Kunagi, kui meie
oma kodust kirjutasin, siis rääkisin, et üks miinus on see, et lähima mänguväljakuni on umbes 10 minutit rahulikku kõndi. Et oleks ju tore, kui maja juures oleks ka mängukas. Nüüd siin ema juures olles olen aru saanud, et see polegi miinuseks, kui maja juures mängukat pole. Siin, ema juures, on kohe maja taga liivakast ja liumägi ja järgmise maja taga on suur mänguväljak kiikude ja ronimismajade ja liivakastidega. Ei, mängukate lähedal asumise miinus pole sugugi mitte kiljuvad lapsed, need ei häiri üldse. Miinuseks on see, et lastega välja minnes ei tule praktiliselt üldse kilometraazi. Meie kodus õue minnes vaatad, et kas lähed üht või teist kaudu mängukale või hoopis teisele kaugemale mänguväljakule või ei lähe üldse mängukale ja vurad lastega mööda vaikseid tänavaid ringi. Niimoodi tuli olenevalt päevast ikka 3-5 km jalutamist ja headel päevadel, kui Liisu viitsis kärus istuda, isegi 7 km. Siin. ema juures, lähed välja, Liisu näeb liivakasti ja seal need järgmised kaks tundi mööduvadki. Vahel läheb ta veidi uitama ka aga kohe järgmise maja taga on ka kas liivakast või mängukas ja siis ta jääb sinna. Mõnel korral olen püüdnud kuskilt ringiga minna aga Liisul on mängukale tee selge ja ta paneb ise sinna vudama või annab kärus märku, et ma suuna sinna poole võtaks. Ühel korral õnnestus mul ta üle kavaldada ja lausa naaberalevikus ära käia ja vahel Liisu tüdineb isegi mängukast ikkagi ära, kui seal terve aeg ühtegi last ei ole, nii et veidi oleme saanud ringi ka jalutada ja isegi siin lähedal metsatukas käisime aga maksimaalselt on see küll vast 3 km kokku teinud. Ma isiklikult tunnen lausa puudust kõndimisest.
Nii, et ühte pidi on kehva, et meil kodus kohe maja juures mängukat ei ole aga teistpidi tundub jälle hea, et kõik kohe käe-jala juures ei ole.
Ja kui siin õues käimisest jutt oli, siis leidsin telefonist pildi sellest, kuidas Liisu õues käivat emmet mängib. Paneb emme buffi kaela ja emme mütsi pähe ja käes on veel emme pluus. mida püüti selga panna.
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar