Páginas

Lilli juudijuubel ehk kuidas ta 22 sai :)

Ma loodan, et Lilli ei pahanda, et ma ta sünnipäevast sissekande teen aga rahvas nõuab. Ta võib ise teise veel teha.
Reedel oli siis see kauaoodatud Lilli sünnipäev. Sain päeval isegi päris korralikult magada ja ärkasin täpselt nii, et sain pesus käia, end valmis sättida ja minek oligi. Sain enne veel Eedenis ühe riigiteadlasega kokku, kes CT pileteid tahtis ja siis jäi veel päris palju aega ning sain tutvuda kaubanduskeskuse väljapanekuga. Mingi hetk vaatasin lihtsalt Konsumis ringi, et äkki ostaks midagi head ja kaugel alko leti juures näen, et kellelgi on samasugune käekott nagu Kaaril (ekstöökaaslasel). Ja siis vaatasin, ongi Kaari!!! Kaari oli öösel USAst tagasi jõudnud. Hüppasin talle kohe kaela ja nii me seal alko leti juures kiljusime taaskohtumise rõõmust. Rääkisime veits ja siis pidi igaüks oma teed minema. Minul oli veel sünnipäevale minemiseks veits aega aga ei olnud midagi tarka teha ka ja hakkasin Lilli juurde vaikselt jalutama. Lootsin, et kell tiksub selle ajaga täis aga isegi minu aeglane jalutamine läks nii kiiresti ja otsustasin siis varajane külaline olla. Tuli välja, et ma olin hoopis viimaste seas. Toimus pidulik õnnitlustseremoonia välkuvate fotokate ees ja istusime lauda. Seltskond oli väike aga mõnus: mina, Lilli, Liisa, Martin, Priit, Leila, Ave ja Pille-Riin koos pisikese nunnu Martaga. Kohe toodi shampused ja kangemad kraamid lauale ja võeti päris tempokalt sünnipäevalapse terviseks. Söök oli ka muidugi väga maitsev nagu alati. Jutustasime ja muljetasime. Mingi hetk mainis Lilli kluppi minekut. Sellega polnud ma küll üldse arvestanud ega ka vastavalt riietunud. Aga ei lasknud ennast sellest kõigutada ja panin meid kohe CT listi. Õhtu kulges meeleolukalt: sõime head ja paremat (kook ja kohv maitsesid imehästi), jõime head ja paremat (vaarika Nipernaadit, mis oli sama salakaval, kui Nipernaadi ise vast kunagi oli) ja umbes poole kahe ajal oli tuju kõigil nii ülev, et seadsime sammud klubi poole. Mina, Priit ja Martin saime Pille-Riinuga, kes läks koju ära, ja ülejäänud tulid taksoga järgi. Klubi juures väljas oli rahvast väga tihedalt ja see sai tähendada vaid ühte: klubis sees on palju rahvast. Läksime kõik kambaga sisse ja nii oligi. Rahvast oli tõesti palju ja tihedalt ja tegemist oli kõige rahvarohkema peoga üle pika aja. Suundusime kohe tantsuplatsile ja hõivasime seal endale hea koha. Tümm oli selline keskpärane - mõni lugu oli hea ja mõni halb. Aga mina tantsisin küll nii, et oli ikka tantsitud. Mingi hetk hüppasin DJ puldist läbi ja surusin valgustajapoiss Sandrile oma sooviloo paberil nina alla. Ja järgmine lugu oligi see. Rahvas vist seda head lugu väga veel ei teadnud, sest kohe jäi tantsuplatsil veidi hõredamaks. Kuna klubi oli täis, siis läks ka seal päris palavaks. Aga turvamees-poisid on omad nii, et käisime mitu korda väljas end jahutamas. Vahepeal käisime Priiduga jooke ka ostmas. Kõigepealt tuli baarileti ääres päris kaua oodata ja rahvast läbi pressida, sest ka baar oli tihedalt rahvast ümbritsetud. Mingit normaalset soodukaga jooki polnud ja leppisime Pearl Harbouriga (mingi alks ananassimahlaga). Ja siis jälle tantsuplatsile. Ära tulime vist mingi kolme ajal aga päris kindel pole selles. Öö oli soe ja hakkasime kiirel sammul kodu poole astuma. Tempo oli sama kiire, kui olümpial kiirkõndijatel. Leila ja Priit otsustasid rahulikuma tempo kasuks ja jäid veidi tahapoole. Meie jõudsime koju ja hakkasime kohe koristamisega pihta. Tunni ajaga olime tulnud CT-st Annelinna ja jõudnud ka nõud pesta ja toad koristada. Vot sellised naised ja mehed! Poole viie paiku vajusid kõik magama.
Mingi kaheksa ajal helistas mulle leitnant Mart, kes mulle alati helistab, kui ta purjus on. Kui ma muidu isegi vahest viitsin taga jutustada öösel, siis seekord andsin küll talle konkreetselt korvi. Järgmine hetk, kui silmad lahti tegin, siis oli Lilli kadunud. Kell oli umbes pool kaksteist. Mõtlesin, et olen raudselt viimane, kes veel magas ja otsustasin end ruttu püsti ajada. Siis ilmnesid ka öise hoogsa tantsimise tagajärjed: pluusi nööp oli ära tulnud ja teadmata kadunud ning king oli ära hõõrunud parema jala kanna. Pole hullu midagi. Peale seda selgus, et ka teised olid alles voodis ja üles ärkamas. Sõime kõik hommikust, jõime hommikukohvi ja vaatasime kergejõustikut. Peale seda pakkus rahvas välja, et võiks kinno minna. Ainuke film, mis meie graafikusse sobis, oli Võluri Õpipoiss, sest Siim tuli Jõgevalt ja pärast tulid Lillile jälle külalised. Kuna Lilli pidi köögitoimkonnas olema, arvas ta, et ta kinno ei saa tulla. Korraldasime kiired talgud "Lilli kinno 2010" ehk kõigile said noad pihku ja 10 minutiga oli suur potitäis kartuleid kooritud. Siim jõudis ka mõned minutid enne filmi algust ja põrutasime kino poole. Film ise oli selline keskpärane muinasjutulugu, mille lõpp oli juba alguses teada. Aga siiski vaatamist väärt, sest Nicolas Cage oli ühes peaosas. Kui pimedast kinosaalist välja tulime, lippas Lilli jälle toimkonda ja meie Liisa, Martini ja Siimuga läksime väiksele poetiirule, sest Martinil ja Siimul oli vaja teha paar hädavajalikku ostu. Seejärel viskas Siim mind koju ja läksid nemadki Lilli sünnat jälle tähistama. Mina sain kodus veits lebotada ja pesus käia ja siis ootas ees jälle töö-öö. Üldse ei tahtnud tööle minna ja parema meelega oleks kodus edasi lebotanud. Töö juures oli aga jälle tsill seltskond ja tuli tööisu ka tagasi. Väike vahejuhtum oli ka. Umbes sellel ajal, kui uksed avasime, juhtus nii, et mingid kaitsmed või värgid läksid helipuldis vist läbi. Elekter oli olemas aga muusika ei mänginud. Midagi siis poisid sahmisid seal aga päris kaua oli vaikus. Siis hakkasid kõik juba lootma, et äkki on tänane töö-öö läbi ja saab koju minna, sest ilmselgelt pole rahval seal eriti midagi teha kui muusikat ei ole. Muidugi nii ei läinud ja varsti peksis biit jälle. Mingi retro pidu oli ja tuli isegi väga mõnusaid lugusid mida ammu pole kuulnud, nagu Vengaboys jne. Hommikul viie ajal sain magama ja magasin järgi kõik need neljal eelneval ööl unedefitsiidi käes kaotsi läinud unetunnid, ehk siis magasin kella kolmeni päeval. 10 tundi und ja ärkasin uue inimesena.
Igatahes oli sünnipäev minu meelest great success ja nii tsill oli omadega jälle olla ja peol käia.

Tänased hitisoovitused: Zetod - Lätsi Sanna, ehk siis Zetode terve uus plaat, mis on nii hea :) Väike stiilinäide ka: http://www.youtube.com/watch?v=1gKzgmEV0rY või http://www.youtube.com/watch?v=AotTtA2hTLs .

Järgmise korrani :)

1 arvamust:

Lilian

Ohh väga hea, et Sa mu sünnast sissekande tegid. Ma olen meelitatud. :D
Mul pole siiani mahti olnud midagi siia kirjutada, aga varsti peaksin viimastest tegemistest lühikokkuvõtte tegema.