Kuidas Saara esimest korda Setumaal käis...

Möödunud nädalavahetus oli meil üsna hull, sest päris palju oli plaanitud teha ja käia.

Laupäeval oli meid kõiki kutsutud ühe pisikese preili esimesele sünnipäevale. Algusaeg oli 14.30 ja kell 14 on meie põnnidel lõunaune aeg. Otsustasime, et Liisu magama ei lähe, sest paaril korral on juhtunud, et ta lõunaunne pole jäänud ja oleme täitsa hästi hakkama saanud, kuigi oht oli, et Liisu võib sünnipäeval virilaks muutuda. Eeldasin, et Saara uinub sünnipäevale sõites autos ja magab veits ja sealt edasi vaatame, kuidas temaga läheb. Arvestasime, et paar tundi oleme sünnipäeval ja siis tuleks otse maale startida, sest mu Vanaemal oli 85. juubel. See tähendas aga seda, et hommikul tuleb kõik vajalikud asjad kokku pakkida ja autosse tassida ja neid asju on palju. Asja tegi ka keerulisemaks see, et mu elektrikust abikaasal oli tollel hommikul erakorraline plaaniline katkestus nii, et teda ka kodus ei olnud ja mina siis pidin laste kõrvalt kõigi nelja inimese asjad kuidagi pakkima. Kodust välja saamine oli üsna närviline ja ma ei jõudnud endale nägugi pähe teha aga hakkama me saime.

Pisipreili sünna möödus hästi. Minnes ütlesin Rattahullule, et ära Liisut lahti lase väljas, sest tal on valged sukapüksid jalas. Muidugi suutis Liisu issi üle kavaldada ja pläraki muru peale kukkuda nii, et sünnipäevale ilmus ta enam mitte nii valgete sukapükstega. Liisu oli enamuse ajast liumäel ja pallimeres ja kes teab kus, igatahes oli temaga üsna muretu. Väsimuse märke väga ei ilmutanud, ainult veidi vähem jutukas oli, kui tavaliselt. Söögist ta ka absoluutselt ei huvitunud ja sain talle umbes paar kurgikangi ja viinamarja sisse sööta, sest tal oli vaja kõigi asjadega mängida. Pärast kuulsin, et ta käis külaliste ülejääke söömas võõrastelt taldrikutelt. Nagu näha, siis laps ennast nälga ei jäta. Saara oli ka hoolimata lühikeseks jäänud lõunaunest väga tubli ja veidi vinguseks muutus ainult siis kui kõht tühjaks läks. Selle mure emme likvideeris ja siis tsillis ta edasi. Muidu möödus enamik sünnipäeva ühe või teise või mõlema lapse järgi vaadates ja selle kõrvalt püüdsid siis juttu ajada inimestega. Ühel hetkel avastasime Rattahulluga, et ajame mõlemad ühes vestlusringis, kohvitopsid käes, mõnusasti juttu ilma, et me kumbki lapsi vaataks. Liisu turnis ja lasi liugu ja Saara tsillis maas lemmiktädide ja ühe teise beebi seltsis. Nii, et väga mõnus oli.

Paari tunni pärast panime lapsed autosse ja startisime maale. Mõlemad uinusid üsna pea ja magasid terve see tunnike ja veidi peale, mis me sõitsime. Nii oligi mul mõeldud. Kohale jõudes istusime lauda ja sõime veidi ja elasime järgmise peo meeleolusse sisse. Minul muidugi oli üsna palju lastega mässamist, sest Saara oli tiba väsinud ja Liisu võõrastas ja tahtis just minu sülle koguaeg. Saara läkski kell kaheksa ööunne ilusti ja Liisu ka juba kohanes ja trallis teiste lastega ringi nii, et siis läks vähe lihtsamaks. Muidu läheb Liisu ka kaheksa magama aga kuna ta oli lõunaune üsna hilja teinud ning teiste lastega oli lõbus, lasin tal peaaegu poole kümneni üleval olla. Selleks ajaks oli näha, et ta oli juba täitsa väsinud, panin ta oma reisivoodisse, läksin toast välja ning ta uinus koheselt.

Vanaema ja tema viis lapselapselast. Kuues lapslapselaps ei tahtnud pildile tulla

Öö möödus enamvähem nii nagu kodus. Saara niheles lihtsalt tsipake rohkem ja Liisu kisas ja sonis vahepeal läbi une, nagu ikka siis, kui päev on sündmuste rohkem olnud. Lisaks mu vend, kes magas üleval lavatsil ja Rattahull minu kõrval sonisid üksteise võidu pool ööd. Ja noh, kuna hommikul oli valge ja Liisu korraks virgus seitsme paiku, siis ta vaatas vist, et oo, mis koht see on ja oli kohe voodis püsti ja hakkas jutustama, mille peale virgus ka Saara. Nii, et äratus oli tavapärasest veidi varem.

Kell 10 läksid kõik lapsed välja. Saara magas ilusti kaks tundi õues ja Liisu tuias suuremate lastega ringi, kaevas maad, mängis mängumajas ja kes teab mida veel tegi. Kokku oli ta väljas kolm tundi ja kui ta tuppa tuli, siis oli ta üüüüli väsinud kuidagi. Sõime kõik kõhud täis ja laste lõunauinaku ajal sõitsime koju. Liisu magas terve tee, kuid sellest tunnist ajast magamisest paistis, et jäi talle väheks. Saara väga hästi ei maganud tee peal, sest Rattahullul oli vaja metsapeatust ja siis uste paukumise peale ta ärkas üles. Kui koju jõudsime, olid lapsed kuidagi ülivirilad ja ei püsinud üldse paigal ja miski nagu ei sobinud. Tundus, et neid oli kogu see reisimine eriti ära väsitanud. Seda näitas ka see, et Liisu magas sellel ööl 13 tundi jutti, mida pole mitu kuud juhtunud.

Peale õues käiku olid kõigil kõhud tühjad.

Üldiselt läks kõik hästi. Mässamist oli nende kahega palju ja vahepeal mõtlesin küll, et ei tea kas selline lühike käik üldse tasub ära, kui on nii palju mõtlemist ja planeerimist ja tegemist. Samas on tore ikkagi käia ka. Liisu jutustas mitu päeva sellest, mis ja kes maal olid. Ja noh, egas suvi on tulemas, mis tähendab ju sünnipäevi, üritusi, väljasõite ja maal käike nii, et seda planeerimist ja organiseerimist saame veel kõvasti harjutada.

XOXX