Viimaste päevade ja nüüd juba nädalate igapäevane marsruut on näinud välja järgmine: kodu - töö - trenn - kodu - töö - trenn - kodu. Vabadel päevadel: kodu - trenn - kodu. Not sure kas ma ei teinud varem üldse midagi või siis nüüd peale trenni ei viitsi muud midagi teha. Aga trennis käin siiani ülimalt hea meelega. Kuigi eile vist sai hantlitega nii palju painutusi ja/või tõsteid tehtud, et sain tõenäoliselt küljelihaste rebendid, sest täna oli igasugune rindkere keeramine üsna valulik. Või siis näiteks laupäeval läksin 75 minuti fatburni, mis oli suht intense ja pärast vaatasin, et jõukas on tühi, erinevalt tavapärasest musklimassist, mis seal nädala sees on, ja julgesin sisse astuda. (Kuigi Härra Kapomees ütles, et ma pean just siis käima jõukas kui see mehi täis on. Pidavat olema hea ettekääne abitut piffi mängida ja küsida: äääää, vabandust, saate mind aidata, kuidas see harjutus käib?). Igatahes tahtsin oma jooksuvormi testida, sest peale maratoni lugesin oma välijooksuhooaja lõppenuks ja pole jooksmas käinud. Lippasin pool tundi, ehk siis 5 km ära. Aga crosstraineril jooksmine tundub siiski tiba kergem kui actual jooksmine ja vaatasin, et peab ikka edasi laskma. Lõpuks pingutasin tund aeg ja tsipa üle 10 km täis. Viimased kümme minutit oli küll veremaitse suus aga alla ka ei andnud (võib-olla ka sellepärast, et vahepeal oli parajalt mehi jõukasse tulnud ja ega ma mingi nõrk ei ole ju). By the way, kuna mul enda running playlisti ei olnud kaasas, siis leppisin power hit radioga, mis jõukas käis ja avastasin, et tobeduse tipu, gangnam style'i järgi on päris hea joosta. Kokku jäi tolle päeva kontosse siis 135 minutit fatburni, peale mida oli pärast silme eest must küll veits. Proobabli sellepärast, et olin hommikul enne trenni söönud ühe võileiva ja tass kohvi joonud. Ei, mul ei ole mingit söömishäiret nüüd ja üks võileib pole mu päeva suurim söögikord, mul lihtsalt ei olnud aega süüa teha, sest laupäeva hommikul oli tahtmist magada ka. Aga pärast oli küll jube hea tunne, et nii palju sai ära pingutatud. Ja Härra Kapomees, kes osutus laupäeva õhtuse rummkoola kõrval mu personaalseks trenninõustajaks, ütles, et iga kord peakski trenni tegema nii, et lõpus on juba veremaitse suus. Samuti soovitas ta mul ka treeningkava teha vastavalt oma eesmärgile. Tegin oma kavaks E - aeroobne, T - aeroobne, K - aeroobne, N - aeroobne, R - trennivabapäev, L - eriti pikk aeroobne, P - jõutreening, lisaks vabalt valitud päeval crosstrainer jooksuvormi hoidmiseks. Kui mingi aja pärast hakkavad mu põhitoidukordi asendama proteiinikokteilid, siis palun raputage mind natuke, et must päris Inna Uit ei saaks. Aga praegu on mõnus ja ükski päev pole tunnet, et ei taha/ei viitsi/ei jõua trenni minna, pigem vastupidi just. Bikiinivorm, here I come.
XOXX
Aaa, nagu võib-olla aru saite, siis laupäeva õhtul toimus väike kõrvalekalle tavapärasest marsruudist ja sai üle pika aja kohalikke öölokaale külastatud ning alkoholi tarbitud, mis proobabli nullis ära terve mu eelmise nädala trennimise. Maybe peaks treeningkavva lisama ka: iga päev - no alcohol. Üleslöödud ja puha, mõtlesin, et no äkki on mõni prints valgel hobusel ka klubis. Ilmselgelt olin unustanud, et sellist asja ei juhtu ja nagu ikka, tulid käperdama vaid mingid perverdid või muidu imelikud.
0 arvamust:
Postita kommentaar