Chase the glowing hours with flying feet...

Käisime nädalvahetusel Lääne osariikides. Mängisime joonistamise aliast. Pangapreili ja Sambamees, kes olid ühes tiimis, nägid paberil aga erinevaid asju. Niisiis oli seal üks meistriteos, mis Pangapreili meelest oli inimene ja Sambamehe meelest üldse mitte. Viskasin ka siis pilgu peale, et mis nad vaidlevad seal. Pilt ise oli selline, kus oli ring ja ristkülik. Ja mul oli ka, et dafuq is this?
Merka: Kandilise kehaga inimene?
Pangapreili enesekindlalt: Jah! Kapp mees noh!
Ja hele naer...

Igatahes, siis jah kutsus Vändra Jamesbond meid nädalavahetusel külla. Laupäeva hommikul ärgates näitas kraadiklaas -28. Brrrr. Helistasin talle, et sellise ilmaga ma küll väga nina toast välja ei taha pista. Aga natuke moosimist tema ja Pangapreili poolt ja vaatasin ise ka, et mis siin kodus ikka tühja passida. Nii et hüppasime bussile. Viljandis korjas Jamesbond koos Sambamehega meid peale ja sõitsime Pärnusse. Käisime romantikat tegemas rannas. Ehk siis kõndisime jäätunud merel nii kaugele kui külmaga jalad võtsid. Paar pilti ja jooksuga tagasi. Autosse jõudes oli vereringe juba üsna aeglaseks jäänud. Sõitsime kiirelt Steffanisse sooja. Vereringe taastamiseks võtsime vana tallinna kohvi ja kahlua kohvi. Ja kaks imehead pitsat sõime ära. Mmmm... Väike poetiir ja Vändrasse. Sambamees ja Pangapreili rääkisid veel "Kahtlasest Rahast", mida Pangapreili teeb. Jamesbond pani sauna sooja ja tegime mõned lauamängud. Asja juurde kuulusid ka mõned kokteilid. Kui rumm otsa sai, võtsime kapist järgmise pudeli. Nii said meile kokteilid, mis olid veits käärinud maitsega. Tuli välja, et mida meie pidasime tumedaks rummiks, osutus hoopis koduveiniks. Ja nii leiutasime pool kogemata uue kokteili: valge rumm + koduvein + kokakoola. Nimeks panime Long Italy. Läks alla küll. Jamesbond pidi varakult riigi heaks tööpostil olema ja tema vajus esimesena ära. Sauna me ei jõudnudki. Meil algas aga Tantsud Tähtedega, ehk Sambamees, kes tegeleb võistlustantsuga ja annab igast kursuseid ja asju, otsustas, et õpetab need puujalad tantsima. Pangapreili oli esimene. Ja oi, neid oli lõbus vaadata ja kuulata, kuidas Sambamees rütmi luges: üks kaks tsatsatsa, new york, ei ole käsi vedel!, tsatsatsa, new york, paigalt pööre, promenaad! Pangapreili piirdus tša tša tša-ga ja läks magama ära ja siis ootas mind sama saatus. Tša tša tša sai selgeks, siis võtsime rumba, siis jive ja lõpuks samba. Tuleb tunnistada, et väga lõbus oli ja mulle väga meeldis. Üks spordiala veel, mida oleks võinud nooremana õppida. Kolm tundi tantsimist ja neli Ladina-Ameerika tantsu on mul nüüd selged. Nii, et siis kui ma kuulsaks saan ja saatesse kutsutakse, siis on mul tugev eelis teiste ees. Kell viis hommikul olid tantsukingad lõpuks läbi kulunud. Kuna kell kuus oli meil väljasõit, siis tundus kell viis magamaminek mõtetu. Tsillisime niisama ja kui teised ärkasid, panime oma seitse asja kokku ja autosse. Väljas oli -30 kraadi. Autos murdis uni mu maha ja ärkasin Elvas. Kaheksa paiku olin kodus. Nii, et oli tore nädalavahetus ja mul on hea meel, et ikkagi mindud sai.
Muudel rinnetel on elu samasugune. Kerge jahedus hakkab järgi andma ja saab jälle õues käia nii, et aju ära ei külmu. Töö ja kodu. Üks päev käis meil poes suusakuningas Veerpalu. Meie mehhaanik Naljamees määris parajasti just suuski, mis olid hooldusesse toodud. Suusakunn viskas ka oma sõbraliku pilgu peale ja uuris veel igast suusavidinaid, mis meil on. Tee, mis sa tahad, ega suustamist mehel hingest ära ei võta.
Ja nii on nagu elu käib. Gotta love it!

Hitisoovitus (niii hea ja video on ka lihtsalt geniaalne):

XOXX