, lendab kõik vastu taevast jälle. Missest onju, et me istume näiteks viis tundi autos ja räägime maast ja ilmast ja kõigest muust. Missest, et me ajame üksteist naerma. Missest, et meile meeldivad üksteise omadused. Missest, et meile meeldib koos olla. Põõmmmmmmm! Noh muidugi härra ütles, et kui ta ei koliks ära, siis oleks asjad hoopis teisiti. Ära siis koli ära, for fakk seik noh! Aga no miskipärast on nii, et Eesti riigis ei ole palganumbrid nii ilusad, kui mujal heaoluriikides. Ja no arusaadav, et mingi hetk need numbrid enam ei rahulda. Välismaale see Eesti iive kaobki. Aga noh, saab mis saab siis. Elame näeme. Aeg parandab kõik haavad. Meres on palju kalu. Ja kõik muud ütlused, mis sellisteks puhkudeks välja on mõeldud.

Hitisoovitus (kuulake kindlasti):

Aga ei... selles suhtes, et mulle ikkagi meeldib Eestimaa.

XOXX

P.S. Loodan, et te ei unustanud kellasid keerata. Muidu on kellad!