Live for today, plan for tomorrow, party tonight!

Päris kiire nädal on olnud. Püüan järgemööda kõigest kirjutada.
Eelmine nädal oli paar töö-ööd, mis olid ka täitsa kiired. Neljapäev oli isegi nii palju rahvast, et klubi oli tund aega kaeuem lahti. Just siis, kui mul oli vaja järgmine päev vara tõusta ja olin lootnud ruttu koju saada. Aga mis siis ikka. Sain veits magada ikka. Järgmine päev, ehk reedel, oli asjaajamisi palju. Nagu mainisin varem, siis tähistati reedel minu venna 30. juubelit Sokkas, Otepääl. Kuni teised asjatasid, pidin mina lapsi hoidma. Lapsed sööta, ennast sööta (mis läks meelest), lapsed riidesse panna, ennast veits ilusaks teha jne. Ilmselgelt läks kiireks ja Otepääle jõudsin lastega plaanitust hiljem. Rahvast oli sünnipäeval üle neljakümne. Alguses olid muidugi kohustuslikud tutvumismängud ja jubehead söögid. Sai üle pika aja näha jälle igasugust rahvast. Näiteks mu onu, kellel oli kindel plaan mind purju joota. Nii, et temaga sai juba jageleda küll. Vahepeal tehti jälle seltskonnamänge, millest üks viis selleni, et mul tuleb talvel vennaga suusatama minna. Pole vist sada aastat suusatanud. Sünnipäeva viktoriin oli ka muidugi. Mul õnnestus sebida endale eriti hea meeskond: mina ja mu venna kaks parimat sõpra. Arvake ära, kes võitsid: õige vastus, meie. Eriti hästi läks üks küsimus, kus kästi nimetada praegu võimul olevaid ministreid. Meie kolm ja meie juba veits joogised pead suutsid kolmeteistkümnest ministrist õigesti panna kümme ja pool. Ja seda joogise peaga! Teised võistkonnad panid täppi umbe 1-5 ministrit. Muidugi tõsteti ka sünnipäevalaps väärikalt 30 korda üles. Selleks ajaks käis tants ja trall juba täie hooga. Üles oli pandud ka karaoke varustus. Käskisin kõigil ära keelata mul karaoke laulmise. Aga no palju mööda ei läinud, kui juba tuldi ja võeti käe alt kinni ja veeti mikrofoni juurde. Õnneks oli mikrofone neli ja igat laulu laulis umbes 7 inimest ja kutid karjusid iga laulu ajal üle nii, et vahet eriti polnud, kui mööda laulsid. Osa rahvast kadus mingi aeg ära ja sünnipäevalaps Mauno vajus üsna ruttu magama ära. Meil läks aga pidu edasi. Vahepeal käis jälle kõva tantsukeerutamine. Ja siis jälle karaoke ja siis jälle tants ja siis jälle mõlemad korraga. Öö soovilooks oli see lugu siin, mis keerati iga natukese aja tagant põhja ja kõik laulsid/tantsisid kaasa:

Kella 7 ajal hommikul oli meid üles jäänud umbes 6 inimest. Ja kuigi oleks võinud siis uue ringiga alustada, siis otsustasin ikkagi magama minna. Magamine oli teises majas, saunamajas. Sinna jõudes nägin, et osad tüübid püüdsid juba kala sauna taga. Siis kui mina lõpuks voodisse jõudsin, ärkas Mauno üles ja pidu sai sisse uue hoo. Umbes kümne ajal läks rahvas sauna ja tegid sauna taga sünkroonis vettehüppeid, lauldes samal ajal alleee alleee allee. Ja igat uut tulijat tervitati kreisiraadiost tuntud soome/rootsi aktsendiga: võtame nüüd püksid maha, karta pole siin midagi. Ühesõnaga edasi magada oli suht võimatu, kui akna taga käis selline trall. Nii, et magada sain umbes kolm tundi, mis oli isegi täitsa hästi, sest mõned tüübid polnud üldse magama jõudnud. Pidu kestis endiselt ja Alleee lugu käis koguaeg kas siis keskusest või jauras niisama seda keegi. Aga mingi aeg oli vaja Tartu poole liikuma hakata ja siis oli olukord selline, et rahvast oli palju, autosid oli palju ja kaineid juhte oli vähe. Kuidagi õnnestus enamus rahvast autode peale ära paigutada, mõni jättis oma autod sinna ja mõni jäi ise autosse kaineks magama. Muidugi lükati ka mind rooli ja kella kolme ajal saime sealt lõpuks liikuma. Minu auto peal oli kolm tüüpi, kellest üks läks Otepääl maha, et baari minna ja teised kaks tulid Tartusse jooma. Ühesõnaga huumorit sai küll terve õhtu/öö/hommiku. Kui kõik olid igale poole ära sõidutatud ja ma ka ise lõpuks koju jõudsin, helistasid sõbrannad Lilli ja Ave mulle ja kutsusid Püssi. Nad olid plaaninud väikse suvelõpu ürituse, sest peagi on kõik Tallinnas ja igal pool ja siis on kokku saamine veits raskem. Ja kuigi ma olin surmväsinud ja tahtsin magama minna, siis otsustasin ikkagi oma sõbrannade ja sõprade kasuks. Kella üheksaks saime püssi. Muljetasime ja tsillisime, sest mõndasid polnud ammu näinud. Mingi päris normaalne bänd oli ka Püssis. Kuna järgmine päev oli kõigil palju tegemist, siis läksime mõistlikul ajal laiali. Lauri tõi mind Skarabeusiga venna juurde umbes kella üheks. Selleks ajaks oli Mauno pohmakaga üles ärganud. Istusime veel teleka ees ja naersime eelmise öö üle. Kuna olin surmväsinud, siis jäin magama nagu nott. Pühapäev sain õnneks kodus olla ja puhata.
Esmaspäeval oli töökaaslastel tulnud jälle idee minna Püssi õhtul. No mis siis ikka, kuna siis veel väljas käia kui mitte nüüd. Tegime õhtule Maarja juures jälle alguse. Algus venis nii pikaks, et Püssi jõudsime alles peale kahtteist ja poole kahe ajal pandi juba muusika kinni. Kui ma satun nädala jooksul kolm korda Püssikasse, siis olen juba Püssika püsikas? Edasi liikusime Poolde Kuude. Seal polnud ka terve igaviku vist käinud. Tsillisime ühes pisikeses lauas. Tasapisi hakkasid osad meist koju ära minema. Viimaks istusime veel veits raekoja platsil ja kella nelja paiku läksime kõik laiali. Tuleb tunnistada, et öö oli üsna jahe ja meie Manniga olime valinud eriti pika ringiga tee, et Peplerisse minna. Jõudsime ikkagi õnnelikult kohale ja pugesime magama ära. Teisipäeval lõuna paiku jõudsin Tõrvandisse.
Eelmine õhtu tehti juba vaikselt plaane teisipäeva õhtuks. Monopoli õhtu Paku pool. Ei olnud üldse plaanis minna, sest polnud korralikult magada saanud ja ühesõnaga ei viitsinud üldse minna. Nagu võite aimata, siis suutis Mann mu ikkagi ära rääkida. Saime Manniga Eedeni juures kokku, võtsime poest paar asja ja jalutasime Mõisavahesse. Paku juures tegi Rax meile pannkooke nii, et tasus minna küll. Monopol kestis päris pikalt, kuni lõpuks tulid hotellid peale ja siis oli bisnesgeenius Merka varsti võitja. Vist mingi kolme ajal jõudsime Manni juurde tudule.
Nii, et kätte oli jõudnud kolmapäev juba. Jõudsin jälle lõuna ajal Tõrvandisse ja siis kutsus venna mind lapsi hoidma. Nii, et sain paar tunnikest kodus olla, et pesus käia ja süüa ja siis tuli Mauno mulle järgi juba. Lastega oli lõbus, mis sest, et mind vahest hammustati ja visati klotsidega. Nendega saab alati nalja. Õhtul oli jälle tööle minek. Tööl oli ikka kõik samamoodi. Õhtu tegi lõbusaks see, et turvapoisid Mart ja Heiki laulsid üksteisele armastuslaule. Mida muud seal ikka teha, eksole.
Vot nii. Täna on praegu veel vaikne. Varsti vist lähen Põlvasse, õhtul tööle jälle, homme-ülehomme on vist rahulik. Just helistati Lille Majast ja kutsuti 1. septembri üritusele vabatahtlikuks, mis tähendab seda, et esmaspäevast kolmapäevani on jälle tegemist palju. Millal ma Setomaale vanaema juurde jõuan? Kes teeb, see jõuab ja elatakse vaid korra!

Hitisoovitus on täna muidugi Jessy Matador - Allez Olla Ole.

XOXX