Ghosts of the Library...

No võimatu on tõsiselt tööd teha, kui kõrvallauas istub ehtne geipoiss. Istub mingi tsikiga ja teevad mingit kodutööd ja tüüp räägib koguaeg sellise peenikese zenjafokini häälega, et "äää, mina teeks selle nii eksole ja siis paneks punase tausta, mis sina arvad äää" koos sinna juurde kuuluva naiseliku žestikuleerimisega. Ei, ma ei ole homofoob ja endalgi on paar geituttavat aga lihtsalt see on nii naljakas kuulata ja vaadata ja ei soodusta üldse süvenemist.

Lisaks veel paar tähelepanekut raamatukogukülastajate välimäärajasse. Viimasel ajal on tekkinud mingi tsikk, kes käib raamatukogus lugemas. Aga selle asemel, et istuda kuskil laua taga või diivanil, jalutab tema fuajees ringi ja loeb püstijalu. Kuidas see üldse võimalik on? Ilmselgelt kõrgem pilotaaž minu jaoks. Ja seisaks ta siis ühe koha peal aga ta jalutab ringi väljapääsu, wc-de ja saalide vahele jäävas väga käidavas alas. Ja niimoodi terve päev õhtuni välja, raamat käes, loeb ja jalutab ringiratast. Kui selline viis peaks aitama kellelgi süveneda, siis see on küll üks kummalisemaid variante, mis ma näinud olen.

Teine nähtus on õhtul juba hilisematel tundidel raamatukokku tekkinud lapsed. Tõenäoliselt on need raamatukogu töötajate lapsed, kellel on tunnid läbi, kõik muusikakoolid ja trennid ka käidud ja siis selleks, et nad linna peal ei uitaks või üksi kodus pahandusi ei teeks, on emmed nad raamatukokku võtnud. Üldiselt on nad sellised rahumeelsed. Eile õhtul otsustas üks nendest mind järjekindlalt jälitada. Kõigepealt avastas ta mind riiulite vahel tuiates. Minu lauast poole meetri kaugusel oli raamaturiiul, mille taga oli veel üks raamaturiiul janiiedasi. Ja jääb see plika teisele poole riiulit seisma ja vaatab mind raamatute vahelt. Vaatan talle otsa ja ta jõllitab edasi teist nägugi tegemata. Ja nii tükk aega. Veidi aja pärast läks minema. Vahepeal käisin vetsus ja plika jälitas mind vetsu ukseni. Siis jälle aeg-ajalt kõndis edasi tagasi mu laua juurest mööda, jäi riiuli taha seisma, jõllitas jälle vahepeal ja läks minema. Ja niimoodi see tsükkel käis terve õhtu. Nagu mingi kriipi grudge'i õudukast pärit tüdruk, puudu olid vaid sassis juuksed, lubivalge nägu ja verised silmad. Kui nüüd spekuleerida, siis võis see üldse olla äkki minu ajuvaba kofeiinist läbi imbunud kujutlusvõime vili. Kas teatud koguses kofeiin võib hallukaid tekitada? Peaks guugeldama. Meelerahu huvides võib uurida, kas mõnel raamatukogu töötajal on nii umbes 8-10 aastane pruunide juustega tütar.

XOXX

P.S. Kuna raamatukogu on praegusel perioodil pidevalt pungil rahvast täis ja tuleb tööd teha ka rahvarohkemates ja läbikäidavamates kohtades, siis aeg-ajalt ikka häirivad kontsadega kiirkõndi harrastavad tsikid, muidu lonkijad, telefoniga rääkijad ja niisama mulisejad. Hea lahendus selle vastu on kõrvaklapid. Kuigi vastavalt tujule kuulan suht igat muusikat, siis diskobiit pigem häirib. Mingi aeg aitas ümbritsevast hästi välja lülitada Enya, kuid miskipärast viimasel ajal see enam ei toimi. Guugeldasin siis veits ja tõmbasin paar asja ja leidsin midagi sellist:

Hea, rahulik, neutraalne ja blokib ülihästi igasuguse jama. Nüüd tõmbasin veel mingeid sounds of earth'e. Morning birds, hot summer, sea, forest jne. Waterfalli siiski pigem ei soovitaks. Tekitab konstantset tahtmist vetsu minna.