Kuidas Saara beebikoolis käis...

Kes mäletab, siis umbes aasta tagasi kirjutasin ma Liisu beebikoolis käimisest ja nii mina kui ka Liisu nautisime seda väga. Saara sündides jäi Liisu beebikoolis käimine katki, kuid ma avaldasin lootust, et ehk meil tekib veel võimalust minna. Vahepeal oli mõtteid, et kui Vanaemal on vaba päev, siis ta tuleb Saarat vaatama ja me Liisuga saame minna aga ei trehvanud kuidagi nii, kui mõte tuli. Siis tuli suvi ja beebikooli ei olnud, sügisel läks Liisu aga lasteaeda. Siis tekkis soov hakata Saaraga beebikoolis käima. Põhiliseks takistuseks olid mingid veidrad pisikesed nohud ja ei julgenud seltskonda minna, kartuses, et äkki läheb hullemaks. Siis hakkas lähenema Saara sünnipäev ja enne seda ei tahtnud ma ka kuskile sellisesse kohta temaga minna, et ta sünnipäevaks kindlasti haigeks ei jääks.
Sünnipäev sai nädalavahetusel peetud ja lapsed on ka terved. Täna oli Liisul lasteaiast puhkepäev. Juba eile mõtlesin, et mida lastega täna ette võtta, et neil hommikut sisustada, sest Saaral on ühele unele üleminek ja see tähendab, et ta läheb hiljem lõunaunne, kuid niisama toas olles või õues kärutades kipub talle liiga vara uni peale. Seega on tegevust vaja. Kolmapäeviti on beebikooli päev. Tahtsin küll esimene kord minna ainult Saaraga, et näha, kuidas temaga seal on, sest teatavasti läks Liisu esimene kord üle kivide ja kändude. Siis aga mõtlesin, et ah, pakin lapsed kaasa ja lähen, saab mis saab. Liisu on juba suurem ja asjalikum ja kui asi tõesti hull on, siis tulen sealt kaks karjuvat last kaenlas ära.

Hommikul paistis kõik graafikus olevat, kuid Liisu veiderdas söömisega ja pärast ka riietumisega, kuigi ise rääkis mutkui beebikool ja beebikool. Lõpuks läks ikkagi nii kiireks aga kohale me saime ja õigeks ajaks. Hea algus oli juba see, et kohale jõudes tahtis Liisu juba platsile joosta ja see innustas teda ise riidest lahti võtma, mis tegi minul Saaraga toimetamise lihtsamaks. Saara vaatas esialgu niisama ringi. Beebikooli ringis läks Liisu pallimerre ära, kuid kui ta nägi, kuidas kõikidel mõnusasti varbamammusid üle loetakse, tuli ta ja puges minu sülle ja nii ma siis lugesin ühe käega Saara varbamammusid ja teise käega Liisu omi. Vahepeal läks hoopis Saara natuke ringi tatsama ja siis jälle Liisu nii, et sain kummagagi vaheldumisi salmikesi laulda, käsi plaksutada, pallikesi veeretada jne. Vahepeal tantsisin ka kaks last käe otsas ja kohati sai üldse Liisu täitsa ise kaasatantsimisega hakkama. Lõpus on alati teater. Selline lihtne ja lühike, et mõmmi läheb autoga sõitma ja kutsub järjest sõpru kaasa või jänes ei jõua üksi porgandit peenrast välja sikutada ja kutsub järjest orava ja hiire jne appi. Sellel ajal paterdas Saara ringi aga Liisu jaoks tundus teater just väga huvitav olevat. Ta oskas seal nimetada loomakesi ja loendada porgandeid ja talle tõesti näis meeldivat. Ja oligi juhendajaga osa läbi.

Edasi võisid kõik mängida nii palju, kui süda lustis. Saara lükkas autosid, tegi hobustega kõppadi-kõppadi, tegi teiste titadega teepidu, ronis ja päterdas niisama ringi. Liisu sai turnida ronimisdzunglis, kuhu me Saaraga ka läksime. Aasta tagasi Liisuga ei saanud ma seal oma rasedakõhuga ronida. Pärast hüppasid nad koos batuudil ja lasid liugu. Vahepeal toimetas Liisu üksi ringi, kui Saara kuskil mujal midagi tahtis teha. Vahepeal andsin Saarale süüa ja vahetasin mähkmeid ja Liisu käis ilusti pissil. Ja kuigi juba järgmine beebiring tuli peale, kust me ka oleks võinud osa võtta ja natuke võtsimegi, siis soostus Liisu ikkagi ilusti riidesse panema ja koju tulema.

Juhhuuu! Keegi ei kisanud, karjunud, visanud end vibusse, kiskunud kellegi asju või jooksnud pea laiali otsas. Ei mingit stressi. Saara on veidi noorem, kui Liisu beebikooli alustades ning on õe kõrval kasvanud ja ei tundnud vajadust teistelt asju ära kiskuda. Liisu aga on juba suurem ja arukam ja tema saab jutust, keeldudest ja käskudest ilusti aru. Täiesti winning! Mulle tundus, et me kõik kolm nautisime seda beebikooli ringi. Lähme kindlasti jälle, kas siis kahe või kolmekesti.
Koju sõites, sikutasin ühe käega koguaeg Saara jalga, et ta autos magama ei jääks. Koju jõudes panin ta voodisse, kus ta veel paar protestijorinat tegi ja siis uinus. Liisu veel sõi natuke aga oli näha, et tema võiks ka magama ära minna. Liisu läks voodisse, jutustas natuke ja viie minuti pärast juba magas. Mis tähendas, et lapsed magasid korraga! Kuna Saara uned olid muidu viimasel ajal nihkunud, siis neil lõunauni enam väga hästi ei klappinud ja kattusid vaid osaliselt. Täna läks Saara hiljem magama ja Liisu varem, kui tavaliselt ja voilaaa! peale mõnusat beebiringi, sain mina rahus ja vaikuses jalad diivanile visata ja lõunakohvi juua. Õhtul käisime veel terve perega raekojaplatsil kerkivat jõululinna ja suurt kuuske vaatamas ja üldse oli tänane päev kuidagi nii positiivselt laetud. Elu on ikka lill...

XOXX