Work it baby...

Kus mujal ma ikka saan oma sportlikest saavutustest rääkida kui mitte siin. Üüberhea spordinädal on olnud jälle. Vastukaaluks eelmisele nädalale, kus olid töö, koolitused ja ralli ning trennis sain käia vaid korra, on see nädal olnud täpselt selline nagu treeningkava ette näeb, võib-olla sai keskendutud pigem rohkem jõuharjutustele ja kokku tuli 7 trenni. E - aeroobne, T - aeroobne, K - hommikul pigem jõud ja õhtul aeroobne, N - jõud, R ja L - trennivabad päevad, P - jõud ja jooksmine. Laupäeval oleks ka tahtnud trenni jõuda aga reedel sai taas paari ööklubi külastatud ja magasin poole kaheni ja lõplikult taastusin õhtuks peale sirka prae konsumeerimist (nädala jagu mõnusat trenni, paar kokteili ja üks sirka praad, aaaaaaand it's gone). Aaaga mis ma tegelikult tahtsin öelda on see, et kompressioontooted on küll maailma parimad. Käisin täna trennis, kus treener üritas läbi võtta küll kõik lihasgrupid aga seetõttu oli hoopis rohkem erinevate vahendite vahetamist ja sahmimist ja  korduste arv igal harjutusel oli suht väike ning ei tekkinud seda tunnet, et appi ma ei jõua või et need viimased 8 korda katsun ära teha, missest et nii raske on juba. Käisin ka oma poekesest läbi, sest kohale olid tulnud kompressioontooted, mida meie kollektiiv oli oma tarbeks tellinud küll vist väikse poe tellimuse jagu. Mina võtsin ühed kompressioonsäärised ja punktuaarsokid (fäänsi eksole). Koolitaja rääkis sääriste kohta, et pealmiste veresoonte kokkusurumisel paraneb sisemistes veresoontes verevarustus, ehk hapnikurikas veri jõuab jalgadesse ja see peaks impruuvima perhvoomansit. Samuti on lihased kompaktselt koos, mis vähendab lihaste vibratsiooni ja lihaste vigastuste tekkimist. Lisaks veel on taastumine palju kiirem, sest paranenud verevarustus ei lase toksiinidel koguneda jalga ja vähendab piimhappe tekkimist, mis jällegi kiirendab taastumist. Ja sokid pidid ka verevarustust jalgades parandama ja toestama jne. Ilus jutt kõik eksole. Ehk siis kui peale trenni koju jõudsin, tahtsin neid imeasju kohe jalga proovida. Sääriste jalgapanemine oli küll omajagu paras keeruline pingutus. Hea lause selle tegevuse kirjeldamiseks leidsin siit: getting these skin-tight knee-highs over my calves was like forcing a snake to swallow a raccoon. Aga jalga ma nad sain ja tunne oli päris mõnus. Kohe nii mõnus, et tuli tahtmine tsipa jooksma minna. Kuna päeval oli täna umbes 14 kraadi sooja ja õhtul näitas accuweather 11 ja real feel 8 kraadi, siis vaatasin, et külmetushaiguse saamise risk on ilmselt madalam ja võiks minna ka. Lisaks on peale trenni lihased head ärksad ka. Ja nii ma siis re-opened oma välijooksuhooaja ja läksin jooksma, oma peen varustus seljas, peale täpselt kuut nädalat jooksupausi (välja arvata jõukas crosstrainer paar korda, aga see on iisim ka kui tegelik jooksmine). Esimene vahefinish tuli päris lihtsalt, teine polnd ka nagu väga hull, kolmas oli a bit challenging nagu ikka aga peas oli koguaeg lause, mida olin täitsa random kuskil feissis näinud: your mind gives up before your body does ja lippasin edasi ja viimase lippasin juba sellepärast ära, et see oli viimane ja lõpumeetritel oli veel selline tunne, et võiks ühe kildi veel otsa panna. Aga mu ring sai otsa ja jäi 5 km tänaseks. Mmmmmm kui hea tunne oli jälle koju jõudes. Ja ma ei tea, kas asi oli nendes kompressioonsääristes, mis pidid tulemusi parandama või punktuaarsokkides, mis panid kiiremini lippama või kõik need aeroobikasaalis vehitud tunnid või selles, et pimedas ja udus ei olnud näha kui kaugel vahefinish on aga igatahes tulid need kilomeetrid üsna lihtsalt. Kuna hetkel toodab keha jälle seda mingit sõltuvust tekitavat ainet, siis kaalun nüüd tõsiselt jooksuhooaja jätkamist niikaua kuni külmad lubavad (ilmselt minust siiski selline hull ei saa kes -30ga ka õues jookseb). Aga jah, Compressport kompressioonsäärised on küll ülihead ja soovitan kõigile, kes jooksmisega tegelevad. Aga ilmselt on mu jutt juba igavaks läinud selle koha pealt.
Ega muud väga ei ole ka. Puhkus on möödunud, ilma, et oleks väga arugi saanud midagi. Aga no tsipake on töömuredest ikka saadud eemal olla ja nüüd saab uue innuga peale lennata. Ja selle innuga tuleb päris kaua läbi vedada. Aga töönarkomaan nagu ma olen, I can't see a problem.

Eelmise rallipostituse juurde oleks sobinud hoopis see hitisoovitus põhjanaabritelt, mis meil Saaremaal käis terve nädalavahetuse:

Eriti hea on see, et vaesel kalamehel läks konks sõrme aga hullumeelne karjub ikka oma kahen kilon siika. Otsige ka kahen kilon siika paroodiaid ja remixe. Päris head on.. näiteks see:

 XOXX