Kuidas me Jaanilaupäeva pidasime...

Jaanid tunduvad küll juba mägede taga olevat, kuid minul siin täiesti kajastamata. Üldse on maru pikk vahe jäänud, sest mida pikemaks see jäi, seda rohkem kogunes sündmusi ja seda rohkem ma lükkasin kirjutamist edasi, sest kõike tundus liiga palju, et kiirelt kirja panna.
Jaanid veetsime Tartu lähedal kuskil Kärevere ja Kärkna lähedal. Minu esimese pinginaabri ja siiani hea sõbranna pere ostis seal hiljuti maakoha. Maja ja õu on suur ja materjali, millest lõket teha, ka jagus, seega kutsusid nad kõiki külla. Lõpuks oligi meid seal kuus noort pere/paari ja pinginaabri ema ja tädi. Kuue noore pere peale oli kaheksa last vanuses 5 kuud kuni 3 aastat, ehk siis kõik olid üsna ühe ealised. Saara ja üks teine tita olid kõige pisemad ja jäid tsipa mängudest kõrvale aga ülejäänud jooksid ja trallisid ja leidsid endale suurepäraselt tegevust. Hoidjaid jagus emade ja isade näol ka piisavalt, seega sai vahepeal ise üsna vabalt võtta.

Kolm last otsustasid pildistamise ajaks kaussidesse hüpata ja ma siis oma photoshopioskustega proovisin pilti tsenseerida, sest iseenesest on pilt vahva. Siis on veel näiteks üks vahva pilt, kus ma parasjagu ise ohjan viite last aga kuna ka seal on pooled paljad, siis ei hakka siia üles panema. (Ärge nüüd valesti aru saage, lapsed ei lipanud terve aeg paljalt ringi aga kuna oli kuum päev, siis oli üks moment, kus lubati lastel natuke veega jahutada ennast).

Lastel tegevust jagus. Eriti vahva oli ka see, kuidas nad kuuekesi kõik korraga õhtusööki sõid. Liisu on sellise kehva söömisega aga seal oli tal vist kambavaim peal ja ma ei ole teda kunagi nii palju korraga söömas näinud.

Vahepeal tegid mehed valmis kilesauna, mis töötas imehästi ja mida ka rahvas aktiivselt kasutas.

Õhtu edenedes läksid lapsed riburada pidi magama. Maja oli suur ja kõigile tube jätkus. Isegi Liisu ja Saara oleksid saanud eraldi tubades magada aga kuna oleme ennegi terve perega ühes toas maganud, siis arvasin, et pole vaja. Saara uinus ilusti ja hiljem läksin Liisut magama viima. Ütlesin talle veel meie toa ukse taga, et tasa peab olema, sest Saara magab. Tuppa jõudes lasi Liisu kuuldavale kileda kisa, mille peale Saara muidugi ärkas. Hiljem sain aru, et tegin ise vea, sest see oli sama mis öelda, et ära mõtle kaelkirjaku peale. Pimedas toas poleks Liisu vist Saarat märganudki. Nii, et siis oli natuke jantimist. Other than that, magasid lapsed väga hästi. Seega saime kõik täiskasvanud mõnusasti väljas istuda, ohtralt süüa, lõket nautida, vahukomme kärsatada, kes oskas, sai kitarri ja trummi põristada ja üldse oli väga mõnus õhtu.

Pärast mõtlesime, et see oligi üks väga hea variant Jaani pidada, sest kõigil olid lapsed, kõigil oli ringi sagimist, kuid samas said kõik kõiki abistada nii, et kõik said nautida. Ja lisaks oli koguaeg söök nagu täitsa iseenesest valmis ja nõud pestud, sest virkasid perenaisi ja grillmeistreid ka jagus. Boonuseks veel mõnus seltskond.

XOXX