Musterema lood: osa 5...

Kui võimalik, siis ma käin poes ilma lasteta. Ükskord oli mul vaja Liisu Prismasse kaasa võtta, et talle ühtesid sandaale proovida. Sisenesime poodi ja kohe sissepääsu juures olid igasugused liivakasti mänguasjad: kärud, kühvlid, ämbrid, vormid. Kõik järjest suurtes hunnikutes. Ja siis veel üks suurem majakene, mis on mõeldud aeda panemiseks ja lastele mängimiseks. Liisu nägi seda kohe ja hakkas agaralt selle peale viitama ja ütlema "Sinna! Sinna!", ise ronis samal ajal kärust välja. Haarasin ta sülle ja marssisin otsustaval ja kiirel sammul pool poodi läbi, kuni jõudsin jalatsiteni. Vahepeal Liisu viskles ja hakkas kisama "Papu jalast! Papu jalast! Papu! Papu! Papu!". Ignoreerisin seda täiesti, sest arvasin, et ta tahab papud jalast võtta ja sinna majja mängima minna, sest enamikes mängukohtades tuleb papud jalast võtta.

Jalatsiriiulini jõudes panin Liisu toolile istuma ja märkasin, et Liisul on üks jalg paljas. Ehmusin ja hakkasin ringi keerama, et tagasi minna koos lapsega ja papu üles leida aga juba jõudis üks naine minuni, ulatas mulle Liisu sandaal ja ütles veidi etteheitvalt: "Teie laps karjub "Papu papu".

Tänasin kohmetult ja podisesin midagi moka otsast, et arvasin, et ta tahab papusid jalast võtta aga naisterahvast ei paistnud see väga huvitavat ja nii me niisama lahku läksimegi. Panin Liisule papu jalga ja rääkisin talle, et näed, kui sa sipled süles, siis papud kukuvad jalast ära.

Nii et jah, nüüd arvab terve Prisma, et ma olen üks selline ema, kes marsib karmi näoga edasi ja last üldse ei kuula, kui too üritab selgeks teha, et papu kadus ära. Lisaks ei pane ma tähele, kuidas võõrad mulle järgi jooksevad, et laps papu tagasi saaks.

Aga Liisu räägib siiani aeg ajalt, et kui sipled, siis kukub papu jalast ära.

XOXX