Hoogsas rütmis...

No ei olegi nagu midagi väga. Ei ole vinguda ega kiita. Väsinud olen olnud veidi. Aga seda ilmselt sellepärast, et töö juures oli raske nädal ja iga hommik oli koosolek ja koosolek ja koolitus. Varem pidi ärkama aga ega väga varem ju magama ei saa. Neljapäeval käisin pealinnas Suurel Koosolekul. Ärkasin kell kuus hommikul ja õhtul kell kuus juba olin niiiiii väsinud. Vanasti sellist asja ei olnud. Hea, et autojuht oli olemas. Magada jälle olen saanud õnneks paremini, siplemist on nagu vähemaks jäänud. Ei tea, kas madratsisse on sobivad augud ja lohud formuleerunud.
Üks tähelepanek on jälle ilmnenud. Kaks juhtu on esinenud, kus päev on kiire olnud ja kuidagi ei ole saanud mahti süüa. Lõpuks siis sööd ja peale seda mõne aja pärast, kui algab seedimise protsess, hakkab väga väga raske. Eriti oli seda tunda sellel Suurel Koosolekul, kus ettekannete vahel olid küll pausid, kuid neid pakutavaid saiakesi ei tahtnud nagu koguaeg pugida ja kella kolmeks oli kõht väga tuntavalt tühi. Järgnes siis peen kolmekäiguline lõuna. Lõhe mingi blablabla, ehk siis kuidagi maitsestatud lõhe igasuguste roheliste lehtedega, pearoaks veise mingisugune filee lisanditega ning lõpuks ülimalt rammus shokolaadikook. Kõht oli küll tühi aga kõiki käike lõpuni süüa küll ei jõudnud. Ei tea, kas asi oli toidu koguses, mis magu peale pikka suhteliselt tühjana seismist pidi vastu võtma, või veisefilees, mis on keskmisest raskemini seeditav aga peale seda hakkas nii raske kõhus, et isegi poodides ei tahtnud kuskil käia ja oleks ainult istunud. Teine sarnane juhtum oli ka. Millest võib vist järeldada, et kui regulaarselt süüa, siis tabad õigel ajal ära, kui enam ei mahu sisse aga pikemalt söömata olles on oht habama kukkuda.
Muidu on õnneks kõik hästi olnud. Olen rõõmus ja rase ja endale tundub, et kõht järjest paisub. Käimas on 27. nädal ja kokku on juurde tulnud 9 kg. Arvestades, et kõhubeebi on umbes kilo kanti või veidi vähem, siis 2 kg tuleb päris kindlasti veel juurde ainuüksi tema kasvamisest. Pluss siis veel kõik polster.
Mu armas Rattahull tuli üks päev koju ja tõi mulle kingituseks moodsa telefoni. Nii, et nüüd olen ma ka saanud natuke tuttavaks äppide maailmaga. Tõmbasin mingi rasedusäppi ja täitsa tore on. Annab teada, mis toimub minu ja beebiga iga nädal, mida muidu lugesin targast internetist koguaeg. On olemas to-do-listid, mis peaks enne lapse sündi saama tehtud ja ostetud. Loeb mu veeklaase, mis päeva jooksul juua tuleb ja pakub igasugust huvitavat lugemist erinevate sümptomite või esilekerkivate küsimuste kohta. Samuti näiteks ütleb ta mulle täna, et oodatava sünnitustähtajani on jäänud 95 päeva! Seda tundub jällegi nii vähe! Või on mind haaramas juba kerge ärevus ja paanika?

XOXX