Nimelt pakkus Elisa mulle oma kliendina proovida Elisa Raamatu teenust 14 päeva tasuta. Muidu on kuutasu 8.99, kuid või lugeda nii palju raamatuid kui jaksu on. Võtsin pakkumise vastu, sest mulle meeldib raamatuid lugeda, kuid aega on selleks vähe. Laste ja pereelu kõrvalt tundub alati, et mul on miljon-biljon asja teha ja raamatu lugemine on nagu liiga isekalt kasutatud aeg. Olin juba varem ükskord uurinud võimalust ka audioraamatuid kuulata, kuid siis kohe nagu sobivat teenusepakkujat ei leidnud ja nii ta jäi. Õnneks on Elisa äpil olemas ette lugemise funktsioon. Selle plussiks on muidugi see, et saad raamatut kuulata näiteks titaga kärutades või kodus süüa tehes (nagu mina), saad valida kas loeb ette mees või naine ning kui kiiresti ta seda teeb. Miinuseks oli see, et tegemist oli robotiga, mitte sisse loetud audioraamatuga, seega inglisekeelsed nimed loeti nii, nagu need olid kirjutatud, kui tekstis olid sulud, siis oli raske aru saada, et mis see siis sulgudes oli, "T-särk" loeti kui "teisipäev särk" ja oli veel sõnu, mis naljakalt või kummaliselt kõlasid. Üldiselt see aga sisust aru saamist ikkagi ei seganud ja nautisin seda ettelugemise varianti. Koos kuulamisega ja õhtuste lugemistega (mis teinekord lõppesid kell 1-2 öösel, sest raamat oli nii põnev, et ei saanud seda käest panna), lugesin korraliku paksusega raamatud läbi umbes 2-3 päevaga. Ma ei ole küll eriline raamatu arvustaja aga tuli tahtmine paar sõna öelda.
Lappasin äpis raamatuid läbi ja kuna mul ühtegi raamatusoovitust meelde ei tulnud, siis jäi silma Stig Rästa "Minu Kennedy". Meenus, kuidas ta oli Ringvaates käinud rääkimas oma raamatust ja sellest, kuidas ta põeb mingit haruldast haigust ning otsustasin lugema hakata. Lugesin raamatu läbi kahe päevaga ja ka sisult jagunes ta minu jaoks kaheks osaks. Esimeses osas kirjutab Stig oma lapsepõlvest. Sellest, millistes oludes ta Lasnamäel üles kasvas, milline oli tema perekond, millised olid Lasnamäe elanikud, huvitavatest juhutmistest ning kuidas see kõik teda mõjutanud on. Need lapsepõlve juhtumised Lasnamäel olid väga huvitavad lugeda ja tõid tihti muige näole. Näiteks rääkis ta sellest, kuidas ta muusikakoolis käies unustas oma saksofoni bussi, kuidas koolis tema peksa ei saanud, sest tal oli vanem vend, kuidas ta lapsena "äritses" valuutaga, kuidas Kotka poe ees üks mees ära tapeti ning trepikodades purjus mehed kaklesid ning milliseid skeeme kasutades sai teismelisena koos sõpradega Laululaval üritustele tasuta sisse. Palju rääkis ta ka sellest, kuidas ta teismelisena töötas Rock Hoteli transamehena, tassis nende esinemistel pille ja juhtmeid ning muidugi ei puudunud ka mitmed huvitavad seigad nende ürituste juurest.
Raamatu teine pool räägib samaaegselt tema alkoholi ja narkootikumide tarbimisest, muusikukarjääri edenemisest, tema kolmest depressiooni perioodist, mis langesid kokku ka Eesti Laulu konkurssiga ning palverännakust Hispaanias, miks ta sinna läks, keda ta seal kohtas ning mida ta seal leidis. Näiteks oli huvitav lugeda, kuidas "I Wanna Meet Bob Dylan"'i ajal kannatas ta suurte ärevus- ja paanikahoogude all või mis toimus Viinis Eurovisoonil tema silmade läbi. Palverännak ja selle juurde kuulunud tegelased ja kohakirjeldused meeldisid mulle väga. Lõpp võttis minu meelest hästi kokku selle, mis arusaamisele ta peale palverännakut jõudis. Kokkuvõttes, mõnus lugemine.
Järgmisena jäi mulle raamatute valikust silma Paula Hawkins "Tüdruk Rongis". Selle põhjal vändatud film jooksis hiljuti kinodes, kuid seda ma vaatama ei jõudnud. Rattahullule pealkirja mainides, ütles ta, et kuulis Vikerraadios (või Kukus?) selle raamatu kohta väga head arvustust. Kuna tegemist on ka bestselleriga, siis eeldasin, et see ei saa halb olla. Ja ei olnudki! Raamat oli ülimalt põnev ja seda kuni lõpuni. Raamatu peategelaseks on Rachel, kes sõidab iga päev rongiga tööle ja koju ning aknast välja vaadates näeb ta iga päev neid samu majasid ja inimesi. Seetõttu talle tundub, et ta juba tunneb neid, kuid ühtlasi paneb ka enda fantaasiat juurde ning tema lemmikuteks saab üks abielupaar, kes näib absoluutselt ideaalse ja õnnelikuna. Seal on veel mitmeid põhjuseid, miks ta neid maju jälgib ja mis teda seal elavate inimestega seob, kuid lugu hakkab keerlema hoopis selle ümber, et üks nende majade elanik jääb kadunuks. Kus ta on, kas ta on elus või kes ta tappis, ei tea keegi ning on ka variant, et kadumisega on seotud peategelane ise, sest alkoholi liigse tarvitamise tõttu ei mäleta tüdruk sellest õhtust midagi ning on järgmisel hommikul ka ise päris halvas seisus. Loo arenedes ilmneb tegelaste tausta kohta palju ootamatut ning nagu arvata võib, on kauni fassaadi taga paljugi peidus. Lugu laheneb tõesti alles lõpus ning põnevus püsib koguaeg üleval, mistõttu oli see jälle selline raamat, mida ma ei saanud käest panna. Eriti meeldiski mulle tegelaste lahtihargnevad minevikud ja elud, nende probleemide tagamaad ning lahendused. Ma ei ole kunagi olnud kriminullide lugeja ja see ei ole ka ilmselt tüüpiline krimiromaan vaid pigem midagi mystery ja thrilleri moodi. Tahtsin kohe ka filmi ära vaadata, kuid kõik variandid, mis ma netist leidsin, olid kehvad camrecordid nii, et tuleb veel oodata. Treilereid vaadates aga ei tundunud film nii hea, kui raamat ise. Raamatut soovitan küll väga, äärmiselt põnev lugemine.
Järgmisena otsustasin valida mõne armastusromaani, sest ma ei tea, võib-olla olen sisimas tohutu romantik aga need on mulle alati meeldinud. Naiste värk ilmselt. Tutvustuse poolest jäi silma J. A. Redmerski "Igaviku Äärel", mis on New York Timesi menuk ja ilutses ka Elisa Raamatu äpi enda topis. Taaskord ei pidanud ma pettuma. Alguses sain seda väga hakitult lugeda ja kuidagi ei hakanud jutt jooksma minu jaoks, kuid kui mängu ilmus "saatuslik mees", siis lugesin jälle sellise isuga, et unetunde jäi väheseks. Peategelasteks on 20-aastane neiu, kes ei taha elada tavalist, ette kirjutatud elu ning 25-aastane noormees, kelle isa on suremas. Nende teed ristuvad ning sellest kujuneb mõlema jaoks seiklus, mida nad on otsinud ning vajanud. Muidugi hoidis pinget üleval see, et no millal see kassi-hiire mäng jõuab sinna punkti, kus nad oma probleemidest üle saavad, ilmselgele tõmbele järele annavad ja tunnistavad oma tundeid üksteisele. Olgu öeldud, et paar stseeni olid ka sellised Fifty Shades of Gray laadsed, ehk siis veidi detailsemate kirjeldustega, kuid ei midagi labast. Ja lõpuks, kui kõik näib selge ja järgi jääks vaid happily ever after, ilmub loosse ootamatu pööre, mis paiskab kõik segamini. Ja mis siis saab? Tuleb kõigil endal lugeda. Võib vist öelda, et raamat on täielik naistekas. Ilus lugu, mis sai minu suureks lemmikuks nii, et soovitan!
Äpi tasuta perioodi lõpuni oli veel jäänud kaks päeva ja kahtlesin, kas üldse alustada enam mingit raamatut või mitte. Otsustasin ikkagi prooviperioodist viimast võtta ja käruringid tundusid niisama nagunii igavad. Ühtegi raamatut mul otseselt must read nimekirjas ei olnud, seega võtsin äpi topist esimesel kohal ilutseva raamatu, milleks oli noore kirjaniku Louise O'Neill "Sai Mis Tahtis". Loo keskmes on 18-aastane Emma, kes on linna kõige ilusam tüdruk ning kooli populaarsuse edetabeli tipus. Enesekindlusest neiul puudust ei ole, ta naudib tähelepanu ning ei karda väljakutsuvalt riietuda. Talle meeldib saada oma tahtmist ja poisse vallutada ning sealjuures ei otsi ta enamasti pikaaegset suhet, vaid pigem ühe öö triumfi. Ühel järjekordsel peol otsustab ta proovida ka midagi alkoholist kangemat, mille tagajärjel kaob tema kaine mõistus ning teadvus. Ta ärkab ilma ühegi mälupildita järgmisel pärastlõunal, keha täis vigastusi. Tänu Facebooki postitatud piltidele ilmneb, et neli kutti kasutasid teda väga kurjasti ära ning lisaks tegid temast väga paljastavaid pilte, mis said tervele ilmale Facebookis nähtavaks. Selle tulemusena muutub tema elu radikaalselt. Muutub inimeste suhtumine nii temasse, kui tema pereliikmetesse, ükskõik kas need inimesed tunnevad tüdrukule kaasa või arvavad, et ta oli selle ära teeninud. Ükski meestest ennast kuriteos süüdi ei tunnista ja väidavad, et kõik olid kõigega nõus. Kuna pildid tüdrukust olid ka internetis, saab lugu üleriigilist kajastust ja Emmale saabub sadade kaupa kirju, millest pooled tunnevad talle kaasa ja pooled sõimavad teda inetute nimedega ja väidavad, et ta oli kõiges ise süüdi. Järgneb enesesüüdistamine, mis viib depressioonini, halvenevad suhted perekonnas ja järgnevad enesetapukatsed. Kurb oli lugeda, mida sellise teo ohvriks langenud tüdruk mõtleb ja kuidas selle tagajärjel kõik ainult allamäge läheb. Mitmetel kordadel tuli tahtmine seda tüdrukut raputada ja öelda, et see ei olnud tema süü ja kuidas ta saab üldse nii mõelda. Lisaks tuli pidevalt tahtmine raputada ka selle tüdruku vanemaid, kes ei suutnud absoluutselt olukorraga toime tulla, ega aru saada, mida nende tütar tegelikult vajab. Raamatu lõpp jäi minu jaoks poolikuks või lõpetamata. Kokkuvõttes raske ja kurb lugu, kuid pani mind väga palju mõtlema. Raamatu headust saabki hinnata ilmselt selle järgi, kas see sind kuidagi liigutab või paneb mõtlema. Selle kriteeriumi kohaselt oli tegemist jällegi väga hea raamatuga, mida julgen soovitada. Kindlasti midagi teistsugust.
Jäin nende nelja raamatuga väga rahule ja iga lugu tekitas minus emotsioone ning peale viimase lehekülje lugemist tuletasid raamatud end veel korduvalt meelde ja panid mõtlema. Ma ei tea, kui osav arvustaja ma olen või kas suutsin mingisugust huvi kelleski tekitada, kuid nagu öeldud, siis tekitasid need raamatud minus tahtmise oma arvamus öelda. Kui keegi saab nendest raamatutest lugemiselamuse, siis on mul ainult hea meel.
Elisa Raamatu teenus oli mugav ja hea kasutada ning kindlasti sobilik neile, kes loevad palju või veedavad palju aega, bussis autos või ka jalutades. Mina hetkel teenuse kasutamist ei jätkanud, kuna selline neli-raamatut-kahe-nädalaga ei saa minu puhul tänu lastele tavapärane olla ning eelistaksin maksta konkreetselt loetava raamatu eest, mitte tasuda kuutasu, kui ma võib-olla ei jõua läbi lugeda ühtegi raamatut või heal juhul vaid ühe. Kuid, kes teab, lapsed kasvavad suuremaks ja ei ole välistatud, et saan rohkem aega kasutada lugemisele ning liitun teenusega uuesti. Tasuta prooviperioodi soovitan küll kõigil proovida, selleks ei pea olema isegi Elisa klient. Ning mina isiklikult väga nautisin vahelduseks raamatute lugemist.
XOXX
Järgmisena jäi mulle raamatute valikust silma Paula Hawkins "Tüdruk Rongis". Selle põhjal vändatud film jooksis hiljuti kinodes, kuid seda ma vaatama ei jõudnud. Rattahullule pealkirja mainides, ütles ta, et kuulis Vikerraadios (või Kukus?) selle raamatu kohta väga head arvustust. Kuna tegemist on ka bestselleriga, siis eeldasin, et see ei saa halb olla. Ja ei olnudki! Raamat oli ülimalt põnev ja seda kuni lõpuni. Raamatu peategelaseks on Rachel, kes sõidab iga päev rongiga tööle ja koju ning aknast välja vaadates näeb ta iga päev neid samu majasid ja inimesi. Seetõttu talle tundub, et ta juba tunneb neid, kuid ühtlasi paneb ka enda fantaasiat juurde ning tema lemmikuteks saab üks abielupaar, kes näib absoluutselt ideaalse ja õnnelikuna. Seal on veel mitmeid põhjuseid, miks ta neid maju jälgib ja mis teda seal elavate inimestega seob, kuid lugu hakkab keerlema hoopis selle ümber, et üks nende majade elanik jääb kadunuks. Kus ta on, kas ta on elus või kes ta tappis, ei tea keegi ning on ka variant, et kadumisega on seotud peategelane ise, sest alkoholi liigse tarvitamise tõttu ei mäleta tüdruk sellest õhtust midagi ning on järgmisel hommikul ka ise päris halvas seisus. Loo arenedes ilmneb tegelaste tausta kohta palju ootamatut ning nagu arvata võib, on kauni fassaadi taga paljugi peidus. Lugu laheneb tõesti alles lõpus ning põnevus püsib koguaeg üleval, mistõttu oli see jälle selline raamat, mida ma ei saanud käest panna. Eriti meeldiski mulle tegelaste lahtihargnevad minevikud ja elud, nende probleemide tagamaad ning lahendused. Ma ei ole kunagi olnud kriminullide lugeja ja see ei ole ka ilmselt tüüpiline krimiromaan vaid pigem midagi mystery ja thrilleri moodi. Tahtsin kohe ka filmi ära vaadata, kuid kõik variandid, mis ma netist leidsin, olid kehvad camrecordid nii, et tuleb veel oodata. Treilereid vaadates aga ei tundunud film nii hea, kui raamat ise. Raamatut soovitan küll väga, äärmiselt põnev lugemine.
Jäin nende nelja raamatuga väga rahule ja iga lugu tekitas minus emotsioone ning peale viimase lehekülje lugemist tuletasid raamatud end veel korduvalt meelde ja panid mõtlema. Ma ei tea, kui osav arvustaja ma olen või kas suutsin mingisugust huvi kelleski tekitada, kuid nagu öeldud, siis tekitasid need raamatud minus tahtmise oma arvamus öelda. Kui keegi saab nendest raamatutest lugemiselamuse, siis on mul ainult hea meel.
Elisa Raamatu teenus oli mugav ja hea kasutada ning kindlasti sobilik neile, kes loevad palju või veedavad palju aega, bussis autos või ka jalutades. Mina hetkel teenuse kasutamist ei jätkanud, kuna selline neli-raamatut-kahe-nädalaga ei saa minu puhul tänu lastele tavapärane olla ning eelistaksin maksta konkreetselt loetava raamatu eest, mitte tasuda kuutasu, kui ma võib-olla ei jõua läbi lugeda ühtegi raamatut või heal juhul vaid ühe. Kuid, kes teab, lapsed kasvavad suuremaks ja ei ole välistatud, et saan rohkem aega kasutada lugemisele ning liitun teenusega uuesti. Tasuta prooviperioodi soovitan küll kõigil proovida, selleks ei pea olema isegi Elisa klient. Ning mina isiklikult väga nautisin vahelduseks raamatute lugemist.
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar