Ja see ongi juhtunud! Vedelesime Rattahulluga diivanil üleeile õhtul ja passisin arvutis miskit. Äkki tundsin paari togimist. Mõtlesin, et need küll kuidagi gaasid ei ole ja ütlesin Rattahullule ka, et midagi vist toimub. Rattahull pani käe mu kõhule, läks paar hetke mööda ja siis vaatasime mõlemad teineteisele naeratades otsa. Saime mõlemad oma kõhubeebi liigutamist tunda. Korra varem oli ka üks taoline toksamine olnud, mida kahtlustasin liigutamisena aga no esmarasedana ei tea ju. Aga nüüd ilmselt on tegemist küll õige tundega, kui me seda mõlemad tundsime. Ja nüüd käib meil õhtuti "beebiraadio", ehk siis enne magamaminekut paneb Rattahull käe kõhu peale ja siis tuleb beebiraamatute järgi mõelda oma lapsele ja üldse õnnelikke mõtteid. Nii oleme igal õhtul beebiraadiost uudiseid saanud paari togimise näol. Enamik on ikka sellised õrnemad müksamised, sest ta ise on veel väike ja ruumi kõhus on palju. Kuid on ka paar tugevamat olnud. Kui tal seal kitsaks läheb, siis peaks minema selliseks tralliks, et võib korralikult virutada. Igal juhul on see tunne ikka imeline ja eriline ja toodab vist miljon õnnehormooni minusse.
Füüsilise poole pealt on ka muudatusi. Nimelt on mul kõht läinud märgatavalt kumeraks. Kui siiani ei saanud väga aru, siis nüüd aimab ka ilmselt kõrvaline silm. Natuke on rasedapekki ka kõhu peal, mis teeb isegi kõhu nagu suuremaks. Kaaluga oli nii, et siiani oli terve 17 nädalat kestnud raseduse jooksul tulnud kokku juurde 2 kg ja see 2 püsis päris kaua muutusteta. 18. nädalal, hops, paari päevaga lisandus 1 kg, umbes sellel ajal kui ka kõht hakkas paisuma. Esialgu ehmatas veidi ära, et mõne päevaga terve kilo juures. Aga no nüüd on ka ilmselt saabumas see aeg, kui kosumegi hoogsamalt. Või, siis tuli see kilo nende paljude suurte õunte arvelt, mis endiselt mulle väga hästi peale lähevad. Eks saame näha kas "ämmakas" järgmisel nädalal pahandab või kiidab. I'll keep you posted!
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar