Shooting stars...

Eile hommikul kell seitse ärgates ja koosolekule kihutades ei osanud ma aimatagi, et saan magama alles täna hommikul kell kümme. Ehk siis käisime turvapoistega ja paari tsikiga Elvas lasketiirus tulistamas. Kolm erinevat relva, paaalju padruneid ja harjutasime zombie apocalypsiseks kolm tundi. Peale seda tulid juba jutud, et lähme selle ja selle poole, tiksume natuke jne ja lasin ennast ka jälle ära rääkida. Olin arvestanud muidugi ainult tulistamisega ja seepärast oli mul seljas a la random t-särk ja tennised ja taskus kaks eurtsi. Aga lõpuks läks nii, et öösel 11 ajal avasime pidulikult minu kevad-sügis grillimishooaja šašlõki ja vorstidega. Ja kui kõhud täis, siis tuli ühel Meedikul tuju, et lähme linna peale. Ja nii ma siis sattusingi sinna Shootersisse oma mainitud outfitis, kus kõik piffid olid ekstra üles löödud ja kandsid kahekümne sendiseid kontsi. Kuna Shooters on praegu pop ja noortepärane (rõhutaks sõna noortepärane, sest rohkem jäi silma inimesi, kes olid tõenäoliselt nooremad kui mina), siis oli see paksult rahvast täis ja liikuda sai aind küünarnukkidega vehkides. Le wild drinks appeared kuskilt jälle ja mingi random metroseksuaaltüüp, kes mu tantsima rabas ja väitis, et ma olen kõige ilusam piff seal oma tennistes (proobabli oli see iroonia). Shootersi omanikuga sai ka mingi väga diip vestlus maha peetud. Kuna seltskonna tuumik koosnes meil endisdest Koduklubi töötajatest, siis muidugi viisid kõik teed lõpuks ka Koduklubisse jälle. Le wild shots appeared seal jälle kuskilt ja lõpuks tõid kõik teed jälle tagasi Shootersisse. Kui väljas oli valgeks minemas ja kell vist viis, pandi Shooters kinni ja kandus pidu üle Kiirabi-turvapoisi juurde. Kuna teine osa seltskonnast olid meedikud siis läks teema väga meditsiiniliseks ära ja enamus jutt oli stiilis "meil ükskord oli mingi tüüp ja tahtis juba kätte ära surra ja siis tegime trahhüblablablakardia ja siis tal oli FBS ja siis panin ruttu tilga peale ja topamiini ja siis oli düsplasblablablaaatia ja intubeerisime ära" jne. Ma läksin hoopis kööki peekonipirukaid küpsetama (loe: võtsin sügavkülmast välja ja panin ahju). Veits jauramist veel ja lõpuks jõudsin siis kell 10 hommikul koju. Kahe tunni pärast läks uni ära ja rohkem pole maganud ja täna saan ka kes teab kuna magama, sest täna on Öörännak, ehk 20 km öises metsas orienteerumist. Fingers crossed, et hundid ja karud mind ära ei sööks. Huntidest ja karudest suurem probleem on minu jaoks hiigelämblikud ja rõvedad ämblikuvõrgud, millega ma ilmselt pärast üleni kaetud olen. Ehk siis väike foobiateraapia tuleb. Jeiiiii.

XOXX