Weight watchers...

Mina siin. Still alive. Mis vahepeal saanud on? Saanud on see, et rahalaevade saabumisega, mis tõid kaasa tasu detsembris valatud higi ja vaeva eest, ostsin ma endal ratta. Jalgratta. Täitsa oma ja esimese. Aga since ma elan põhimõtteliselt koos Rattahulluga, kes käib praeguste ilmadega tegemas 50 km ringe (noh off-season, muidu tehakse ikka umbes 80-100 km), siis läks nii, et kui osta siis juba hästi hea ja hästi kerge. Ja kuna mõni juba Rattahull on ja on 3 ratast nullist üles ehitanud, siis saaks sellise hästi hea just ise teha. Ja nii siis ongi nüüd, et Rattahull ehitab mulle ratast ja mina ise panen ka oma valged käekesed külge nii palju kui saab. Viimase kahe nädala jooksul olen selgeks saanud vist kõik kõige paremad rataste ja varuosade tootjad ja millised on nende kõige paremad seeriad, mida tasuks endale ka ihaldada. Note: enne teadsin ainult üht head ratta tootjat, mida mu oma pood müüb ja no siit-sealt olin kuulnud veel mõnda nime, mida konkurendid pakuvad. Lisaks olen omandanud veel väga palju rattaterminoloogiat: käbi, kränkset, triggerid, stemm, klipid jnejne. Seda kõike tänu sellele, et viimased kaks nädalat on õhtud ja vabad päevad olnud sisustatud surfamisega velo.clubbersis, hobispordis või mõnes välismaa rattajubinate veebipoes ning tiirutatud mööda kodulinnas asuvaid rattapoode. Selle tulemusena on mul nüüd väga väga head raam, lenks, stemm, käbi (koos eriti ilusa käbikattega), pidurihoovad, triggerid, esi- ja tagakäikar ja sadul. Ja kõik need asjad on saadud täitsa imeheade hindade eest. Note: kui ratast hakkate ehitama või osi välja vahetama, siis tasub seda talvel teha. Näiteks Sram X-9 triggerid, mis ma sain 35 eurtsiga, nende eest võiks umbes 100 küsida. Või Truvativ Stylo World Cup lenks (mis muideks kaalub ainult 130 grammi), sain umbes kahe kümpiga tutika ja kõige odavamas netipoes oli see 39. Paar suuremat kulutust on järgmisel palgapäeval veel teha jäänud nagu näiteks ühed korralikud Mavicu jooksud ja carbon kränkset ja siis on põhimõtteliselt ratas koos. Ja kõik on muideks väga stiilipuhas ja ilus ka pealekauba.

Ühesõnaga on saanud minust ka kaalujälgija. Kõik rattajubinad peavad olema üüüülikerged. Sest kui osta, siis juba head ja kerged, et noh juhuks kui võistlema hakata. Eesmärk on saada ratas esimese hooga umbes 10 kg. Ofkoors saaks veel kergema, kui osta kõik carbonist aga selliste hindadega ja selliste osadega saada selline kaal, on juba suuuuper. Ja ratas sinna kanti, millega sõitis Daisi Rist. No vot. Selline äss saab minust.

Mis veel eriti asjale vürtsi lisab on see, et kolleeg mehhaanik-poiss ostis ka just samal päeval sama tootja ratta aga kehvema raamiga ja kasutatud ja üliraske (15 kg kanti) ja loodab sinna 250 eurtsi investeerides saada selle 9 kg peale, mis on selle raami puhul täitsa ulme. Ning lisaks, isegi Rattahullu arvates saab mul nii hea ratas, et tal hakkab ka vaikselt juba kade meel. 

Selline elu mul siis.

Muidu käisin hiljuti kesk-Eestis mingis maakohas mingis maakõrtsis maapeol, mis oli päris huvitav. Ja muidu ikka töö, trenn, kodu ja nüüd siis lisandub nimekirjale ka eraelu. Üsna hästi on kõik. Let's keep it like that!

XOXX