Honey honey, must be funny...

Ärkasin veits aega tagasi ja tuleb praegu kõne tundmatult numbrilt:
Härra: Tere, Kristjan Perekonnanimi olen, leidsin teie jäetud teate oma auto kojamehe vahelt!
Mina: Ee..? (Mõttes: midafakkkustkohastmisvärkon???)
Härra (ilmselgelt mõtete lugeja): Kojamehe vahel oli paber, millel kirjutatud: Kas oled mind unustanud vahepeal? 5X XXX XXX. Merka
Mina: Eeee... ma ei tea küll, kust see sinna võis saada, sest ma pole täna kodust väljas käinud.
Härra: Kas te ei ole Merka?
Mina: Olen küll aga...
Siis korra sähvatas ja tuli nagu nimi tuttav ette.
Mina: Kuidas see nimi oli? (Ütleb nime) Aaaa ma tean küll sind tegelikult. Me käisime Cesises mäel koos!
Ja lambikesed löövad mõlemate peade kohal põlema!
Härra: Aaaaaaaa, jajajajaaaaa!
Härra: Sa oled Tartus ju?! Ma olen praegu Tallinnas TTÜ raamatukogu parklas.
Ja hele naer mõlemalt...
Härra: Aga no tundub, et keegi tegi head nalja!
Mina: Mhmhmh
Härra: Aaaga ma tulen Tartusse nüüd mingi aeg varsti, et äkki näeks siis?
Mina: Okei, helista, sul on mu number nüüd.

Uuuhh... sai ikka kõvasti naerdud peale seda kõnet. Ma natuke aiman, kes selle triki võis teha aga kindel ka pole, sest ühiseid tuttavaid on meil umbes kolm-neli. Ilmselgelt oli see mõni Cupido. Aga huumorit peab saama!

XOXX