Ja see uus aasta ongi käes. Mis ma oskan öelda. Aastavahetus oli meeleolukas (loe: purjus). Mina olin purjus, teised olid purjus, kes rohkem, kes vähem, kes üldse mitte. Igatahes tulin too päev otse töölt ja mind korjati tee pealt üles. Sain eelneval ööl magada umbes kolm tundi. Arvasin, et saan veel sättida end kuskil enne pidu aga ei saanud. Seega tundsin end suht juustuna. A mis seal ikka. Edasi läks marsruut Maxima (ühe x-ga) ja Annelinn. Söömist oli nii palju ja kõik oli nii hea ja kõike tahtsid proovida. Aitäh kokapoistele ja tüdrukutele ja neile, kes poes käisid. Joomist oli ka. Vaatasime telekat, mängisime Activitit, ajasime juttu ja niisama mõnus tsill oli. Korra oli nagu tunne, et ei tahakski kuskile sealt minna. Nii hea ja mõnus oli. A vb oli see hetkelisest väsimusest. Enne südaööd võtsime hädavajaliku kaasa ja spurtisime kesklinna. Ilutulestik oli ilus (isegi filmisin aga ei viitsi praegu ümber tõmmata). Lõime shampusetopse kokku ja soovisime kõigile ilusat uut. Edasi tsillisime niisama raekoja platsi, kräshisime Suudlevate vetsu ja nägi mõnda tuttavat ka. Järgmine sihtpunkt oli Maasikas. Peale väikest järjekorda olime sees. Rahvast palju, nagu alati. Panime seal tantsu umbes kolm tundi järjest. Kella nelja ajal hakkasid tantsukingad läbi kuluma ja väike väsimus ka peale tulema. Tulime Maasikast tulema. Pool rahvast läks kodudesse ära, teise poolega läksime Koduklubisse. Seal oli samuti rahvast omajagu. Esimese asjana tegin klubis tiiru peale ja andsin edasi nüüdseks juba endistele kolleegidele oma head soovid. Tsillisime oma lauas lasime jooki. Selleks ajaks oli minu joogikaart juba päris kirjuks läind. Viinsprite (üsna suures koguses), shampus, rummkoola, rummkoola, topeltginvähesetoonikuga, rummkoola, rummkoola ja võib-olla oli kuskil veel midagi. Koduklubis tsillisime kuni selle sulgemiseni. Siis algas väike töötajate ahvtekas, kuhu me ka jäime. Kell kuus hommikul oli Programmidirektori ema üles ärganud ja sõidutas meie kamba kaks korda Programmidirektori ja Superstaari juurde. Seal mässasime madratsitega veel ja nagu hiljem selgus siis 6.36 olin veel feissis käinud ja siis pugesin ilusti teki alla ära ja jäin vist kohe lambist magama. Kunas teised magama läksid, ei tea. Äratus oli vist mingi ühe-kahe paiku. Olemine oli õnneks haroosh. Väike lebo, pakkisime asjad kokku, haarasime Sirkast pohmakaburksi ja kodus ma olingi. Loivasin niisama mööda korterit ringi, vaatasin Titanicut ja magama. Järgmised kaks päeva on läinud suht samas rütmis, sest enne seda pole ma korralikult puhata saanudki. Nüüd peaks küll iga kont ja lihas mu kehas puhanud olema. Ja hakkab jälle töö pihta.
Ühesõnaga oli aastavahetus minu meelest väga tore. Noh muidugi miinus üks aspekt. Better luck next time. Piinlikku vast midagi ei teinud, lolli juttu ajasin, mida ma teen enivei pidevalt. Aa ja kaks päeva peale aastavahetust, kui ma viitsisin end dušši alla vedada avastan, et jalalaba peal on hiigelsuur sinikas ja muna. Katsun. Päääris valus on. Mõtlen, et mis seal ikka, et mul on peale igat pidu jalad sinikaid täis (tavaliselt küll sääred ja kintsud). Siis aga hakkan mõtlema, et kuidas ma ikka sellisesse kohta sinika sain. Ja buuum tuleb mälupilt ette, et Maasikas astus mingi piff tantsuhoos oma tikkkontsaga mulle jala peale. Biiitch. Tegelt ta küll vabandas mitu korda ja tundus normaalne piff. Ja juba too hetk tundsin, et megavalus sai ikka. Aga võtsin "valuvaigistit/lihaselõdvestajat" peale ja ei pand rohkem tähelegi. Ja nüüd siis selline sinine latakas jala peal (kes mind teab, teab, et mul jäävad juba mingist väiksest müksust sinikad, nii et ma ei liialda, kui ma ütlen latakas). Ma isegi ei imesta, kui mingi miniluu on seal katki, sest piffil olid ikka killer kontsad ja astus kogu oma raskusega mulle peale. Kui lonkama ei jää, siis pikka viha ei pea. Happy new year!
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar