I'll make it to the moon if I have to crawl...

Esiteks tahan ära mainida, et mul on ülimalt hea meel, et minu elus on asendunud see periood, kus sai kahe aasta jooksul käidud seitsmel matusel, selle perioodiga kui saab kuu aja jooksul käidud kahes pulmas. Ehk siis jälle oli meeleolukas neiupõlvelõpetamise üritus ja ülimalt lahe pulm. Lihtsalt üüüüber võtab kõik hästi kokku. Võiks ju loota, et selliseid saab ka nüüd kahe aasta jooksul seitse täis.
Teiseks tahan öelda, et mul oli suur õnn ja rõõm käia lähedalt ja oma silmaga vaatamas ning oma kõrvaga kuulamas ühte mu hiigelsuuuuurt lemmikut Punaseid Kuumi Tsillipipraid. Bänd, mida ma ütlesin, et lähen kuulama no matter what. Poisid (või noh, viiekümnendatele lähenevad mehed) on igati oma reputatsiooni väärilised. Live oli puhas ja väga hea, ja valgus- ja videoshow oli parim, mis ma üldse olen näinud. Ja mis põhiline: setlistist ei puudunud Scar Tissue. Lisaks olid seal pea kõik vanad "põhilood" ja uued hitid. Pluss veel pikad kitarri-trummi jämmid. Ja muidugi Flea huumor: "I would like to dedicate this next song to all the turtles in the world, because it's a very very slow song and the turtles are slow too" ja siis järgnes vinge rokilugu, mis polnud kuidagi slow. Gotta love them! Nagu ikka, olen ma armastanud teile jagada oma kõrgekvaliteedilisi video- ja helisalvestisi ja ka seekord siis mõned:

Kontsertilt tagasi sõites käis peast läbi mõte, et nüüd ei olegi enam ühtegi artisti, keda läheks vaatama kasvõi üle laipade. Mis teha, kui aint Bieberi taolisi (sorry Udukene!) peale tuleb.

Ja viimaks tahaks veel teha jälle ühe ametliku tööalase teadaande. Paistab, et olen jälle tubli olnud ja seda on tähele pandud ning ka taevakehade liikumine on tekitanud soodsaid tingimusi ja tänu kõigele sellel olen nüüd oma spordi- ja vabaajakaupade kaupluses The Boss Lady. Ehk siis mitte enam like a boss vaid täitsa boss. Esialgu kaasnevad sellega küll rohkem suured peavalud ja pidevad küsimärgid peavalu kõrval ning vahel on tunne, et