I'm a pretty boy...

Attendisin siis eile sellel kauaoodatud Härra Kräsupea sünnal. Läksin sünnale nii, et peale sünnipäevalapse teadsin külaliste seast umbes ühte-kahte inimest ja nad olid ka rohkem teretuttavad. Nii, et pidin oma parimad social skillsid kasutusele võtma. Inimesi oli igasuguseid ja oli ka päris toredaid. Plaanisin küll kaine olla ja mingi aeg kodu ära sõita aga pandi fakti ette, et that is not an option. Nagu teada on, siis see Härra tekitab teatavaid segaseid emotsioone minus... Noh umbes nii, et kui ma teda kuskil näen, siis südametöö kiireneb ikka tunduvalt ja peas hakkab veits huugama. No ja ilmselt läksin ma sinna ka a la selliste mõtetega, et ei tea, äkki hakkab juhtuma miskit. Mida õhtu edasi, seda selgemaks sai üks asi. Et umbes samade mõtetega olid seal ka kõik teised õrnema soo esindajad, kes olid veel vallalise staatuses. Ja neid, ei olnud üks-kaks. Seega keerles sünnipäevalapse ümber terve õhtu igasuguseid neiusid. Ja Härra, Pretty Boy ja Egojobu nagu ta on, nautis seda täiel rinnal ja ei olnud väga tõrjuv ilmselgelt kellegi suhtes. Ehk siis jah, tegemist oli tal küll. Seega keskendusin pigem teistele toredatele inimestele. Kellega Härra õhtu lõpetas, seda ma ei tea, sest õnneks päästsid mind jällegi Superstaar ja Programmidirektor, kes mulle järgi tulid ja ka minu autoga mu koju tõid ja kell neli olin juba omas voodis. Paremaid sõpru, kui mul on, annab otsida. Mis Härraga saab, seda ma ei tea. Peaks vist pigem otsima mingi printsi valgel hobusel sõna otseses mõttes. Saab ka suure pulmapeo. Ehk siis palju õnne William ja Kate.

Hitisoovitus:

XOXX

P.S. Superstaar ei julgenud öösel mu maja ees parkida. Ei tahaks küll hoobelda aga isegi joogise peaga tegin suurepärase boksi tagurdamise piiratud alal kahe auto vahele. Selline parkimisäss!
P.P.S. Arvake, palju Raunts jõi Eestis nädalaga maha? 600 euri.
P.P.P.S. Ma pole endiselt oma uut naabrit kordagi kohanud.

Kui kõnnib mannekeen...

Uhhh... Räme kompleks tekkis praegu, kui kõndisin raamatukogus ühe tüübi taga, kelle jalad olid minu omadest vähemalt kolm korda peenemad ja ta kandis veel eriti skinny tšiinse. Aeglustasin tugevalt sammu ja tegin näo, et uurin näitust, mille väljapanek oli ma ausalt ei tea mille kohta. Ja mina näksin siin päevad läbi arvuti taga istudes aint shoksi ja muid süsivesikuid ja istun terve päev oma tagumiku peal. Hea, et raamatukogus on kolm suurt saali ja kolm korrust... saab natukenegi pedomeetrile samme juurde.

XOXX

Let the good vibes get a lot stronger...

Üübertsill on sõita autoga linnas ringi, kui väljas on 20 kraadi sooja, lased akna lõpuni alla, raadiost tuleb Sunshine Reggae, paned päikseprillid ette ja lased kõik endast välja. Ja mured ongi kadunud... Good vibes terveks päevaks.
Ehk siis hitisoovitus (video on eriti khuul retro):

Eile enam väga blondi ei pannudki. Selle eest saab aga täna Blondiini Päevaraamatusse ühe peatüki juurde kirjutada. Krõbistasin auto naelade kuludes Tasku parkimismajja, et Coffee In'ist võtta see hea külm kohvisheik. Kohvisheik käes, good vibes tuju ja tulen auto juurde tagasi ja näen, et minu kõrvale on parkinud mingi jube kena kutt. Kroonika või Cosmo laadsed ilukirjanduslikud väljaanded ütleks selle peale Kuu(m) Kompu. Asjatab seal auto juures ja ma lähen ka siis oma moodsa kohvisheigiga auto juurde. Käed asju täis, panen oma sheigi auto katusele. Istun sisse ja panen auto käima. Kuu(m) Kompu saab ka oma asjadega valmis ja kõnnib minema. Olin juba käigu sisse pand, et minema sõita, kui viskan pilgu veel Kompu autole. Ja mida ma tema läikivalt autolt näen? Oma kohvisheiki autokatusel! Palju ei olnd puudu, et oleks minema sõitnud ja kogu mu moodne sheik oleks mööda auto klaasi alla nirisend. Kompu vaatas küll ilmselt, et eriline udukana. Aga noh... praegu istus raamatukogus mu kõrvale mingi kräsupea italjaano ja loodetavasti on tänased feilid tehtud.

XOXX

Tubli õppija...

Jah... nii need asjad on mul alati käinud. Ja ilmselt käivad teistel ka, kui selline pilt on joonistatud. Adalt sain, aitäh! Kõige tõesem selle pildi juures on 6. faas. Iga kord viimasel hetkel lahmides ja ajusid kärsatades ja närvitsedes annad endale lubadusi, et järgmine kord alustad juba varakult ja ei jäta kunagi asju viimasele minutile. Kuid seda ei juhtu kunagi...

Tegin vahepeal väikse pausi, et keha kinnitada ja värsket õhku ja soojust nautida. Istusin 20 mintsa raamatukogu ees päikese käes ja märkamatult tõmbas õhtune päike kella poole viie ajal naha täitsa punaseks. Vot niiiii tugev on see kevadine päike. Või siis on asi selles, et seekord pole mul ei solli ega Egiptuse päevitust all ja olen valge kui albiino. Emb-kumb.

XOXX

Blondiini päevaraamat

Hommik. Ärkan kell kaheksa, et jõuda raamatukokku hiljemalt kell kümme. Ärkan kell kaheksa, molutan ja jõuan raamatukokku kell kaksteist. Iiveldab ja paha on olla. Oksendada tahaks. Kui te kõik arvate nüüd, et aga äkki ma olen rase, siis ei. Kui siis vaid Pühast Vaimust. Pigem on need närvid, mis seedimisega enam koostööd teha ei taha. Rahakott on kadunud. Lõpuks meenub, et see sai eile vist auto kindalaekasse pandud ja ilmselt on see seal. Saan lõpuks oma seitse asja kokku pandud ja kõmbin trepist alla. Käivitan auto ja avastan, et telefoni pole kuskil. Panen auto seisma ja kõmbin viiendale tagasi. Korteriukse ees avastan, et korterivõtmed jäid alla. Kõmbin jälle alla, võtan võtmed ja jälle viiendale üles tagasi. Võtan telefoni ja lähen autosse. Tsekin kindalaegast, rahakotti ei ole. Juu siis ikka on toas. Kõmbin viiendale tagasi, leian rahakoti ühest teisest kotist, kuhu enne ei vaadanud. Kõmbin alla ja istun jälle autosse. Hakkavad pihta need tumeda auto, tumeda sisuga ja ilma konditsioneerita auto rõõmud. Autos on umbes kaheksakümne kraadine saun ja mootori peale võiks vabalt leili visata. Ja mu auto oli veel varju pargitud! Sõidan lõpuks linna. Mõtlen, et lähen haaran ühest populaarsest kiirtoidu kohast ühe Ceasari salati, et raamatukogus nii pea kõht tühjaks ei läheks. Maksmisel avastan, et rahakott on üsna tühi. Meenub, et eile enne öölaulupidu sai enamus sularaha ja pangakaart tagi taskusse pandud. Tagi on kodus, sest väljas on 20 kraadi sooja. Lugesin siis kassatsikile punaseid sente, mis rahakotti olid jäänud. Sel hetkel oli küll jube hea meel, et ma neid punaseid sente kunagi poodides otsida ei viitsi ja rahakotis oli neid päris palju. Salat maitses küll hästi ja vast kraabib ülejäänud söögikordade jaoks ka nendest punastest sentidest midagi kokku. Raamatukogu juurde jõudes on parkimiskohad suht täis nagu alati. Õnneks olen ma külgboksi äss ja pressisin oma auto imepisikesse vahesse osava randmeliigutusega ära. Kõmbin raamatukokku, uitan veits saalide vahel ja pean pistikujahti. Mingid niisama tsikid vist ei tea kui väärtuslikud on siin üleval pistikuga kohad ja on need julmalt ära hõivanud, ilma, et neil oleks arvutit kaasas ja sirvivad lihtsalt seal raamatuid. Või siis just teavad ja see ongi nende kibestunud kättemaks. Ühe vabapistiku juures istub üks tädi. Pakin oma asjad teisele lauale lahti, suudan hiirvaikses raamatukogus koti krõpsude ja lukkudega teha nii kõva häält, nagu oleks maavärin alanud, komistan varbaga vastu lauajalga ja sellest tuleb veel üks kõva mütsatus, mis kajab üle kahe saali vähemalt. Lõpuks ütlen tädile vaikselt vabandust ja ta suskab mu juhtme pistikusse. Ilmselgelt on mu juhe nii lühike, et ulatub vaevalt arvutini, olles samal ajal nii pinges nagu põllu peal jooksev kõrgepingeliin. Panen arvuti käima. Ilmselgelt sai hommikul kodus ühte laulu kuulatud ja kõlarid on põhjas. Tudundudunnnnnn üürgab mu arvuti windows oma tervitussignaali üle terve saali. Tõmban pea ruttu õlgade vahele ja varjan näo ekraani taha, et varjata selle tropi identiteeti, kes terve saali on vihale ajanud. Teen lahti feissbuugi ja msni. Autost haarasin veel kaasa eilsest alles jäänud pooliku kokakoola, mis oli kuumas autos koguaeg loksunud. Psssshhhhhhhhhhhhhhh kostab jälle terve üle saali, kui ma selle lahti keeran. Kui muidu läheb poolikust joogist ööpäeva jooksul suht kõik gaas välja, siis sellesse oli küll kuskilt ullult juurde tulnud ja nii kõva häält pole mul ükski pudel avades teinud. Ilmselt vihkab mind nüüd terve saalitäis vaikselt õppida püüdvaid tudengeid ja selline tunne on, et olen praegu täpselt selline raamatukogukülastaja, milliseid ma ise alati sapiste pilkudega tulistan. Aga siin ma nüüd olen igatahes. Kell on alles üks saamas ja ma ei imestaks, kui siia peatükki veel õhtuks täiendust tuleb.

XOXX

P.S. Auto on endiselt nii must, et selle värvi on peaaegu võimatu tuvastada, ülevaatus lõppeb selle kuuga, ehk juba laupäeval ja talvekummid on endiselt all nii, et saan mõnuga mööda linna krõbistada. Winning!

Bedtime story...

Ma ikka postitan siia aeg-ajalt huvitavaid asju, mis internetiavarustes silma jäävad. Näiteks sai ükskord seda teile soovitatud.
Kellel nüüd on Punamütsikese muinasjutt meelest läinud, siis olge mureta, ka teie jaoks on lõbus meeldetuletuse variant olemas. Tümm ja graafika ja huumor kokku pandud ja väga hea tulemus saadud. Soovitan.

Huumorit peab saama!
Aitäh Kulturist-Turvamehele! Tema ja hea huumori vahele võib panna võrdusmärgi.

XOXX

Back in business...

Eile oli esimene tööpäev peale puhkust. Tuju oli jummalast hea. Kohe tunda oli, et vahepeal pole tööl olnud ja närvid on puhanud. Põhimõtteliselt kohe kui uksed lahti tehti ilmus mingi kamp ukse taha tsillima ja jooma ja kohe pani mingi härra roobi ukse taha maha. Algas hästi pidu. Õnneks neid sisse ei lastud. Muidu nagu tööpäev ikka. Raunts ja Miku käisid ka mulle seltsi vahepeal. Aga õhtu tegi eriti meeldivaks see, et sain üle 15 euri jotsi. Ühe õhtuga. Winning. In your smart bitches face! Noh ilmselgelt on see joppamisasi ja ööd pole vennad aga hea algus oli küll peale puhkust.

XOXX

Raamatukogukülastaja välimääraja

Kuna ma ilmselgelt praegu õppida ei viitsi, siis tegelen muude asjadega. Raamatukogu kodulehe arvamusplatsilt leidsin päris humoorika kirjatüki:

Teine huvitav nähe, mis on minu arvates viimasel ajal raamatukokku tekkinud on "jalutajad". Need on inimesed, kes mingil põhjusel ei suuda istuda ühe koha peal. Kusjuures probleem ei ole üldse selles, et lugemissaalis istumisruumi ei oleks. Nendele inimestele meeldib lihtsalt mingil põhjusel 1. 2. ja 3. saalide vahel jalutada. Jalutajate seas on konkreetse, pika sammuga tõsimeelseid jalutajaid, kes kulm kipras alati kuhugi tõttavad...või just SEDA raamatut tooma lähevad. Tihtipeale on neil midagi kaenlas või on kott seljas (üks, kergelt kiilanev kahekümnendate lõpus olev jalutaja näiteks väntab päevas ikka hea neliteist ringi erinevate saalide vahel).Aga on ka tasakaalukamaid, selliseid veidi unelevaid jalutajaid, kes üks käsi taskus, teine "argumenteerimisasendis" rahulikult saalis ringi kulgevad, vahest mööda minnes raamatute selgasid riiulitel katsuvad või mõne suvalise trükise suvalisest kohast haaravad ja suvalise koha pealt lahti löövad, et siis muiata, kui kontekstist väljakistud lause kogu oma suvalisuses naljakas tundub. Uneleva jalutaja alatüüp on unelev-eksinud jalutaja. Selle tüübi esindaja ei tea ilmselt ise ka miks ta raamatukogus on või mida ta siit täpselt otsib. Nii ta siis hiilib arglikult riiuli juurest riiuli juurde ja seisatab iga juures mõtlikult. Kusjuures seda tehes ajab unelev-eksinud jalutaja oma silmad häästi suureks nagu ööloom ja imestab; "sellel riiulil...veeel rohkem raamatuid..." Lisaks nendele kahele jalutajatüübile liiguvad ringi veel karjas jalutajad. Need on enamasti sellised hilpharakad, kelle riided hästi palju sahisevad ja kelle üleelupikkuse õlarihmaga põlvedeni rippuv kandekott kõndimisel vastu jalgu ja lauanurki põrkab. Seepeale kotist kostuvate helide abil on kõikidele ruumis viibijatele võimalik hõlpsalt koti sisu ära arvata. Karjas jalutajad käivad ringi mitmekesi ja muidugi saadab seda patsaaži õdus vestlus teemal "Äää-ää..". Siis on veel mainimist väärt ka "Mha-eihshaaa-erithi-khõva-häälegha-rhääkidha-mha-olhen-rhaamatukoghuus" telefoniga jalutajad. Loomulikult kuuluvad siia needki telefoniga jalutajad, kes ei tee telefoniga rääkimisest mingit numbrit ja lällavad läbi kolme saali jalutades julgelt omi "äriasju" arutada. Esimesi iseloomustab komme telefoniga rääkimise ajal riiulite vahele "varjuda", lootuses, et siis ei ole neid üldse lugemissaali kuulda. Loogikad "kui ma kõnnin lugemissaalis hästi kiiresti, siis ma võin rääkida kõvema häälega" ja "kui mind ei ole(riiulite vahelt) näha, siis ei ole mind ka kuulda", paistab kahte viimast jalutajatüüpi siduvat. Märganud olen ka taaskäitlemisest silmnähtavalt huvitunud jalutajaid, kes kohusetundlikult igal täistunnil oma "prügikorviringi" teevad. Kui lisada siia "elektripistiku-kütid", raamatuid tagastavad raamatukogu töötajad, jalutajad, kelle ilmne soov paistab olevat iga sammuga kanda läbi raamatukogu betoonpõranda lüüa, pissile minejad-tulijad ja kõikidest jalutajatüüpidest kombineerunud liikuvad rändkarjad, siis võib siin Universitase raamatukoguplatool päris huvitav oma välivaatluse boksis istuda ja tähelepanekuid teha. Lugemisboksidesse varjunud sapised küünikud on meie järgmise sissekande teema.

Milline äratundmisrõõm. Ise olen ma ilmselgelt pistikuküttija. Lõbus lugemine.


XOXX

Apua apua, kissa syö rapua!

Raunts ja teised on Soomest siin. See tähendab pidu. Koguaeg pidu. Eriti just Rauntsi jaoks, kellel pole siin vist ühtegi alkoholivaba päeva kuna Eestis on alkohol umbes miljon korda odavam kui Soomes. Käisime Rauntsiga eile lõunat söömas ja siis ta juba rääkis oma kurjakuulutavast plaanist. No ja nii nad mind ära seepasidki. Mul oli viimane vaba päev ka nii, et why not. Õhtut alustasime Väikse Mü ja Miku juures koos Rauntsi ja õdede Tihedatega. Juba seal viskas tekst kohati ikka väga kreisiks ära. Kluppi minek oli suht vara. Mingi pool kaksteist olime kindlasti juba Illukas. Rahavast oli vähe aga võtsime ikkagi joogid ja tegime mõned tantsud. Ja üsna ruttu oli siis juba ka Koduklubisse minek. Seal oli rahvast ikka päris hästi. Muidugi oli ka vaja kohe jooke osta. Suutsime baarileti ääres Kõige-Ilusamale-Baaridaamile ikka paraja segaduse tekitada. A no polnd hullu. Terve õhtu möödus marsruudil baar-tantsuplats-suitsuruum (viimases käisin ma nii seltskonnamõttes). Tantsu sai jälle ikka korralikult löödud. Kogu asja juurde kuulus ka kvaliteetne Soome huumor. Kui kolme paiku klubi tühjaks hakkas jooksma, siis otsustasime Poolde Kuude minna. A mul tuli ikka juhtumisi hea mõte, et äkki viitsib Programmidirektor mind koju visata. Ja viitsiski. Seega sain ma ilusti autoga kodu (kuigi kaasreisijad tüütasin vist surmani ära) ja teised läksid ilma minuta Poolekasse. Hea oligi... koju jõudes olin ikka üsna sassis. Aaaga oli meeleolukas ühesõnaga. Täna on Rauntsil meestepidu ja mingi päev läheb ta Tallinna ja mingi päev teeb suvilas grillipeo ja kes teab mis veel. Aga huumorit ja pidu peab saama ju. Muud ei midagi vist praegu. Uni on... Ja täna vaja juba tööle minna... Elu on selline.

Eilse õhtu põhilugu oli:

XOXX

Drugs are bad...

Created by Oatmeal


Ma vist polnud päris aus enda vastu. Aga noh... polegi vaja teada kõigil, kui sõltuvuses ma TEGELIKULT olen.

XOXX

Another sucky day...

No lihtsalt oli kohe nagu sucky day. Miski ei läinud nii nagu pidi. Paar helgemat hetke oli, kus kõik ei läindki päris pekki aga suuremalt osalt küll kujunes päev selliseks, milline ta üldse olema ei pidanud. Isegi kirjutada ei viitsi. Aga no paari lausega peaks midagi ütlema, et saaks öeldud.
Õppimisest ma praegu ei räägi. Ei taha rääkida. Ei viitsi rääkida.
Hoidsin lapsi jälle vahepeal. Need kasvavad ka nagu mühinal. Aga iga kord on nad nii armsad ja lahedad ja teevad parimat kildu.
Laupäeval oli vaja muidugi peole minna. Illukas, HU? live, Preili Udukesega. Rahvast oli palju, tuju oli hea. Nägi jälle igasuguseid inimesi. Pärast kõmpisime veel koduklubisse ka (killerheelsidega ja puha (peale poolt aastat talve, kui sai aint madalatega ringi löhverdatud, on iga konts killer)). Seal oli rahvast ikka väga hõredalt. Õhtu lõpetasid täiesti ebavajalikud viinakokteilid, kus väikses klaasis oli 8 cl'i viina ja siis nii palju kui sinna mahtus siis mahl, ehk siis põhimõtteliselt oli seal aint viin. Polnd häda, läks alla küll. Ja niitis ikka korralikult. Kui kuni seni olime olnud meeldivalt joogised, siis peale seda läks küll üsna häguseks. See on kindel, et 5 ajal sain Vennakese juurde tudule.
Kell 11 olin juba üleval, et sättida ja startida töötajate peole. Enne seda jõudsin isegi Tammekal jalkat käia vaatamas. Kella kolme ajal lõi pohmakas välja. Peavalu oli ikka päääääris korralik. Töötajate pidu oli ühes mõnusas Salakohas. Ja kuna tegemist oli pühapäevaga, siis polnud ma üldse ainukene, kelle pea oli eelmisest õhtust veits haige. Algul vegeteerisin tükk aega niisama. Teadjamad ikka väitsid, et tuleb kindlasti peale võtta. Ja egas pikalt mõtlemist polnudki. Ja no õhtu joogikaart oli jällegi kirju: siider, hot shotid, vanatallinn+vahukoore shotid, sex on the beach'id, razz+õuna bols+jõhvikas+sprite ja edasi tulid sellised joogid ja shotid, mis läksid alla ilma, et oleks viitsind või suutnud neid tuvastada. Söögikaardil oli esindatud palju igasugust sorti grillitud liha, nelja erinevat sorti salatit, vähemalt nelja erinevat Jaanus-gateringi kooki ja igast snäkke ja asju. Vesikat popsisime ka sauna eesruumis päris pikalt, mistõttu sai ka paljast ihu üsna palju näha. Tantsu sai ka löödud. Ja no nagu alati, siis juhtus üht-teist. Kuna hommikul ootasid mind kohustused, siis tulin normaalsel ajal linna ära ja pool kaks olin juba voodis.
Muud ei midagi praegu. Kell on ka juba nii palju, et oleks vaja magama minna. Pange tähele, kuidas puhkus on mõjunud: pool kaksteist õhtul on kell juba palju ja ammu peaks magama ja hommikuti on äratus 7-8 ajal. Ja nüüd on puhkus läbi, mis tähendab seda, et kell on palju siis, kui magama saab hommikul kell kuus ja äratus on kell kaks päeval. Doktor OZ vangutaks küll selle peale pead...

Hitisoovitus:

Ei, mulle see Ott muidu üldse väga ei meeldi ja ma ei saa aru sellest ulme vaimustusest, mis kõigil on temast. Aga see lugu on hea.

XOXX

It's probably some STD...

Töötajate pidu Salakohas. Enamus osa lebotavad diivanil ja teine osa sätib jooke, sööke, muusikat, sauna jne. Juhataja kõnnib mööda, suundub kööki ja tahab Pakule midagi korraldusliku poole pealt vist seletada:
Juhataja: Paku, tule ma näitan sulle midagi...!
Paku (okouu-mis-rõvedust-ta-mulle-näidata-tahab-õudus-häälega): Appi!
Ja hele naer üle toa.
Huumorit peab saama!

XOXX

I just wanna make you sweat...

Kirjutada väga ei viitsi praegu. Tulin aint hitisoovituse pärast:

See on see originaal. Guetta diskobiidiga varianti olete ilmselt nagunii kuulnud (kui ei siis juutuubige ise). Aga praegu meeldib mulle just see variant. Mõnus bass on. Oleks ma räme rull, kelle bemm on raadioantennini võime ja kõlle ja muid vidinaid pungil täis, siis ilmselt ma kuulaks just midagi sellist. Video ei hiilga just eriti loovuse poolest, nii et sellesse pole mõtet süveneda. See on samamoodi rullide jaoks tehtud, ehk siis palju poolpaljaid plastikrindadega tibisid, mõni auto ja suurem kett kaela ning natuke dollarite õhku viskamist ja purgis. Ilmselt väga palju ei pingutatud, et teha midagi uut või erilist või huvitavat. Las ta olla siis, aga biit on täitsa enamvähem. Ilmselt viskab varsti üle ka...

XOXX

What do you want to do before you die?

Quite inspirational...
Minu listis oleks ühe asjana midagi sellist:

What do you want to do before you die? Think about it :)

XOXX

Deliver me...

XOXX

Vahel kerge, vahel karm...

Aitäh Metallikatsikile selle loo meelde tuletamise eest. Minu kõige kõige lemmikum lugu Smilersilt. Ja sobib praegusesse aega ülihästi.
Vahel lained vahule ta kisub nii, et hingata ei saa, kuid see kõik, mis ei tapa, tuult mu purjedele annab!

XOXX

To have and to hold...

Pulmad ja matused. Matused õnneks mitte aga pulmad küll. Palju õnne Salaagendile ja tema värskele abikaasale! Väga armsad olete.
Muidu nagu sai korraks Tallinnas käidud. Kuigi ka seekord oli Tallinn pime ja kole ja vihma sadas ja inimesed olid kurjad, siis seekord mulle Tallinn täitsa meeldis. Võiks seal elada küll. Aitäh lahketele võõrustajatele öömaja eest. Siis sai üks õhtu veel Pangapreiliga kinos käidud. Just go with it. Väga hea film oli. Naerda sai mõnuga. Kinno tuleb minna alati madalate ootustega, seda positiivsem on pärast üllatus. Peale seda sai korraks koduklubi külastatud ja mõned mängud piljardit mängitud kiirabiarstidega. On ikka jummalast urkaid kohti ka Tartus olemas. Jälle kogemuse võrra rikkam. Siis sai veel Setomaal käidud, kus ma lootsin tsivilisatsioonist täiesti väljas olla. Aga ei. Levi on vahepeal paranenud ja enam ei tule vanaema juures sõnumid, et "welcome to russia" ja wifi ruuter on tekkinud ja mitu läpakat jne nii et ikka sai feissis hängitud vahest korraks, mis tagant järele jälle ei tundu, et oli väga hea mõte. Mis olnd see olnd. Aga muidu oli lahe. Vanaema sai vanaks. 80. Kaheksa null, pole veel hull, nagu ta ise ütles. Lapsed ja lapselapsed ja lapselapselapsed ja kõik muud sugulased olid kohal. Ja kogu selle rahva massi peale oli niiiii palju süüa ja juua ja ikka jäi seda niiiii palju üle. Jamh, oli mõnus. Ja muud ei midagi vist. Lähen võtan kohvi ja siis jälle ajugümnastika.

Hitisoovitus minu vennalt:

XOXX

Just forget the world...

Mul on hea meel, et inimesed mu ümber on ilusad ja head. Mul on hea meel, et mul on nii head sõbrad. Jah, mõtlen teid kõiki just, kes on mu elu jooksul minuga olnud ja mulle toeks olnud, minuga naernud ja nutnud. Kui ma pole midagi muud õigesti teinud, siis vähemalt olen ma osanud teid hästi valida. Love you all...

XOXX

On the road again...

Proovin siis selle mobiilse postitamise ka ära... töötab küll. Hetkel Tallinn-Tartu bussis. Uni on... tudule ära...

XOXX

You can't have it all...

Miks on nii seatud, et aeg ei peatu ja aina edasi tõttab? Miks on nii, et aprillikuu, kui ma saaks kõige rohkem möllu panna ja elada ja tsillida, olla niisama ja nautida kevadet ja noorust, on just kõige kõige kõige rohkem vaja õppida ja lugeda ja kirjutada ja absoluutselt mitte midagi muud teha? Tänase seisuga peaksin ma attendima sellistes kohtades:

9-10.04 Setomaa. Vanaema 80. juubel.
13.04 Tartu. Laste hoidmine.
16.04 Räpina. Denise sünnipäev (sugulase peiks).
17.04 Võrtsijärv A. le Coqi maja. Töötajate pidu.
18-24.04 käskis Raunts vabaks teha, sest ta tuleb Eestisse ja lubas grillipeod ja igast möllu korraldada.
22.04 Tallinn. Eks-Mees-Number-Kesse-Enam-Mäletab-Mitu, ehk siis Ando, suur 30. juubeli pidu.
25.04 Tartu Kassitoome. Öölaulupidu.
28.04 Askari puhkemaja. Härra Kräsupea sünnipäev.
29.04 või 30.04 Maksuametniku sünnipäev.
30.04 või 01.05 Preili Udukese sünnipäev.

Kuidas? Kuidas ma saaks olla igal pool? Terve aprill on nii mõnusalt täis bookitud ja pole välistatud, et siia midagi veel juurde tuleks, sest mu onul ja kahel tädil on ka veel sünnipäevad. Terve kuu oleks mõnusalt sisustatud. Aga ta on mul juba sisustatud kirjutamisega! Miks just nüüd on see kuu kui saaks täiega elada aga pean elama raamatukogus? Ega vist tõesti kunagi ei saa kõike korraga. Ja kuidas ma peaks valima, millisel üritusel attendida ja millisel mitte? Milliseid sõpru eelistada? Nad on kõik nii tähtsad ja mitte ühtegi üritust ei saa vahele jätta. Aga millestki tuleb hakata loobuma. Ja nagu Pangapreili tabavalt ütles: noorusest...

XOXX

Manolo Blahnik Strappy Sandals

Achtung achtung, siit tuleb eriti girly postitus!

Mitte päris Blaanikud, aga Sempre Strappy Sandals küll! Ostsin endale suveks uued kingad/plätud/sandaalid! Ja need on lihtsalt nii nummid ja ilusad ja head ja mugavad ja armsad. Lihtsalt mu lemparid. Kuigi viimasel ajal päike paistab päris mõnusasti, siis välja siiski ei kannata nendega veel minna. Ja sellepärast olen ma täna nendega terve päev toas ringi käinud. How stupid does that sound?! Aga nad on lihtsalt nii head ja ilusad, et tahaks koguaeg käia. Winning! Tegin oma üübertelefonkaameraga paar pilti ka, et te väheke aimu saaks (värisevat kätt ja halba valgustust palun mitte tähele panna):

Onju nummid!

Kui veel vahepealsetest arengutest rääkida, siis olen päris tublisti raamatukogu pinke kulutanud ja lugenud ja klõbistanud arvuti taga. Aga ilmselt mitte veel nii tublisti kui oleks pidanud (kuigi üks õhtu sai kella kümneni raamatukogus oldud ja siis pandi lihtsalt raamatukogu kinni). Reedel käisime Pangpreiliga ja veel mõnedega Viljandis ööklubis City Superstaarile gruupisid mängimas, ehk siis hängisime kaasas ta esinemisel. Oli hea vaheldus kuskil mujal ka ööklubis käia ja niisama tsillida. Laupäeval käisime kambaga (mina, Pangapreili, Superstaar, Maksuametnik, Lilli, Salaagent, Programmidirektor ja tema Sõber) Megatsoonis sõjardeid mängimas, mis üle pika aja oli jälle väga lahe. Sattusin koguaeg vaenlase tagalasse ja punktide poolest olin viimasel kohal aga hoolimata sellest meie tiim ikkagi võitis. Samal õhtul tsillisime naistega veel Ristiisas, kus arenesid ka väga huvitavad sündmused. Peale seda oli muidugi vaja korra asja teha CT-sse, sest "Mõni Mees" oli seal peol jälle. Puhusin natuke juttu taga ja koju ära. Täna käisime hommikul empsiga kirikus mälestamas mu viimati surnud onu, kelle surmast on möödas aasta. Peale kirikut on meil traditsiooniks kujunenud empsiga Pontsikubaaris käia. Kuna see legendaarne koht on juba aastaid tagasi tundmatuseni millekski muuks muudetud, siis tuli leppida Ristiisaga jälle. Ceasari salat, koorene forellisupp ja lated asendasid seekord pontsikuid. Siis oli mu ema otsustanud, et nüüd peab kindlasti shoppama minema. Ilmselgelt polnd ma üldse arvestanud mingi linna peal laiamisega ja olin magamata ja nägin üüberjuust välja aga missest. Kaubama-Tasku-Lõunakeskus koos kõigi nende juurde kuuluvate poodidega. Tulemus: üks ilus pluus ja supernummid suveplätud. Hiiumaa ja Soomemaa, siit ma tulen nendega!

XOXX

Tänase päeva puhul vol 3

Ja minu lemmik...

XOXX

Tänase päeva puhul vol 2

XOXX

Tänase päeva puhul vol 1

XOXX