Aaaga ma ei saanud ikkagi omale insta kontot teha, sest mu aastaid vana nutitelefon oli imeväikse mäluga ja viimasel ajal ei saanud ühtegi rakendust tõmmata, ühtegi pilti teha ja üldse hädavaevu sai seal asju teha, sest ta koguaeg teavitas mind, et "ruum on otsas". Jaanipäeva paiku sain nautida erinevate operaatorite võitlust minu pärast ning see on lausa uskumatu milliseid soodustusi järsku hakatakse tegema ainult selleks, et säilitada/saada üks täiesti tavaline klient. Lausa peakontorist helistatakse ja kullerid pannakse kiiresti käima jne jne. Sellest võiks täitsa eraldi postituse teha, milline vaheldumisi kemplemine käis. Isegi tasuta telefone pakuti. Kuna enda telefon oli juba nii otsakorral, siis olin juba mõnda aega uurinud ja võrrelnud erinevaid telefone aga neid, mida tasuta pakuti, ma siiski ei soovinud. Esitasin omad nõudmised ja voilaa, tehti kodulehel olevast hinnast hoopis pisem hind telefonile. Kõnede ja interneti eest maksan ma nüüd nii imevähe, et lausa loll tunne tuleb, et enne nii palju sai makstud.
Ühesõnaga on nüüd mul uus telefon, millel mälu küllalt ja kaameral sama palju terakesi, kui mu Pentax kompaktkaameral. Nii, et Insta jaoks olid nüüd uksed valla. Klõpsin lastest nagunii koguaeg pilte teha, sest nagu teada, möödub aeg ruttu ja ka lapsed kasvavad mühinal ning parim viis mälestusi jäädvustada, on need üles pildistada. Mõned pildid kukuvad täitsa toredad välja ja nii nad Instasse panengi. Samuti on hea mingist hetke emotsioonist pilt teha ja seda seal jagada. Sest Insta ongi ju piltide jaoks. Õhtuti kerin ise seal feedis ja vaatan, et kes on täna sporti käinud tegemas, kes on reisil või kelle laps jälle armsasti magab. Nii, et ma olen ka nüüd instagrammeeritud? instagrammeerunud?
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar