Never in the wrong time or wrong place...

Liar liar. Kirjutasin ma jeeee eile. Better late than never. Igatahes. Viimased päevad on olnud vihmased ja seega olen piirdunud rohkem tubaste tegevustega. Ma kuuslin, et Eestis olevat isegi mingi torm olnud. Aga vahepeal oli nädalavahetus. Nädalavahetus oli m6nus ja kuskil polnud yhtegi vihmapiiska. Laupäeval oli koguni yle kahekymne kraadi sooja. Käisime s6pradega linna peal. Nägin jälle ilusaid kohti, palju inimesi ja kl6psutasime päikse käes palju pilte. Aeg lendas kiirelt. Kella viieks pidid Babbs ja Dayo meiel kylla tulema. Meie olime aga end linna unustanud ja et nad väljas ei peaks ootama siis läksid nad yle tee teise majja meie kolmandate s6prade juurde. Yhes6naga k6ik on k6ikide s6brad. Väntasime kiirelt linnast tagasi. Ja t6esti megakiirelt, mis oli päris hea trenn. Panime rattad ära ja läksime ka siis yle tee Baba juurde, kus olid ka teised, kes meid ootasid. Vaatasime jalkat ja tsillisime niisama. Nigeerlased plaanisid Nigeeria iseseisvuspäeva peo korraldamise asju ja seda arutelu yoruba keeles ja zestikuleerimist oli nii naljakas vaadata. Passionate people. Muidugi käis ka söögi tegemine asja juurde. (Mainiks ka ära, et ma olin ainuke naisterahvas seltskonnas ja ainuke, kes syya ei teinud. Ehk siis mehed on maru head kokad). Kokad tegid basmati riisi ja hiigel banaani, mis tegelikult oli plantain v6i midagi sellist. Nägi välja nagu hiigel suur banaan, kuid seda toorelt ei saa syya. Praetult maitses ta nagu praetud banaan aint vb mitte nii magus. Kogu asja juurde käis ka vyrtsikas kana vyrtsikas kastmes. Muidugi ei teadnud ma, et see on nii vyrtsikas (kuigi vb oleks pidanud eeldama) ja nii t6steti mulle suur ports ette. Esimene amps oli päris yllatav. Ja v6ttis päris 6hkama. Plantain ja riis ei olnud vyrtsikad ja kana oli väga hea ja nii s6in ma isegi päris palju ära. Suu hakkas ka vyrtsiga harjuma. Muidugi kuulus minul asja juurde ka umbes liiter vett, et kustutada pidevalt p6levat suud. Poisid kugistasid sööki nagu ei midagi ja muigasid mu 6hu ahmimise peale. Kokkuv6ttes mulle täitsa meeldis. Tsillisime veel veits ja poisid pesid n6ud ära (mul ei lubatud seda teha) ja tulime viiendalt alla neljandale, kus elas veel yks s6ber, kes vist on pärit Keeniast v6i kuskilt sealt. Mingi Manchesteri mäng käis ja seega olid poisid kohe ekraani taha aheldatud jalkat vaatama. Keenia poiss, keda kutsutakse The King, t6i kohe igast suupisted välja. Mitte, et me just oleks tulnud ylevalt korruselt ja k6ht oli megatäis eksole. Ja nagu suupistetest veel vähe oleks, siis tegi The King parajast syya ka. Kalasupp Aafrika moodi. Kuigi k6ht oli täis, ei saanud ma juhust kasutamata jätta, et Aafrika toitu proovida. Al v6ttis esimese ampsu ja tema esimene reaktsioon oli, et UUUHH, it's hot! Ja mitte nagu kuum vaid vyrtsikas. Ja seda ytles Al, kes on nigeerlane ja kes sööb koguaeg vyrtsikat toitu. V6tsin ka siis lusikatäie supileent. UUUUUUUHHHH!!! Fire in my mouth, and I mean FIRE! Hea oli, et ma olin yleval korrusel enne just suht vyrtsist toitu söönud, sest tänu sellele oli mu suu natukene juba harjunud. Vastasel juhul oleks ma ilmselt minestanud selle esimese kalasupi ampsu peale. Kala ise oli kaa maruhea. Ja nii mida amps edasi, seda talutavamaks muutus vyrts. Muidugi j6in ära jälle liiter vett. Lisaks tegi The King ka parasjagu kana ja kuigi ma juba ägasin kogu sellest söögist, siis mahtus ka yks amps veel imehead äsja ahjust tulnud kana. Tsillisime veel ja vahepeal tuli Isaiah k6rval korterist kylla, kes j6udis äsja koju ja avastas, et oli v6tme tuppa unustanud ja ei saanud sisse ja pidi oma korterikaaslast ootama. Isaiah rääkis, et oli ka plaaninud just syya teha ja ekstra mulle ja midagi eeeeriti vyrtsist (ta s6i ka The Kingi kalasuppi ja tema plaanis midagi VEEL vyrtsikamat) aga kuna ta sisse ei saanud, siis jääb see järgmiseks korraks. Ja nyyd on mul isegi väike hasart tekkinud ja ma tahaks täitsa proovida seda Isaiahi plaanitud asja. Eniveis tulime siis The Kingi juurest l6puks ära. Ja mul oli hea meel, et kolmandal ja teisel ja esimesel ei ela rohkem tuttavaid, sest ma lihtsalt poleks suutnud nii palju syya aga keelduda pole ka viisakas. Tulime l6puks meie juurde ja tsillisime niisama lihtsalt ja lasime leiba vyrtsi luusse. Poisid pidid aga varsti ära minema.
Kuna oli laupäeva 6htu, siis plaanisime ka peole minna. Algul käisime kiirelt läbi mingitl dubstepi yrituselt, mis meid väga ei ahvatlenud ja läksime öökluppi nimega Bra (jep, nagu rinnahoidja). Bra oli paksult rahvast täis ja nägime seal mitmeid s6pru ja tuttavaid. L6ime tantsu ja nägin kuidas real niggad musta muusika järgi tantsivad. Mhmhhh. Kui klubist endast rääkida, siis see mulle väga meeldis. Kolm erinevat suurt saali, erinevatel tasanditel. Yhes oli mingi reggea ja tsill stiilis muusika, p6hisaalis oli klubi ja pop ja kolmandas Rnb ja hiphop ja selline. Sisekujunduselementi hulka kuulusid ka rinnahoidjad. Baarmänid olid enamuses mehed, j6hvikad olid minu meelest k6ik mehed. Pilet oli kuus eurtsi mis on igal pool nii. Riidehoiu eest tuli maksta 3 eursti!!! See on ka igal pool nii. Yhes6naga kui kluppi tahad minna, siis pead arvestama 9 eurtsiga, et yldse sisse saada, sest yleriietega sisse ei lubata. 0.33 liitri longero eest maksin 5.40. Aga melu oli kogu raha eest. Ja yldse, Jyväskyläs on vist umbes 5 klubi, mida mina tean ja tipp ajal 23.30-st kuni 01.30ni on k6ikide klubide uste taga hiigeljärjekorrad. Aga inimesed on viisakad ja seisavad ilusti rivis ja keegi ei trygi. Igatahes meeldis mulle Bra rohkem, kui Giggling, kus me eelmine nädal käisime. Umbes poole kolmeni l6ime tantsu ja siis tulime kodu ära. Pyhapäeval käisime veel yhel fellowshipil, saime s6pradega kokku ja s6itsime ratastega. Nagu ytlesin, on viimased päevad olnud vihmased ja väljaskäimised on piirdunud poes käimisega v6i prygi välja viimisega, sest eriti välja ei taha minna sellise ilmaga.
Viimased päevad veel siin. Pean pakkima hakkama. Ei tea kuidas k6ik asjad ära mahutada, ilma et kohver l6hkeks. Laev läheb pyhapäevva hommikul 11.30. Saan Rauntsi ja Rutsi s6pradega autoga. Kuna start on ysna vara pyhapäeval, siis tuleb Raunts mulle laupäeval siia järgi ja viib mu Hankasalmele ära. Juba hoiatas mind, et laupäeva 6htul mängime Bussikuuskit (jap, see on see mäng, mida me suvel mängisime ja peale mida olin ma elu suurimas mäluaugus). Suure t6enäosusega pyyan ma sellest mängust k6rvale hiilida. Pyhapäeval teen Tallinnas yhe turvaotsa, ehk turvan Eesti-Ukraina jalkaat Alecoq arenal ja siis kuangi 6htul hilja j6uan kodu ka. L6puks ometi. On veits koduigatsus kyll peal. Aga samas nagu on kahju siit ära ka minna, sest elu on siin hetkel nii muretu ja hea. Ja Al'i s6brad ehk aafriklased, keda siin kohanud olen, on kyll yhed maailma k6ige s6bralikumad inimesed yldse. Yhed k6ige s6bralikumad ja hoolivamad ja lahkemad, kes tunnevad alati huvi sinu vastu ja kuidas sul läheb ja pyyavad sinu olemist igal v6imalikul moel v6imalikult meeldivaks teha. Vähemalt mina ei ole sellist kohtlemist palju kohanud. Aaa, mis veel praegu meenus. Al elab linna ääres ja siin on ymber palju puid ja v6iks öelda, et isegi veits metsa. Hommikul syya tehes näeb tihti akna taga oravaid. Majad on siinkandis enamus täidetud tudengitega. Lisaks numbritele on majad tähistatud ka tähtedega. M ja N buildingud on tuntud kui peomajad. Siin majade juures on ka ysna palju selliseid grillimiskohti ja varjualuseid ja nii on ysna tihti siin väljas 6htuti grilltsillid, kuhu on k6ik oodatud. Olenemata päevast ja nii sattusime esmaspäevalgi yhele sellisele tsillile, kus hoolimata kergest vihmasabinast tehti grillil tuld ja tinistati kitarri. Inimesed on s6vralikud, kohtasin veel yhte eesti poissi, kes elab M buildingus. Ja nii see elu käib siin. Aga vist sai nyyd sydamelt jälle palju ära kirjutatud. Järgmine sissekanne tuleb ilmselt juba kodust. Can't wait to see you all!

Hitisoovitus:

XOXX