Ale-ale-handro :)*

*Ehk Sõprade Tuur 2010 Hiiumaal


No nüüd on muljed settinud (loodame, et mitte ununenud siiski) ja püüan ära teha selle kauaoodatud sissekande.
Jutt käib meie toredast Hiiumaa reisist. Ja kuna osad meist viibivad ühel teisel saarel, siis püüan meie reisi siin kirja panna nii nagu meelde tuleb. Hoiatan juba ette, et järgnev tekst ja pildivalik on täiesti subjektiivsed.

1. päev - Suve valgeim öö
Kolmapäeval oli siis start. Loomulikult oli minul jäänud pakkimine ja kõik muu viimasele hommikule. Ja riideid olin pesnud alles eelmine päev ja loomulikult oli aint sadanud vahepeal ja asjad ei olnud eriti ära kuivanud. Nibin nabin sain siiski nad kuivalt kotti panna. Korjasin Miku peale ja viisin isa auto ära ning saime Lilli, Liisa ja Martiniga kokku. Auto asjadest ja inimestest täis tuubitud asusime teele. Türil saime kokku Siimuga ja paigutasime Martini ja pool oma kraami tema autosse. Tee kulges igasuguste metsapeatustega ja poepeatustega Raplas ja Haapsalus (pärast selgus, et igal minu poetsekil oli mingi alkoholi ost:D) ja kehakinnitusega Märjamaal Rout 66 pubis. Õnneks olime startinud piisava ajavaruga ja kiirustada ei olnud vaja. Rohuküla sadamasse jõudsime ka umbes poolteisttundi enne praami väljumist. Saime ilusat ilma nautida ja ka jalkat vaadata. Järjekordasid üllataval kombel polnud, kõik olid juba eelmisel päeval ära sõitnud saarele. Praam tuli ette ja oligi minek. Meie piletid said kontrollitud ja sõitsime peale. Siis Liisa mõtles, et teeb nalja, et "mõtle kui Martin ja Siim ei saagi peale". Üllatus üllatus, nende auto ei tulnudki meie järel ja aeti järjekorrast ära. Hiljem selgus, et Siimul oli bronnis vale katekooria ja tema "väikekaubik" ei käi M1 alla, mille alla käivad kõik tavalised sõiduautod. Broneering tuli ümber muuta ja selle eest küsiti raha. Siim oli aga varem ostnud mingeid kumme autole vist ja kaardi limiit oli täis aga õnneks oli Martin peal ja sai ära maksta. Muidu oleks küll meie pidanud praamilt maha tulema vist. Igatahes saime kõik lõpuks peale. Hõivasime ühe suure laua ja mängisime terve tee Jungle Speed'i. Lilli kursavend, Hiidlane Kalmer, liitus ka meiega. Peale kohale jõudmist oli esimene peatus Kärdlas Kalmeri juures, et Siim saaks netis oma limiidid ära muuta. Selle aja peale olime meie juba väiksed Sinebrychoffid teinud ja tekis probleem, et mis taaraga teha. Üle tee asus konsum ja kuna taarat kuskile panna ei olnud, oli kõige mõtekam see kohe ära viia. Mõeldud tehtud ja 3 krooni meie ühiskassas kasumit. Kuna õhtu oli juba käes, siis tuli leida mingi normaalne jaanituli. Vahepeal olid Saaremaalt tulijad (Priit, Leila, Tõnis) ka kohale jõudnud aga nemad olid saare teises otsas. Meie läksime tsekkisime Kärdla jaanituld. Kuna kell veel nii hiline polnud, siis oli rahvast veel üsna hõredalt aga memmed (Kohvidanted oli vist nende nimi) tantsisid küll. Priit püüdis meid mms-ide ja videodega Sõru jaanitulele meelitada. Ega me muidu otsusele ei jõudnudki, kui tuli ikka ise Sõrusse (Sõrule? Sõrru?) sõita. Seal oli pidu täies hoos ja pikka arutlemist ei olnud. Parkisime autod ja panime telgid kohe püsti ning läksime ka peole. Kuna neid Sinebrychoffe oli juba täitsa palju ära tarvitatud, siis oli esimene peatus kohe WC. Mina Lilliga tulime viimastena vetsust ja Liisa klõpsis meist vahelduseks pildi. Seisime seal veel natuke ja siis hüppas kohe juurde mingi mitte-enam-kõige-kainem-tüüp ja uuris Liisa käest, et kas ta sai ikka hea pildi. Me ei saanud kohe nagu aru, et milles probleem. Tüüp ikka küsis, et no kas ikka sai hea pilt ja ma vaatasin, et tüüp muutub juba täitsa agressiivseks. Lõpuks ta ikkagi läks minema lihtsalt. Paar päeva hiljem selgus pilte vaadates, et kui Liisa meist pildi klõpsis, jäi pildile ka see sama härra, kes ilmselt ei viitsinud vetsu järjekorras seista ja ajas vetsu taga oma asja ja vaatas täpselt kaamerasse ka. See selleks. Tsillisime peokohas ringi ja soojendasime end lõkke ääres. Rahvast oli palju ja muusika mängis, nii et väga tsill oli. Kuna õhtusöök oli meil söömata, siis tuli kohapealt midagi hamba alla otsida. Leidsime ilma salatita hambrugeri, friikaid ja teisest kohast salatit. Mingis suures kuuris või saalis mängisid kaks eeldatavalt kohalikku bändi ka. Tegime meiegi tantsulkat ja tsillisime seal. Kuigi vahepeal polnud pimedaks läinudki, hakkas enne kolme juba valgenema ja otsustasime magama minna. Väsimatud Leila ja Priit läksid veel tagasi peole, meie kobisime magama sinna kus ruumi oli - kes autosse, kes telki. Öö oli vahepeal külm ja hommiku poole jälle palav ja vahepeal tundus mulle, et sajab, kuid teised väitsid mulle hommikul, et ei sadanud üldse. Ilmselt siis nägin seda unes või kergitas keegi keha meie telgi peale...




Kuna kell on nüüd juba täitsa palju ja unega võideldes võivad olulised detailid meelest minna, siis aitab sellest, et esimene päev sai kirja. Hommikul kirjutan edasi. Kuna aga Hawaiilased nõuavad juba ammu seda postitust, siis nende uudishimu rahuldamiseks panen selle esimese päeva juba üles ka.


To be continued...