Ma ilmselt pole küll kõige originaalsem järgneva mõtteavalduse puhul, sest selle eest on hoiatanud kõik Cosmoanned, aga omal nahal seda kogeda on veel halenaljakam. Nimelt, neverevernever ei saa mitte kuskile minna ilma täiesti igasuguse meigita ja kodudressides. Vegeteerin need päevad kodus süües-juues tablette ja ferveksit ja pidevalt tatistades. Ja mõtlesin, et hüppan kiirelt külapoest läbi, et võtta soksi ja energiajooki (sest seda kohvipaska ma enam juua ei suuda), et tuleks mingi tuhin kirjutada. Kuna tegemist on tõesti külapoega, siis võtsin kergemeelselt riski ja läksin toast välja dressides, ilma ühtegi meigivahendit eelnevalt kasutama, mustad juuksed tõmbasin korra harjaga läbi. Punane jõuluvana nina las olla ja läätsi ei viitsind ka panna, sest ma lähen ju aint korraks poodi. Ofkoors on poes mu kunagine kõige suurem vihavaenlane, kellega me kunagi küla peal kasvõi kaugelt mööda minnes üksteist igal võimalikul moel pasaga täis püüdisme pritsida. Aga tema mind nagunii enam ei kõiguta (ja mina teda ka vist mitte) nii, et mul oli isegi siis täiesti ükskõik, et ma selline juust olin. Haarasin oma kaks asja poest ja mõtlesin, et nüüd on kõik. Ja keda me selle kolmesaja meetri peal koju keset päist päeva näen? Oma esimest tõelist armastust. Jep, kõigi nende aastate järel, seal ta on looking absolutely handsome. Tõmbasin juuksed näo ette ja praktiliselt jooksin koju. Ei olnud mitte mingit tahtmist taga small-talki ajada. Ja isegi kui ta mind nägi ja ära tundis, siis tõenäoliselt ei näe ma teda jälle mitu mitu aastat nii, et las olla. Just praegu tuli telekast mingi filmi reklaam, mis ütles, et the only way to get over the guy is to get under another. Hea asjastus. Igatahes loo moraal: nevereverever ära mine meigita toast välja ja kui sa oled haige, siis löö end veel ekstra üles!
Praegu vaatan Mis iganes, Aleksander. Päris humoorikas on ja kuigi dialoog on kohati täitsa ajuvaba, siis võiks öelda, et pole isegi väga paha. Kuks on ikka täpselt samasugune ja selline nagu teda suviti vanaema juures alati näeb: räsitud ja purjus, isegi siis, kui ta kaine on.
Oma heledapäise abikaasaga on meil kaks blondi plikatirtsu ja sellised on meie elu lood, millest ma ilma igasuguse regulaarsuseta siin kirjutan.
Meie isiklikke pilte palun ilma minu loata mitte kasutada.
0 arvamust:
Postita kommentaar