He's a grand slam man....

Juba kes teab mitmes päev tennist...

Õhtul on ülipõnev mäng. Loodetavasti mu mustanahaline tennisistist unistustemees teeb Federerile ära!

XOXX

BaNasty girls... and boys...

Juba nädalapäevad tagasi sai siis Tallinnas käidud. Eelneval ööl olin tööl ohfkoors, seega sain tunnikese kodus magada ja tunnikese rongis. Piisas küll. Lisaks sai too päev maha kõnnitud jube palju üle pika aja. Hommikul isa juurest rongijaama, rongijaamast Maksuametniku poole, sealt laulukale, 7 km jooksmist ja kõndimist koos 10 000 naisega ja sealt sai lõpuks Viimsisse seigeldud saja raske kotiga. Kokku tuli ma arvan mingi pea 15 km küll. Sepo pani grilli käima ja tegi liha meile, me lebotasime terassil õhtupäikse käes, libistasime siidrit ja tõmbasime vesikat. Sellel hetkel oli elu ausalt lill. Nii hea lebo oli ja millelegi mõtlema ei pidanud. Kiire pesu ja kohendamine, kaheliitrine kokteil kaasa ja linna. Suundusime kohe Butterfly Lounge'i, millest Sepo meile legende oli rääkinud. Joogikaart oli kirju ja tegime algust Cucu Libre ja BaNasty Boystega. Mmmm. Hiljem tulid Lounge umbes 20 briti poissmeest ja roosades särkides tüübid serveerisid mutkui uusi kokteile. Polnud paha vaatepilt. Joogid tulid ja läksid, nagu inimesedki meie lauas. Peale Ines Karu nabahööritusi tegime selle kohaga lõpparve ja suundusime Überplindrisse. Rottermani juures saatusime veel mingitele filmivõtetele peale, kus passisime pool tundi ja selle ajaga ei saanud nad üldse hakkama oma asjadega seal. Vähemalt sai siis seda kahe liitrist kokteili lahendatud. Tänu Superstaarile sisenesime Überisse vippidena koos Hundu ja Advokaadihärraga. Ja terve peo ajal vip rõdult mujale ei jõudnudki. Korra käisin tegin kaks puusanõksu all. Igatahes istusime, tsillsime, üllatavalt palju tuttavaid nägusid nägin. Ja Hundu ja Advokaadihärra tõid mutkui jooke juurde, hoolimata mu "ei ole vaja ma ei taha midagi" ütlemisest koguaeg. Aga see ei takistanud neid jooke muidugi ära joomast. Seega pole imestada, et mida õhtu edasi, seda hägusemaks läks, kui enne kui vana kokteili olin lõpetanud, oli mulle juba uus toodud. Mis need kõik olid, ma ei tea. Ja siis mingi hetk sai kõigil küllalt ja tulime tulema. Mingi perv taksojuht tõi meid Viimsisse ja kobisime kohe voodisse koos Meganiga. Hommikul ärgates tegi Sepo juba koolitööd. Ulme mees. Hoolimata teadmata koostisega kokteilisegudest, oli olemine ok ja ainuke, mis tunda andis, oli väsimus. Hommik möödus jälle päikse käes terassil lebotades ja väikest veiskat tehes aga kuna väike äpardus juhtus ja asi läks kummi põletamieks ära, siis läks isu ruttu ära. Varsti ummisjalu bussikasse ja Tallinn-Tartu maantee möödus unes. Aga jälle oli selline mõnus Tallinnas käik. Seekord Tallinn jälle meeldis. Elaks küll seal. Butterfly Lounge's elaks ka.

XOXX

What song are you listening to?

Hetkel käib: Red Hot Chili Pepper - Otherside.

XOXX

Honey honey, must be funny...

Ärkasin veits aega tagasi ja tuleb praegu kõne tundmatult numbrilt:
Härra: Tere, Kristjan Perekonnanimi olen, leidsin teie jäetud teate oma auto kojamehe vahelt!
Mina: Ee..? (Mõttes: midafakkkustkohastmisvärkon???)
Härra (ilmselgelt mõtete lugeja): Kojamehe vahel oli paber, millel kirjutatud: Kas oled mind unustanud vahepeal? 5X XXX XXX. Merka
Mina: Eeee... ma ei tea küll, kust see sinna võis saada, sest ma pole täna kodust väljas käinud.
Härra: Kas te ei ole Merka?
Mina: Olen küll aga...
Siis korra sähvatas ja tuli nagu nimi tuttav ette.
Mina: Kuidas see nimi oli? (Ütleb nime) Aaaa ma tean küll sind tegelikult. Me käisime Cesises mäel koos!
Ja lambikesed löövad mõlemate peade kohal põlema!
Härra: Aaaaaaaa, jajajajaaaaa!
Härra: Sa oled Tartus ju?! Ma olen praegu Tallinnas TTÜ raamatukogu parklas.
Ja hele naer mõlemalt...
Härra: Aga no tundub, et keegi tegi head nalja!
Mina: Mhmhmh
Härra: Aaaga ma tulen Tartusse nüüd mingi aeg varsti, et äkki näeks siis?
Mina: Okei, helista, sul on mu number nüüd.

Uuuhh... sai ikka kõvasti naerdud peale seda kõnet. Ma natuke aiman, kes selle triki võis teha aga kindel ka pole, sest ühiseid tuttavaid on meil umbes kolm-neli. Ilmselgelt oli see mõni Cupido. Aga huumorit peab saama!

XOXX

Põhjus ja asendustegevus...

Krrt kaks päeva ei saanud bloggerisse sisse logida. Fakkseikk noh ja sellepärast jäi mul vingumata, mis ma vinguda tahtsin.
Igatahes oli eile suurepärane päev, et jännata uue kanapasta retseptiga, koristada, väljas tsillida, tennist vaadata ja kõike muud. Aint sellepärast, et ei peaks tänase peale mõtlema. Aga mida lähemale see tänane päev jõudis, seda rohkem oli kõhus ja kurgus tunda iiveldust ja okserefleksi. Krrt, ma sakin sellistes asjades. Aga nüüd on tänane käes ja fingers crossed, et ma ei sakiks, ei väriseks nagu parkinsonitõbine, ei minestaks, ei oksendaks ja rokiks täiega.

XOXX

Right now, elu on küpsis...

Pole kirjutanud nagu forever. Aga viimased kaks päeva on elu olnud nagu lill... või hea küpsis.
Ilves, vana Ameerika autode pede, ostis eile endale 76 aasta Cadillac DeVille kõrvale ka 91 aasta Chevrolet Caprice'i. 5 liitrine V8, punane nahksisu, skirted rear wheel wells, kõik jutud värgid. Eestis selliseid kokku 5 ja maailmas 91-96 aasta mudeleid mingi 600 000 kanti. Et noh nagu igapäeva kasutamiseks. Et erinevalt DeVille'ist, mis võtab vähemalt 20 sajale, võtab Caprice kõigest kümme. Täiesti ökoauto ju. Ja mulle, kui ka veits autopedele, tuldi kohe näitama ja proovida andma. Ja nii ma siis kruiisisin viimased 7 tundi Tartu linna ja selle lähiümbruse risti ja põiki mitu korda läbi. Mmmmmmm. Pani päris paljud pead pöörama ja signaali vajutama. Kui muidu nagu rohelist vilkuvat foorituld nähes annad gaasi juurde, siis sellises autos võtad kohe maha. Seisad foori taga ja naeratad kõigile ümbritsevatele autojuhtidele ja jalakäijatele ülbe in-your-smart-rich-biches-face-vaadake-mis-auto-mul-on naeratusega. Ja siis rohelise süttides kõigile bemmi rullidele kaugeneva V8 põrina saatel tagatulesid näidata. Egobuust missugune. Lill ja küpsis. Ja sõidaks aint veel.

XOXX

P.S. Tallinna tripist kirjutan ka, siis kui aega ja tahtmist.

Will you...

Töö juures oli vaikne ja tsillisime niisama turvapoistega. Tuleb mingi tüüp mu juurde. Nelja turvapoisist tunnistaja ees laskub ühele põlvele maha, paneb ühe käe rinnale ja teise sirutab minu poole välja, teeb härda näo pähe ja küsib: Kas sa tuleksid muga tantsima palun? Hoolimata tema pingutustest, mu süda siiski ei sulanud mingi suvalise ja veits joogise jorri peale ja keeldusin. Tüüp tõusis kurvalt püsti ja pühkis püksipõlve puhtaks. Näitasin Preili Udukese ja Piltsu peale ja ütlesin, et ta prooviks nende peal. Tüüp ütles, et ah, nemad pole nii ilusad ja jalutas käed taskus minema. Aga no vaevalt ta süda väga murtud oli. Vot.. saan nüüd öelda, et mulle on ka see ühel põlvel ettepanek tehtud. Oleks pidanud küsima, et palju tal raha on...

XOXX

Can't help but smiling...:)

Üüüääääaaaooooaauuuuääääähhhh tahaks öelda aint. Nii hea on. Aga no sellele eelnes ikka selline ooper, mis tipnes veel erilise komöödiaga. Aga kirjutan hiljem pikemalt. Praegu linna peal laiamas.

XOXX

Dear Merka,

Palun ära unusta hommikul jälle vihmavarju kaasa võtmast! Või võta vähemalt mingi jakk kaasa. Siis sa ei pea jälle vihmas jalutama jooksma pool linna läbi ja märgade riietega ringi käima. Ja no siis on ilmselt suurem tõenäosus mitte haigeks ka jälle jääda fakkseikknohhhh!

Armastusega,
Sinu Keha ja Vaim (indiaani nimedega "Vihkan" ja "Haigeolemist")
XOXX

Tick, tick, tick...

Või hoopis nii:

Igatahes ma arvan, et igaüks teist nuputas välja, et IT'S A FINAL FU*KING COUNTDOWN!

XOXX

Moi aaadres sovetski sajusss...

Veetsin ühe lõbusa päeva raamatukogus koos oma lemmik Gei-sõber-eks-kursakaaslasega.

Õhtu saabudes sadas väljas endiselt vihma.

Merka: "Mu auto on nii kaugel ja mul pole midagi peale panna."

Lemmik Gei-sõber-eks-kursakaaslane: "Aga mina sõidan iga päev koju tasuta bussiga." Ja lisab kohe laia naeratusega veel rõõmsamalt juurde: "Kommunism on tagasi!"

Huumorit peab saama!

XOXX

Being John Malkovich...

I'm bigger, I'm better, I'm better than ever, I'm faster, I'm stronger, I don't need sleep, you fu*kers I'm back, I'm gonna make it, I'm gonna make it, I'm gonna make it!

XOXX

Lõpuks jääb järele vaid nutt, millele järgneb õnnelik naeratus...

Ma ilmselt pole küll kõige originaalsem järgneva mõtteavalduse puhul, sest selle eest on hoiatanud kõik Cosmoanned, aga omal nahal seda kogeda on veel halenaljakam. Nimelt, neverevernever ei saa mitte kuskile minna ilma täiesti igasuguse meigita ja kodudressides. Vegeteerin need päevad kodus süües-juues tablette ja ferveksit ja pidevalt tatistades. Ja mõtlesin, et hüppan kiirelt külapoest läbi, et võtta soksi ja energiajooki (sest seda kohvipaska ma enam juua ei suuda), et tuleks mingi tuhin kirjutada. Kuna tegemist on tõesti külapoega, siis võtsin kergemeelselt riski ja läksin toast välja dressides, ilma ühtegi meigivahendit eelnevalt kasutama, mustad juuksed tõmbasin korra harjaga läbi. Punane jõuluvana nina las olla ja läätsi ei viitsind ka panna, sest ma lähen ju aint korraks poodi. Ofkoors on poes mu kunagine kõige suurem vihavaenlane, kellega me kunagi küla peal kasvõi kaugelt mööda minnes üksteist igal võimalikul moel pasaga täis püüdisme pritsida. Aga tema mind nagunii enam ei kõiguta (ja mina teda ka vist mitte) nii, et mul oli isegi siis täiesti ükskõik, et ma selline juust olin. Haarasin oma kaks asja poest ja mõtlesin, et nüüd on kõik. Ja keda me selle kolmesaja meetri peal koju keset päist päeva näen? Oma esimest tõelist armastust. Jep, kõigi nende aastate järel, seal ta on looking absolutely handsome. Tõmbasin juuksed näo ette ja praktiliselt jooksin koju. Ei olnud mitte mingit tahtmist taga small-talki ajada. Ja isegi kui ta mind nägi ja ära tundis, siis tõenäoliselt ei näe ma teda jälle mitu mitu aastat nii, et las olla. Just praegu tuli telekast mingi filmi reklaam, mis ütles, et the only way to get over the guy is to get under another. Hea asjastus. Igatahes loo moraal: nevereverever ära mine meigita toast välja ja kui sa oled haige, siis löö end veel ekstra üles!

Praegu vaatan Mis iganes, Aleksander. Päris humoorikas on ja kuigi dialoog on kohati täitsa ajuvaba, siis võiks öelda, et pole isegi väga paha. Kuks on ikka täpselt samasugune ja selline nagu teda suviti vanaema juures alati näeb: räsitud ja purjus, isegi siis, kui ta kaine on. 

XOXX

Yeah, I'm ^set 2 and been feeling v lately... 4 real...

Leidsin feilbuugist selle:



Ja no ajas ikka naerma küll.

Oma failbook vol 3 ka.
Noh, seda sama first kiss videot sheerisin feissis ka:

Ja ma isegi vist ei teadnud seda. Ja noh, tegelikult see polegi feil vaid niisama uhkustamiseks panin, et näete, ma olen ka kellegi esimene olnud. Või noh mida iganes. Praeguses seisundis ei tule just kõige arukamad laused suust välja siia.

XOXX

Mother... there is no other...

Ehk head emadepäeva kõigile maailma kõige raskema ameti pidajatele. Ei ole minu emal ka sugugi kerge olnud. Keegi kunagi ütles, et ambur-naised on võitlejad: raiu tal kasvõi käed-jalad maha ja jäta ta viie lapsega üksi ja ta saab ikka hakkama. Mu emps on ka kõige kõvem ambur-võitleja. Mida kõike ta meie heaks teinud on. Jep, she's awesome!

Lühikesed püksid ja põlvikud ikka õunivad!

XOXX

Karma really is a bitch...

Nii, kui ma tööle läksin, plaksti õnnestus kohe haigeks jääda. Need öised kevadtuuled on veel salakavalamad, kui need päevased, mille eest ema väiksest peale koguaeg hoiatas ja mille pärast tuli alati vähemalt mai kuuni käia mütsi ja paksu jopega. Ja nagu saatuse irooniana, toimub see karmavõla sissenõudmine just praegu. Kättemaks selle mitmete mitmete kuude laisklemise eest, kui ma oleks võinud ammu oma töö ära kirjutada, aga lükkasin ikka viimase minuti peale (sest minu puhul motiveerib ainult viimase minuti paanika ja hirm läbikukkumise ees). Ja plaanisin täna-homme ikka ullult rabada nagu varem, kui kõik kirjatööd said viimase ööga tehtud ja just nüüd on üüberpask olla. Ja no nohu-köha on samaaegselt kõige kergem ja kõige sitem haigus üldse. Kurk on kinni paistetand, nina on tatti täis nii, et hingamine nõuab suurt pingutust. Samuti on tatil võime ronida kuskile kanalitesse või jumal teab kuhu nii, et pea ja kõrvad tunduvad üleni tatti täis olevat ja huugavad nii, et ükski asjalik mõte ei mahu pähe. Lisaks veel pidevalt vett jooksvad silmad ja vahelduvad külma- ja kuumavärinad. Kõik see kokku panna ja tulemuseks on see, et magada niimoodi on täiesti absoluutselt võimatu. Ja nüüd ma passin siin raamatukogus ja näen oma punase kartulininaga täiesti juust välja ja ei saa nina üldse nuusata korralikult, sest ei taha üle saali pläristada ja võitlen rämeda unega, mille vastu pole aidanud ükski kohvi ega energiajook. Kõige parema meelega tahaks kõrvaklappides panna peale ookeani ja linnukeste hääled, panna pea lauale ja lasta silmad 15 minutiks kinni. Aga ma kardan, et isegi kui ma paneks äratuse, siis ma ei kuuleks seda ja magaks nii sügavalt, et suust ja ninast voolaks tatt lauale. Ma arvan, et selle ilusa vaatepildi kirjeldamise peale läks teil kõigil süda pahaks küll aga no lihtsalt oli vaja enda frustratsioon välja elada ja võimalikult palju vinguda.
Aga fingers crossed (või tegelt läheb sõrmi kirjutamise jaoks vaja) ja loodetavasti jõuan ma hoolimata kõigest pasast õnneliku lõpuni.
Aaa ja tänase päeva ainuke heatuju tekitaja oli see video:

Lihtsalt armas ju. Ärge neid rõvedaid kommentaare juutuubist lugege, mõned inimesed on lihtsalt vastikud ussid, nagu alati.

XOXX

Dumb dumber dumbest...

Kuna vahepeal pole pikalt tööl olnud, siis hakkas juba ununema, milliseid pärleid sealt ikka pudeneb. 

Mingi aeg tuli politsei klubi ette tsillima. Purjus inimestel on alati suur suhtlemisvajadus ja nii tekkis ka politsei auto ümber väike kamp. Keegi tahtis seal vist pulli teha või niisama asjapulk olla ja nõudis, et puhkuda saaks. Ja siis seal puhkus terve see kamp oma lõbuks. Ja üks 16-aastane tüüp puhkus kerge promilli välja. Feil! No ma ikka üha uuesti imestan kui loll ja ärajoonud peab olema. Esiteks, ei tohiks sa üldse sellisel kellaajal väljas olla (või viimaste seaduste järgi äkki tohib?). Teiseks, on vaja ikka kõva meest mängida ja politseiga "sõbramehe" juttu rääkima minna ja siis veel ise vabatahtlikult puhumist harjutada, kui sa oled joonud ja alaealine. Sama targad nagu Ameerikamaal, kus narkot ostes ei saadud raha tagasi või saadi vale kraam ja siis selle peale kutsuti politsei (ei viitsi linki otsida praegu). Ja siis eestlased naeravad, et küll need ameeriklased on lollid, et ei tea, kus Austraalia asub. Igal maal oma ajukääbikud. Viidi poiss minema.

Klubis oli meil täna see värskelt valitud Stig-Kõige-Seksikam-Old-And-Gay-Rästa ja tegi moe pärast natuke baarmani tööd. Preili Administraator õhkas ja ohkas juba enne pidu, et täna tuleb meile see ilus mees ja teeb jooke. Tuli see Härra siis peo ajal mingi kell ja tahtis klubisse sisse jalutada. Preili Administraator vist ei tundnud oma ihaldusobjekti ära ja vaatas, et mingi suvaline lohv jalutab sisse. Pani käe ette ja teatas, et piletit on vaja. Härra siis seletas, et ta läheb baari ja Preili Administraator ikka ajab, et piletit on sissesaamiseks vaja. Mina kõrval ei suutnud enam naeru pidada ja ütlesin Preili Administraatorile, et ta vist ikka võib sisse minna. Selle aja peale ühendas Preili ise ka vist otsad ära ja lasi Härra Stigi sisse. Vist ei vastanud Härra Seksikas Preili Administraatori ootustele ja lootustele.

XOXX

Oma failbook vol 2

Siis, kui ma kihlatud olin. Või noh, enam siis ei olnud.

Jah, sellega ma tegelengi siin raamatukogus. 

Ja kui veel feilidest rääkida, siis Galojan läheb vangi. Nii juhtub, kui ostad Armanisid ja Guccisid ja "huulepulkasid" kellegi teise rahade eest. Mis teha, kui mehed oma high maintenance naisi üleval ei jõua pidada. Aga see ei olnud üldse see, millest ma rääkida tahtsin. Seoses Galojaniga tuli mul hoopis meelde see, kui Ando rääkis kuidas ta kunagi valimas käis. Vaatas, et ühtegi poliitikut ei tunne aga, et valib Oravatest kellegi. Võttis nimekirjast esimese nime, kelleks oli keegi Anna-Maria. Jap, selliste pärast ongi see tsikk nüüd meie staarpoliitik-politoloog.

XOXX

Ghosts of the Library...

No võimatu on tõsiselt tööd teha, kui kõrvallauas istub ehtne geipoiss. Istub mingi tsikiga ja teevad mingit kodutööd ja tüüp räägib koguaeg sellise peenikese zenjafokini häälega, et "äää, mina teeks selle nii eksole ja siis paneks punase tausta, mis sina arvad äää" koos sinna juurde kuuluva naiseliku žestikuleerimisega. Ei, ma ei ole homofoob ja endalgi on paar geituttavat aga lihtsalt see on nii naljakas kuulata ja vaadata ja ei soodusta üldse süvenemist.

Lisaks veel paar tähelepanekut raamatukogukülastajate välimäärajasse. Viimasel ajal on tekkinud mingi tsikk, kes käib raamatukogus lugemas. Aga selle asemel, et istuda kuskil laua taga või diivanil, jalutab tema fuajees ringi ja loeb püstijalu. Kuidas see üldse võimalik on? Ilmselgelt kõrgem pilotaaž minu jaoks. Ja seisaks ta siis ühe koha peal aga ta jalutab ringi väljapääsu, wc-de ja saalide vahele jäävas väga käidavas alas. Ja niimoodi terve päev õhtuni välja, raamat käes, loeb ja jalutab ringiratast. Kui selline viis peaks aitama kellelgi süveneda, siis see on küll üks kummalisemaid variante, mis ma näinud olen.

Teine nähtus on õhtul juba hilisematel tundidel raamatukokku tekkinud lapsed. Tõenäoliselt on need raamatukogu töötajate lapsed, kellel on tunnid läbi, kõik muusikakoolid ja trennid ka käidud ja siis selleks, et nad linna peal ei uitaks või üksi kodus pahandusi ei teeks, on emmed nad raamatukokku võtnud. Üldiselt on nad sellised rahumeelsed. Eile õhtul otsustas üks nendest mind järjekindlalt jälitada. Kõigepealt avastas ta mind riiulite vahel tuiates. Minu lauast poole meetri kaugusel oli raamaturiiul, mille taga oli veel üks raamaturiiul janiiedasi. Ja jääb see plika teisele poole riiulit seisma ja vaatab mind raamatute vahelt. Vaatan talle otsa ja ta jõllitab edasi teist nägugi tegemata. Ja nii tükk aega. Veidi aja pärast läks minema. Vahepeal käisin vetsus ja plika jälitas mind vetsu ukseni. Siis jälle aeg-ajalt kõndis edasi tagasi mu laua juurest mööda, jäi riiuli taha seisma, jõllitas jälle vahepeal ja läks minema. Ja niimoodi see tsükkel käis terve õhtu. Nagu mingi kriipi grudge'i õudukast pärit tüdruk, puudu olid vaid sassis juuksed, lubivalge nägu ja verised silmad. Kui nüüd spekuleerida, siis võis see üldse olla äkki minu ajuvaba kofeiinist läbi imbunud kujutlusvõime vili. Kas teatud koguses kofeiin võib hallukaid tekitada? Peaks guugeldama. Meelerahu huvides võib uurida, kas mõnel raamatukogu töötajal on nii umbes 8-10 aastane pruunide juustega tütar.

XOXX

P.S. Kuna raamatukogu on praegusel perioodil pidevalt pungil rahvast täis ja tuleb tööd teha ka rahvarohkemates ja läbikäidavamates kohtades, siis aeg-ajalt ikka häirivad kontsadega kiirkõndi harrastavad tsikid, muidu lonkijad, telefoniga rääkijad ja niisama mulisejad. Hea lahendus selle vastu on kõrvaklapid. Kuigi vastavalt tujule kuulan suht igat muusikat, siis diskobiit pigem häirib. Mingi aeg aitas ümbritsevast hästi välja lülitada Enya, kuid miskipärast viimasel ajal see enam ei toimi. Guugeldasin siis veits ja tõmbasin paar asja ja leidsin midagi sellist:

Hea, rahulik, neutraalne ja blokib ülihästi igasuguse jama. Nüüd tõmbasin veel mingeid sounds of earth'e. Morning birds, hot summer, sea, forest jne. Waterfalli siiski pigem ei soovitaks. Tekitab konstantset tahtmist vetsu minna.

Hhei hei heiheiehei, what's up party people?

Sõidan hommikul linna ja ainuke, mis ma maanteel näen, on lõputu kolonn rohelisi autosid, suuremaid ja väiksemaid, kõik metsa loksumas koos sõdurpoistega. Kaindof what war must look like. Või noh, vähemalt mulle, kui rahuaja lapsele, kes on sõda näinud vaid Reamees Ryani Päästmisest.

Töö juures on uus kuum paar. Kui tahate kaaslast leida, siis unustage kõik suhtlus- ja deitimisportaalid ja tulge meile tööle. Klubi kosjakontor teeb märkamatult, kuid järjekindlalt imesid. Interoffice suhteid reguleeritud ei ole, kuid tuntavad sisekliima pinged tekivad siis, kui paarituda endast kõrgema ränkinguga paarilisega.

Paanikahood vahelduvad aega-on-selle-kiire-asjaga-hoogudega. Fakkseiknoh, kui praegu ka tähtaeg jalaga pe*se ei tao, siis millal veel? Energiajooki on ikka tore juua ja mõelda, et kohe hakkan tegema. Tulemus on midagi sarnast ja keskenduda ikka ei suuda:

XOXX

P.S. Dear Efe Özclagar, I'm not interested in seeing your ding-dong on web-cam, so you can stop poking me on Facebook. Thank you!

To recycle or not to recycle...

Kõige keerulisem üritus esmaspäeva ennelõunal on taara tagastus. Seal, kus ei ole ulme järjekordi inimestest koos pagasnikutäite taaraga, on automaat suurest koormusest üles öelnud ja üürgab meeleheitlikult. Ja niimoodi sõitsin ma pool linna läbi. Ja kui nüüd panna kaalu peale minu tagastatud pudelid summas 1.68 ja maha sõidetud kütus pluss sinna juurde veel ülemäärane heitgaas minu keskkonnavaenulikust autost, siis ma arvan, et maailm minu taaskäitlusest küll kahjuks ei võitnud. Kui vaadata asja helgema poole pealt, siis vähemalt sai koju natuke ruumi juurde. Seniks-kuniks.

XOXX

P.S. Eilsest rokipeost on veel küüned mustaks värvitud ja tume lainerijoon silmade ümber on ka veel aimatav. Lisaks veel üleni must riietus täna, veits räsitud soeng ja mitte kõige cheerim tuju ja inimesed raamatukogus käivad juba mööda selliste pilkudega, et "Vaesekene, miks sa küll oma randmeid lõigud".

1,2,7,3, down the birthday party street...

Sünnipäev number kolm ootab täna õhtul. Number kaks oli eile. Ei ole lihtne, ei ole. Maksuametniku sünnipäev oli väga meeleolukas ja tänaseks on aur juba suht väljas. Vanaks jäämas. Aga sotsiaalsed kohustused vajavad täitmist. No ja eks need ole ka ju tegelikult meeldivad kohustused. Igatahes jõudsin just number kahelt koju ja kõik algab kohe otsast peale. Pesu, sättimine, riided, kingitus. Aga ega ei saakski täna ju muud teha kui pidu panna. Töörahva püha ikkagi.

XOXX

P.S. Autol said maja ees koduste vahenditega rattad vahetatud. Pesus sai ka käidud (ja ilmselgelt sama päeva õhtul pidi mööda kruusateed sõitma nii, et tolm lendas. Nii palju siis puhtast autost). Ülevaatusel sai ka käidud. Kuu aja jooksul tuleb uuesti minna. Tuleb välja, et mu auto ei ole eriti keskkonnasõbralik ja väljutab ülemäära palju heitgaasi ja muid mitte väga häid asju. Jah, kliimasoojenemises ja osooniaukudes võite kõik just mind süüdistada. Aga no vähemalt sai kõikide asjadega ühele poole ja tänasest jalameheks ma ei jäänud. Peaaegu winning!