Pluss miinus üks

Vahepealsetest arengutest siis.

Happy new year, happy new year. Nagu eelnevalt juba mainitud sai, siis uue aasta võtsin vastu kodust kaugel ehk siis Tallinnas, Viimsis. Aasavahetus oli lõbus. Sepo võttis meid

väga soojalt vastu ja eraldas meile master bedroomi, et naised end sättida saaks. Ja nii siis kuluski esimene tund Sepo juures riietumisele, meikimisele, juuste tupeerimisele ja muidu enda ülesvuhvimisele. Seni tegid teised all risotot ja teisi maitsvaid snäkke. Õhtut alustasime joogi ja seltskonnamängudega. Mõnedeks märksõnadeks

olid näiteks bussijuht, käsnakalle ja optimus prime. Mingi aeg tõmmati vesikas käima ja nii koondus üks osa seltskonnast (mina kaasa arvatud) sauna eesruumi piiburingile. Ja seal me ka enamuse õhtu veetsime. Sõime, jõime, piibutasime, jutus-

tasime jne. Südaööks läksime ka muidugi välja. Muidugi sattus aastavahetusele veel eriti külm öö. Haigusi ennetasime külmarohu tarbimisega. Järgnes palju kallistusi, häid soove ja shampust. Ilutulestik oli ilus. Ilmselt tänu sellele, et naabrid püüdsid üksteist üle trumbata nii kuidas said. Kohustuslik fotosessioon punaste ninadega tehtud, kobisime ruttu tuppa sooja. Ja nii see uus aasta veeres edasi. Vahepeal jäi rahvast järjest vähemaks: kes läks koju, kes linna peale, kes magama. Kella viieks hommikul olime järel mina, Mann, Eveli ja Sepo. (Ja muidugi Megan, kes on kõige nunnum koer üldse). Ja siis läks muidugi tantsuks ära. (Sellest on ka mõned piinlikud videod olemas aga ma loodan, et need on "kaotatud" kuskile musta auku). Tants ja trall on alati väsitavad olnud nii, et kella kuue paiku läksime magama. Kaheinimese voodisse mahtus vabalt magama kolm neiut ja üks koer. 1. jaanuar oli üsna uimane nagu arvata võis ja lebotasime niisama Sepo juures, kuni pidi linna tulema ja Tartu poole teele asuma. Muidugi jäi maja ees auto lumme kinni. Pole hullu, võtame teise auto (nii need asjad Viimsis käivad). Tegime linnas ka mõned sisseostud ja kohe ei saanud nagu asjale pihtagi, et miks raha tagasi saab aint mingites müntides-sentides. Tere Euro! Kui muidu on Tallinn-Tartu buss selline suhteliselt vaikne tavaliselt (kes klõbistavad arvutiga ja kes niisama natuke räägivad), siis 1. jaanuaril oli see põhimõtteliselt hiirvaikne. Kõik magasid bussis. Ilmselt oli enamikel meeleolukas ja pikk aastavahetus olnud. Tartusse jõudes tuli kohe tööle minna. Tänu vähestele unetundidele ja taanduvale pohmakale oli europorno ikka eriti porno. Sente ja asju erinevates valuutades lugeda oli lihtsalt jube tüütu. Aga pidasin töö-öö vastu ja hommikul jõudsin ka lõpuks oma koju.

Uue aasta esimesel esmaspäeval käisin Taaviga 3D kinos Tron'i vaatamas. Meeldis kohe täitsa hästi.

Teisipäeval sõitsin Setomaale. Uus aasta algas kurbade uudistega. Õigemini juba vana aasta lõppes nende uudistega, kui aasta viimasel päeval sain teada, et mu vanatädi suri ära. Niisiis kogunes jälle pool suguvõsa maale. Maale vanaema juurde ei saagi enam ilma dokumendita minna. Kuna vanaema elab mul Saatses, siis tee sinna viib läbi Venemaa. Ehk siis kaks maa juppi, mis on Vene riigi territoorium ja kust tuleb läbi sõita ilma peatumata. Ehk siis "Saatse saabas" ja "Lutepää nina" (http://wikimapia.org/7890321/et/Saatse-saabas või http://www.setoturism.ee/?lang=est&m1=3&obj=82 või guugeldage ise). Muidu tavaliselt sealt läbi sõites näeb harva mingeid vene piirivalvureid. Aga nüüd olid hoopis Eesti poole peal piirivalvurid, kes meid minnes ja tulles kinni pidasid, isikut tõendavaid dokumente ja autodokumente küsisid. Vanaema rääkis, et nüüd kontrollivad jah tihedamini seal neid autosid, mis igapäevaselt seal ei sõida. Ilmselt hoiavad silma peal, et igast kahtlaseid ülejooksikuid ei oleks. Vot tak. Kolmapäeval oli matus. Kahe ja poole aasta jooksul oli see mul seitsmes matus. Matus oli ehtne Seto matus. Ilus. Aint, et kuna oli kirikuteenistus ja matusetalitus ja hauda sängitamine, mis kõik võtsid omajagu aega ja ilm oli üsna külm, siis olid ka mu varbad lõpuks nagu jääkuubikud ja täiesti tundetud. Süüa ja juua oli jälle palju. Rauno, Jarkko ja Olli-Pekka olid ka Eestis ja tulid ka maale. Nood hullud tegid napsuvõtmisel hea tempo ehk siis võtsid 45 vollist Gabrieli ja pealekaks Saku Ice'i. Õhtul kihutasime tagasi, sest ma pidin tööle minema. Tagasi sõitsin mina, sest nagu Setu matustel kombeks, siis võtsid teised napsi. Lund tuiskas, tee oli kitsas ja nähtavus halb. Aga polnd hullu.

Laupäeval oli vaba õhtu. Tsillisime oma kambaga Lilli juures ja mängisime Uno't. Kella kolmeks läksime Ahju, tegime kaks tantsu ja vantsisime pool tundi CT-sse. Seal enam tantsu ei teinud vaid jutustasime niisama ja sõime Yamyam'i peeneid roogi.

Järgmine päev läksin Manni juurest otse ema töö juurde, võtsin ta peale ja otse Põlvasse. Tädi oli Soomest jälle Eestisse sattunud. Öösel eriti magada ei saanud ja esmaspäeva hommikul kell 6 startisime Tartu poole, sest emps pidi jälle tööle minema.

Magasin mõned tunnid kodus ja siis kutsus Maarja püssikasse. Kutsusin Mari-Liisi ka ja nii oligi mul Mannidega peole minek. Võtsime poest süüa ja juua jälle ja istusime Pepleri tänaval. (Muideks Selver paneb vigast. Mu sünnipäev oli 27 detsember ja siiani saan kangelt alksilt sünnipäeva soodustust, mis muidu kehtib +/- 5 päeva sünnipäevast. Ärge kellelegi öelge). Südaöö paiku läksime aga Ahju hoopis, mis oli erandkorras esmaspäeval lahti. Rahvast oli parasjagu. Muidugi nägime seal ka teisi klubitöötajaid, sest enamus normaalseid inimesi esmaspäeval peol ei käi. Paari tuttavat nägin siiski veel. Tantsida sai ka hoolega. Aga ilmselgelt oli üle platsi tsikk mingi ärakaranud iluvõimleja, kes tegi spagaate ja viskas silda jne. Ja ma ei mõtle seda ülekantud tähenduses, vaid täpselt nii oligi! Ahjus olime kella kolmeni, kui klubi kinni pandi ja turvamehed meid viisakalt välja saatsid. Siis käisid Rain ja Ahti välja plaani, et lähme limusiiniga sõitma. Mõeldud-tehtud. (Siinkohal peaks vist mainima, et Ahtil on limufirma). Limu korjas meid peale, tiirutasime veits Annelinnas ja jõime Martini Astit. Kuna kõhud olid kõigil tühjad, siis sõitsime Kähkukasse. Üllataval kombel oli seal teisipäeva varahommikul kella nelja-poole viie ajal (täpne ajaarvamine oli kadunud) üsna palju rahvast. Kõhud täis, tuleb alati hea uni. Seega me Mari-Liisiga läksime üle tee koju ära ja Maarja lasi ka end koju visata. Mis teised edasi tegid, eks sellest kunagi kuuleb. Kuna mu auto, käekott ja madalad saapad olid Pepleri tänaval, siis tuli hommikul/päeval Sõpruse pst-lt Pepleri tänavale võtta ette tõeliselt karm rännak libedal jääl, mis enamust maad praegu katab ja seda kõike tikk-kontsadel. Kõige rängem oli Vanemuise mäest üles kaapida. Aga kohale jõudsin. Kahju, et aega ei võtnud.

Väike video ka limu seest. Paraku eriti midagi peal ei ole, sest mu ülipeenel telefonil pole välku. Aga midagi ikka.

Ja ongi vist kõik. Sellised need viimased päevad olid. Vahepeal olen saanud Mari-Liisi vanematele neljandaks lapseks peale Mannu, Laura ja Bossi, kuna olen viimastel päevadel rohkem seal ööbinud ja aega veetnud, kui kodus. Nii see elu käib.

Püüan edaspidi tihedamini kirjutada, siis ei tule nii pikad ja tüütud postitused.

Hitisoovitus: http://www.youtube.com/watch?v=uMGceuQog2k

Farewell seniks ja

XOXX

P.S. Taimekasvatajana ma siiski põrusin. Mõni aeg tagasi ilmnesidki mu gerberal ülekastmise tagajärjed (vt eelmist postitust). Ehk siis suri ära see lill. Aga vahepeal sain ka ühe teise potilille. Uurisin pakendilt, et kuidas kastma peab jne. Teatasin kõva häälega, et näe kastma peab aint korra 5-7 päeva jooksul. Selle peale ütles ema, et täpselt sulle mõeldud. Indeed. Hoiame siis pöialt, et see lill püsiks kauem elus.