Mul on üks sõber Allan. Iga päev teda küll ei näe aga üldiselt ikka pidudel ja vahest saame kokku. Väga andekas mees on. Töötas Swedbangis mingite laenude või investeeringute mehena ja praegu on ühes eurorahade ja projektidega tegelevas firmas juhatuse liige. Ühesõnaga väga asjalik ja tubli mees. Harrastab ka pokkerimängu. Ja no ütleme nii, et tal läheb päris hästi selle pokkeriga. Mõni aeg tagasi andis tööl lahkumisavalduse ja 1. jaanuarist tuleb töölt ära. Miks? Sellepärast, et ta teenib pokkeriga nii hästi, et tööl pole vaja käia. Hakkab ise enda aja peremeheks. Ja skeptikutele, kes arvavad, et rumal otsus ja et ega pokkeris koguaeg ka ei vea, siis nagu ma ütlesin Allan pole loll. Sellise sooja koha pealt töölt ära tulla ei tuldagi niisama, vaid ikka siis kui see ära tasub. Vot. Eile kuulsin vennalt, et Allan mängis ükspäev ühel ülemaailmsel neti pokkeriturniiril. Üle 9000 osavõtja, buy-in 240 dollarit. Mängis mängis ja oli peagi 100 parima hulgas. Sajale esimesele olid juba rahalised auhinnad. Siis sai juba finaallauda ehk 9 parima hulka. Ja lõpuks sai siis teise koha. Arvake kui suur oli teise koha auhinnaraha. 200 000 dollarit! Eesti rahas siis ümmarguselt 2,4 miljonit krooni. 16 tundi jutti pokkeri mängimist ja 2,4 miljoni võrra rikkam. Pole tõesti paha. Kuidas see ütlemine ongi nüüd? Seal, kus on, sinna tuleb juurde :)
Hitisoovitus:
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar