Kõige keerulisem üritus esmaspäeva ennelõunal on taara tagastus. Seal, kus ei ole ulme järjekordi inimestest koos pagasnikutäite taaraga, on automaat suurest koormusest üles öelnud ja üürgab meeleheitlikult. Ja niimoodi sõitsin ma pool linna läbi. Ja kui nüüd panna kaalu peale minu tagastatud pudelid summas 1.68 ja maha sõidetud kütus pluss sinna juurde veel ülemäärane heitgaas minu keskkonnavaenulikust autost, siis ma arvan, et maailm minu taaskäitlusest küll kahjuks ei võitnud. Kui vaadata asja helgema poole pealt, siis vähemalt sai koju natuke ruumi juurde. Seniks-kuniks.
XOXX
P.S. Eilsest rokipeost on veel küüned mustaks värvitud ja tume lainerijoon silmade ümber on ka veel aimatav. Lisaks veel üleni must riietus täna, veits räsitud soeng ja mitte kõige cheerim tuju ja inimesed raamatukogus käivad juba mööda selliste pilkudega, et "Vaesekene, miks sa küll oma randmeid lõigud".
kui kellelgi täna juhuslikult sitt tuju on…
12 tundi tagasi
0 arvamust:
Postita kommentaar