Merka, uurides väga raseda sõbranna lapse soo kohta: "Kas sa tead ka, kes sul tuleb?"
Pinginaaber 6-9: "Jaa, laps!"
Ilmselgelt siis mitte ufo või põrsas.
Hiljem oli jutt läinud kaalu peale...
Pinginaaber 1-5 naljaga: "No sa oled ikka veits juurde võtnud."
Pinginaaber 6-9 sarkasmiga: "Noh jah, mõned grammid"
Hele naer ja Pinginaaber 1-5 uskmatult: "Mõned grammid?"
Pinginaaber 6-9: "Noh, teisendamise küsimus"
Ja hele naer... 12 kg on tõesti vaid teisendamise küsimus.
Ühesõnaga oli mitu toredat uudist nendelt ja lihtsalt hea to catch up. Eriti hea meel on titeuudiste üle. Ma tõesti löön iga kord heast meelest käsi kokku ja heldin, kui kuulen et keegi hea on lapse ootel. Armas on näha, kuhu inimesed on jõudnud, eriti kuna mäletan veel neid aegu, kui me veel klassiõhtutel spice girlsi tegime või esimesi kordi poisse taga klatsisime. Ja kuigi me saame viimasel ajal juba ülimalt harva kokku, kuna kõigil on elu, siis ei ole kunagi seda, et kokkusaades tunneks piinlikkust või võõrandumist või vahetaks pelgalt viisakusi vaid kõik on kuidagi vaba ja mõnus ja oma. Ning sain tõdeda, et hoolimata möödunud aastatest ja muutunud eludest, on nad siiski täpselt samasugused. Üks neist veidi sapine, aus realist ja täis fakte toetamaks iga oma argumenti, kuid tundumata sealjuures ninatark ning teine rõõmsameelne ja alati elav, kuid kunagi mitte suu peale kukkunud ning vajadusel aus kriitik ning nende mõlema ühisnimetajaks on hea terav huumor. Siinkohal võibki rõõmuga tõdeda, et kõige stabiilsem konstant minu elus on head sõbrad. Muutuvad ajad ja elud ja olud aga need tõelised, kes on tulnud, on ka jäänud. Ja taaskord olen ma miskipärast nii jube sentimentaalseks siin läinud. Enough is enough.
Ilmselge hitisoovitus:
Kui põnevaks ja rikkaks laupäev saab, kui sulle sõbrad külla tulevad...
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar