Niisiis, kuna batuudist enam asja ei saanud, hakkasin Liisule õhupalli käe ümber siduma, et see minema ei lendaks. Liisu arvas vist, et talt võetakse pall ära ja hakkas kisama. Ma siis mutkui seletan, et paneme käe ümber, muidu lendab ära. "Ise! Ise! Ise!" nõudis Liisu, et tema tahab ise pallinööri hoida. Seletasime, mis me seletasime aga Liisu kisas hüsteeriliselt ja viskas ennast maha ja mis kõik veel. Hea küll siis! Ütlesime Liisule, et hästi, hoiad ise aga kui palli lahti lased, siis pall lendab ära ja et nöörist ei tohi lahti lasta. Jalutasime batuutide juurest ära. Saime vist isegi tubli paarsada meetrit kõndida, kui Liisu lasi palli lahti ja suur punane süda taevasse lendas. Kaks euri vastu taevast. Liisu hakkas kohe kisama "Pall pall pall!". Kisavale Liisule püüdsime siis seletada, et näed, lasid lahti ja pall lendas ära kõrgele ja enam ei näe palli. Siis muidugi taheti veel palli ja uuesti batuutidele ja mis kõik aga ei enam miskit...
(Olgu öeldud, et see kooliraha läks siiski asja ette, sest järgmisel korral oli Liisul selgesti meeles, kuidas pall ära lendas ja lasi palli ilusti käe ümber siduda. Ühtlasi oli maal selle abil väga lihtne teda suure hoovi pealt üles leida.)
Eelmisel nädalal oli Rattahullu viimane puhkuse päev ja tahtsime kõik perega linna peale minna, kui lapsed lõunaunest ärkavad. Saime kõik söödud ja riidesse ja hakkas mega padukat tulema. Kuna kõik olid riides siis läksime ikkagi ja läksime hoopis Lõunakasse. Nagu igale lapsele, nii ka Liisule meeldivad hullult need mündiautod. No teate küll, mis keskustes on, need autod või lennukid või rongid või mis iganes, kuhu saab mõned mündid sisse panna ja siis see natuke vaikselt õõtsub edasi tagasi. Liisu ronib alati nendesse sisse ja keerab rooli ja lustib seal. Mõnel korral oleme isegi mündi ka auku pannud ja Liisu on sõita saanud. Seekord märkas Liisu ka juba kaugelt autosid ja jooksis juurde. Ühte istus sisse ka ja toimetas seal. Rattahull pani ühe eurose mündi ka sisse ja masin hakkas õrnalt liikuma ja laulma ja lisaks ilmus ekraanile pilt. Liisu ütlesis siis "Ei taha! Ma ei taha!" ja ronis autost välja. Me siis veel üritasime meelitada, et vaata kui äge, sõidab jne ja tema ikka raputas pead ja kui veel sisse üritasime tõsta, siis tuli veel kõvem "Ei tahaaaa". Mis seal ikka, läksime siis edasi ja mingid Läti lapsed said autoga sõita ja ekraanil mängu mängida...
XOXX
4 arvamust:
Kõike kogenud. :D Mees maksis kord viieka, et laps saaks batuudile, kuhu ta keeldus üldse minemast. Õnneks oli mõistlik müüja ja andis raha tagasi.
Lendu lastud õhupallid on põhjustanud krokodillipisaraid. Aga kord tahtsin ise nutta, kui pidin läbi rahvasumma marssima suure pika roosa õhupalliga, mis ilmselt oli küll ussike, aga mulle meenutas küll midagi muud. Jäi ainult üle loota, et olen ainus rikutud mõtlemisega inimene siin ilmas ja kõik teised nägid selles ussikest. :D
:D Ja nagu kiuste, siis see pikk õhupall ei lennanud küll ära, onju :D
Väga tore blogi, edu :)
Aitäh :)
Postita kommentaar