Või siis pigem stabiilselt emotsionaalne on olnud see nädal. Vennakene on väljas, räägib, kõnnib, kõik paistab ordnung. Ättendisin jälle paaril sünnipäeval, mille käigus sai külastatud ka kohalikke öölokaale. Ehk siis siit võite järeldada, et minu "mõnda aega nüüd enam alkoholi ei tarbi" piirdus umbes kahe nädalaga. Vist on see alkohooliku geen ikka tugevalt sees. Looduse vastu ei saa. Aga koridoris ei ärganud ja vastu posti ei kõndinud. Ja isegi oma killerhiilsidega suutsin tantsu panna ja pärast läbi linna komberdada, ilma et oleks käna käind või jalaluu murdnud. Oluline fakt veel seoses sellega: Preili Udukene otsustas mitte ennast piinata ja jalutas läbi linna koju sukkade väel, kingad näpus. 20denised sukad jäid terveks. Aga kui mingi piff oma puusi hööritab su kõrval tantsides ja oma kontsaga korrakski su sukki riivab, siis hakkavad 60denised sukad kohe ilusti jooksma. Shootersisse ikka ei jõudnud. Ja Preili Udukene strikes again, ehk siis Koduklubis ikka Sellelt Samalt Baarmenilt jooke ostes on tavaliselt nii, et Udukene ostab kahe eurise joogi ja jätab 3 euri jotsi. Täna hommikul küsisin Udukese käest, et kas ta jättis jälle Sellele Samale Baarmenile niimoodi jotsi, mille peale Uduke vastas, et "mkmk, jätsin talle oma pankakaardi". Ehk siis Uduke kaotas oma pangakaardi peol ära. Juhtub ikka. Eriti tal. Aga kokkuvõttes:
XOXX
Note to self: Peaks linna kuskile otsima seif pleissi, kuhu panna varuks vahetusriided. Sest moodsasse minikäekotti need ei mahu aga kui pühapäeva lõuna ajal miniseelikus, kontsades, üsna tumeda meigiga ja mingite lokkidega läbi linna koju jalutada, ei ole normaalsetel inimestel väga raske ära arvata kust sa tuled.
0 arvamust:
Postita kommentaar