Vol 2.

Nii nii. Jätkub meie järjejutt teemal Sõprade Tuur 2010.

2. päev - UV faktor 5... sätendab mu pruunil nahal.

Hommikul Sõrus üles ärgates ja telgist välja tulles vaatas meile vastu ainult sinine taevas ja kuum päike. Ilm oli megahea ja varasematel ärkajatel oli juba lendav taldrik välja otsitud. Pestud ja kammitud, mängisime veel natuke taldrikuga ja panime telgid kokku. Pakkimise käigus tuli telkide peal nähtavale ka igasugused hiigelämblikud aga õnneks olid meil vaprad mehed, kes nad minema ajasid. Eriti vapper oli Priit, kes käis veel külmas meres hommikul ujumas ja väitis, et soe oli. Asusime oma killavooriga teele meie metsamajakese poole. Kuna hommikusöök oli ka veel söömata, käisime tee peal Emmastes mingis kohalikus shopping centeris ja ostsime sealt ebatervislikku hommikusööki - võileivamaterjali. Kuna majahooldajaga oli kokkusaamine lepitud kella üheks, siis mõtlesime kuskil lõkkekohal enne ära einestada. Otsi kohta kus sa saad, aga meie ei saanudki, sest parklas ei tahtnud süüa ja lõkkekohad olid jaanijärgsel päeval muidugi hõivatud. Ei hakanud väga tiirutama ka ning otsustasime oma majakese juurde kohale minna 45 minutit kokkulepitust varem. Esimese hooga mõtlesime, et kas oleme ikka õige maja juures, sest maja tundus poole suurem kui pildi peal. Ei julgenud varem oma kompse välja otsida ja niimoodi me need 45 minutit istusime ja võtsime päikest. Lõpuks ilmus sõbralik majatädi kohale ja võttis enamvähem "mati alt" võtme. (Nii, et teinekord teame kus võti on). Sisse astudes oli kõigi esimene reaktsioon "oooooo". Ja niimoodi oooo-tades käisime läbi terve maja ja sauna. Maja oli hoopis parem, kui me oodata oskasime. Magamistoad, köök, külmkapp, pikk süldilaud, kamin, duššid, saun. Kohe täitsa lux mingi metsamaja kohta. Peale seda asusime lõpuks oma hommikusöögi kallale. Võileivamaterjal ja kohv maitsesid väga hästi ning Leila ja Priidu tehtud vahvlid olid kirsiks tordi peal. Hommikusöök sai söödud umbes kella kaheks. Kuna pool päeva oli möödas ja ilm oli hea, otsustasime, et ei hakka täna kuhugile minema ja tsillime terve päev maja juures. Lilli, Priit, Leila ja Tõnis sõitsid veel Emmastesse poodi tagasi, et varustada meid õhtuks ja hommikuks millegi maitsvaga ning realiseerisid meie kogunenud taara jälle ära. Meie tagusime seni jalgpalli ja tegime mini frisbii (ehk lendav taldrik) turniiri ja orgunnisime muusikakeskuse aknalauale mängima (mis muideks oli ka majas juba olemas). Kui teised ka shoppingult tagasi jõudsid, läks alles tõeliseks frisbii turniiriks. Turniir oli sama dramaatiline kui Itaalia kaotus Slovakkiale. Ehk siis joosta sai palju, Liisa lõi jala vastu kivi ära, punktide lugemine läks tõenäoliselt sassi ja lõpuks ei võitnud mitte sport vaid sõbrad. Vahepeal tegid veel Martin ja Mikk homemade pinksiturniiri jalgpalliga söögilaual.

Siis oli kell nii palju, et poisid panid grilli tööle, et ära küpsetada meie suured šašlõki varud. Šašlõki valik oli suur ja lai: seašašlõkk ja kits või sokk või midagi sellist, äädika marinaadis, pähkli marinaadis, keefiri marinaadis ja veel mingites salastatud retseptidega marinaadides. Nobedate näppud voorus tegid tüdrukud hiinakapsa-tomati-kurgi salatit šašlõki kõrvale. Peale seda pandi saun küdema ja vaatasime veel jalkat. Sauna eesruumis oli õhtuooteks veel krõpsud ja kommid ja Vana Tallinn ja mängisime veits pokkerit. Julgemad käisid ka sauna kõrval tiigis leiliviskamise vahepeal end jahutamas. Naisi esindas siinkohal Lilli. Hiljem selgus, et seal tiigis nähti nastikut ringi ujumas. Peale sauna olid kõik punakaspruunid, kas siis päikesepõletusest või saunakuumusest. Kolisime tuppa, mängisime mängu Mees, kes teadis ussisõnu ja pokkerit. Kaart jooksis hästi ja nii selgusid alles kella kolmeks kaks parimat. Panime pillid kotti (või siis zetoonid kohvrisse) ja läksime magama...

Stay tuned for the next episode...