Vale-crocsid või vale-häbi?

Käisin nädalapäevad tagasi Räpinas sugulaste juures. Neil on seal elukorraldus nii, et emal ja tütrel on mõlemal korter samas majas, maja eri otstes. Istumine oli ühe pool aga mingi aeg oli vaja käia korra teise pool. Kuna minna oli paar trepikoda edasi, siis ei viitsinud saapaid jalga pusida ja suskasin esikust kellegi vale-crocsid jalga. Sipsti hea mugav, käidud. Natuke hiljem oli vaja poodi minna ja meie onutütrega pakkusime, et käime ära. Esikus saapaid vaadates oli jälle sama mure, et ei viitsi neid saapaid jalga pusida ja paelu siduda. Küsisin nalja pärast, et kas ma võin vale-crocsidega poodi ka minna. Ja mulle vastati, et muidugi võid. Mõtlesin, et aga tõesti, miks ma ei või. Igasugusest moepolitseist ei hooli ma üldse ja nagunii olen ma linnas, kus mind keegi ei tunne. Seega marssisin kohalikku suurimasse poodi, uhke jope seljas ja kirjud vale-crocsid jalas. Saapa paelte sidumine on tõesti muutunud järjest raskemaks. Kannan praegu just selliseid klassikalise timberlandi stiilis madalaid saapaid, sest pika säärega lukuga saapad ei lähe hästi jalga enam. Ja no see kummardamine võtab tõesti ähkima ja puhkima. Ja nüüd ma vaatangi kohalikes marketites sellise pilguga ringi, et kas vale-crocse on müüa. Hea meelega võiksin marsruudil kodu-töö-kodu autoga liikudes lihtsalt crocsid jalga susata, sest töö juures on nagunii vahetusjalanõud. Ainult, et natuke hirmuga mõtlen jälle, et siis olen samm lähemal lohvarites ja dressides ringi tuustivale maamale. Peab veel natuke kaaluma seda asja. Samas, Ivo Linna kannab isegi ka ülikonnaga crocse. Nii, et võta sa kinni...

XOXX