Enamasti liigun ja toimetan ma üsna aktiivselt ja aktiivsusmonitor näitab ilusaid numbreid, kus päevased eesmärgid on tihti täidetud. Aga ma tean küll kust need kilod ikkagi tulevad. Suvi on ja palju palju on saanud maasikaid ja muid marju süüa. Maasikaid vitsutasin ikka korralikult iga päev. Ainuke hea asi selle juures on see, et hemoglobiin, mis rasedatel kipub kolinaga alla kukkuma, on mul superhea. Siis on näiteks virsikud jube head. Neid on meil alati kodus. Siis Liisuga kärutamas käies meeldib ikka haarata kuskilt jäätis. Siis poes käies kisub mind kahjuks sinna saiakese leti juurde. Näiteks käin poes tavaliselt umbes üheksa ajal õhtul ja siis on saiakesed poole odavamad ja siis nad ahvatlevad kuidagi eriti. No kuidas saab jätta mõne võtmata, kui saab poole odavamalt ja võib-olla on kõht ka tühjema poolne. Lisaks on see suvi eriti silma paistnud ülimalt paljude koosviibimiste poolest. No tõesti, ma ei jõua sünnipäevi kokku lugeda, sest nüüd kui meil on Liisu, on sõprade-sõbrannade-pere sünnipäevadele lisandunud laste sünnipäevad. Lisaks küla kokkutulek, päätnits, grillimised, pulmad, väljasõidud ja kõik muu selline, kus toit on imehea ja sa lihtsalt ei saa võtmata jätta. Samuti lähen ka kodus tihti lihtsama vastupanu teed ja valmistan lõunasöögiks seda, mis kiiremini ja lihtsamini valmib. Nii on menüüs tihti pasta, kartul ja kaste ja muu selline. Tihti mõtlen, et pean püüdma tervislikumaid lahendusi leida aga kuna ma pole eriline kokkaja ka, siis poes käies ei oska lihtsalt mõelda välja, mida sealt võtta ja mida tervislikku siis valmistada. Peaksin mingeid retseptilehti lehitsema aga tihtilugu pole mul päeval aega retseptist näpuga järge ajades kokata.
Kõige selle eelneva jutu mõte oli see, et avastasin nüüd kodu juurest veel ühe ahvatluse. Nimelt, kutsume siin meie uut kodukanti naljatades oma väikseks rahulikuks Morna linnaks. Keegi küsis selle peale, et kas meil siin siis ikka kohvik ka on nagu Mornas ja üks pagariäri on täitsa olemas. Juulikuus oli pagariäri puhkusel ja varem ma selles käinud ka polnud, nii et mul polnud aimugi, kas tegemist on hea või halva kohaga. Nüüd on koht jälle avatud ja eile hüppasin Liisu hommikuse kärutamise/jalutamise ajal sinna sisse. Ja no need saia-koogi riiulid ajasid kohe suu vett jooksma. Värsked, pehmed saiakesed. Lubasin endale ühe tavalise lihapiruka ja ühe vaarikamoosi saia ning võtsin Rattahullule ühe vaarika-valgešokolaadi muffini lõunaks magustoiduks. Etteruttavalt võin öelda, et sõin kõik kolm ise ära (Liisu sai ka natuke saia) ja no tõesti olid head. Täna käisime jälle Liisuga hommikul väljas ja ma ei saanud sealt pagariärist lihtsalt niisama mööda minna. Jalutame tavaliselt 10 paiku hommikul ja just hommikul valmivad seal jooksvalt koguaeg saiad. Nii ma sealt mõne jälle võtsin ja seekord õnneks ise kõiki ära ei söönud. Riiulil märkasin veel mandli-tatra küpsiseid, mis tundusid väga huvitavad ja võtsin neid ka paarsada grammi. Ja no OMG, kui ma ühe võtsin, siis tahtsin teist ja kolmandat jne. Maitsesid jällegi imeliselt. Ei ole nagu magusad, kuid maitsevad nii hästi. Meenusid kohe hiljuti proovitud ühe tuttava tehtud kõrvitsaküpsised ja majoneesi küpsised ja ka need olid imehead.
No vot. Ja katsu sa siis niimoodi kaalu jälgida või selle tõusmises kedagi teist süüdistada. Pean nüüd Liisuga teises suunas jalutamas käima hakkama, sest muidu ma vastu ei pea. Aga Saialille pagariäri kiidan küll selle kahe külastuse põhjal. Teenindus on väga meeldiv, toodang, nagu korduvalt mainitud, on imehea, hinnad on sellised keskmised, aga väike koht ei saagi endale ilmselt odavat hinda lubada ja hea on teada, et kui peaksid ootamatud külalised saabuma, siis on kiviviske kaugusel koht, kust värske kringel või koogike haarata.
XOXX
1 arvamust:
Väga muhe lugemine :) Ei ole lihtne nende ahvatlustega...
Postita kommentaar