Selleks, et k6ik ausalt ära rääkida...

... peab alustama sellest, kui ma veel Soomes olin. Ehk siis kui ma eelmine kord soomes olin. Viimane nädal jäi vist suht kajastamata? Ma täpselt enam ei mäleta. Nagu lubatud, siis tegime tööd päris korralikult. Oli veel ilusaid ilmasid ja sai nautida suve. Nädala jooksul kogunes isegi kolm alkovaba päeva, mis on märkimisväärne edusamm, sest enne seda oli kuu aja peale neid päevi kolm. Aga need päevad, kui sai napsutatud sai ka päris korralikult napsutatud. Kui aus olla, siis ma kahjuks enam ei mäleta kus ja kuna ja mis puhul me napsutasime. Viimaseks suuremaks peoks oli Jyväskylä kylastus ja klubitiir viimasel laupäeval. Alustasime oma kodusaarel ja meeled olid päris ylevad juba. Mul oli hea meel, et saab kluppi tantsima ja mutkui l66pisin, et täna ma sebin klubis m6ne neegri ära. Mingi aeg tuli Anssi, meie kaine grupi- ja autojuht, meile järgi. Tee peal ladusime veel p6hja ja nii olimegi varsti Jyväskyläs. Peale suure tantsimise soovi, oli meil olnud ka suur piljardimängimise soov koguaeg niisiis suundusime kohe yhte piljardikohta, mis oli umbes selline nagu trehv v6i miskit aga suurem. Mängisime Udukesega kahekesi Anssi vastu ja paraku ikkagi kaotasime. Kaks pead on ikka kaks pead ja kaks udupead on ka ikka kaks udupead. Peale seda suundusime ööklubisse nimega Senssi. Ukse peal kysiti dokumenti ja 6 eurtsi. Sees oli meeldivaks yllatuseks see, et kui Hankasalmel Rantabaaris ja mujal maksis väike sinebrychoffi longero 5 eurtsi, siis klubis sai poolese juba 2.90ga ja kangema alkoholiga kokteili viiekaga, nii et winning. Tantsisime ja olime niisama. Yks kena mustanahaline jäi mulle kohe silma ka (ilmselt vist k6ik teavad, et mul on alati n6rkus olnud nende vastu). Udukene pakkus kohe välja, et läheb ytleb talle, et ma tahan tantsida temaga ja mina mutkui eieieiei. Käisime vahepeal ringi ja läksime Anssi ja Udukesega jälle tantsima. Ja ennäe, seesama must kutt tuli ka sujuvalt meiega tantsima. Mingi aeg siis ta tantsis nagu juba rohkem minuga ja Udukene t6mbas solidaarsusest koos Anssiga veits eemale tantsima. Sealt edasi möödas terve ylejäänud 6htu meil tantsuplatsil. Klubitiir minu jaoks l6ppes sellega, et läksin Al'ile (kutsugem teda näiteks nii) kylla. Peale k6ige muu rääkisime ka pikalt ja laialt nii kaua kuni Udukene ja Anssi helistasid, et tahavad kodu minna, sest Anssil oli järgmine päev tööpäev. Kui ma ytlesin, et Al elab kesklinnast umbes 5 km kaugusel, oleks Udukene peaaegu ära minestanud. Vahetasime Al'iga k6ikv6imalikke kontaktandmeid, long kiss goodbye ja istusin Anssi autosse. Järgmine päev algas suht korraliku peavaluga, mis oli viie nädala jooksul esimene Soomes. Muud 6nneks polnud. Esimene k6ne tuli hommikul Al'ilt ja nii sai iga päev temaga pikki telefonik6nesid tehtud. Viimane esmaspäev oli veel tööpäev ja 6htul käisime veel juuksuris. Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva kella kolme ajal oli start Eesti poole, sest kell 8 hommikul läks laev. Seega viimane 6htu veetsime kaarte mängides ja napsu v6ttes ja v6ib-olla isegi natuke kurvas meeleolus. Magama enam too 6htu ei läinud ja napsutasime nii kaua kuni pidi autosse istuma ja s6itma hakkama. Ja niimoodi me sealt öösel veits kurvana ja veits napsusena mööda tuttavaid teid ära s6itsimegi. Pikk tee Helsingisse möödus poolunes ja poolärkvel. Helsingi, laevas6it, Tallinn. Kuna meil polnud v6imalust Helsingis shopata, siis tegime seda kodumaal Ylemiste keskuses. L6unaks ostsin Rimist pastasalati, Creme brulee magustoidu ja veel paar ninninänni ja k6ige selle eest pidin maksma vaid 2 eurtsi, mis tundus nagu nii hämmastavalt vähe. Peale seda Tartu ja T6rvandi. K6ik tundus samasugune kui lahkudes. Järgnevad kolm nädalat, mis ma Eestis veetsin, möödusid nagu lennates koos iga6htuste kohtumistega s6prade ja sugulastega, keda polnud nii kaua näinud. Vahelduseks tegin ka veits tööd Folgil ja Vabaduse Laulul, kus sain jälle uuendada oma s6prust proua Evelyn Ilvesega. Tartuff, väike pirotsill Soome mammudekorjamistiimi Tartu osakonnaga, kirjude shottide tulistamine Shotibaaris koos Udukesega, töötajate pidu, vanaema kylastus, seenelkäik, laste hoidmised, kohvitamised raekoja platsil. Yhes6naga nautisin elu ja seda, et muresid peaaegu polnudki ning sai r66mu tunda oma lähedaste seltskonnast. Nende kolme nädala jooksul ööbisin ma suurema osa öödest kuskil mujal kui kodus. Samuti sai iga päev tunde veedetud Skypeis Al'iga rääkides. Isegi yhte ööklubi sai kylastatud, kus sai isegi yhe teatava härraga m6ned tantsud tehtud ning see ei tekitanud minus isegi erilisi emotsioone. Paar kuud tagasi oleks ma sellise asja peale nii pöördes olnud, et peas oleks kumisenud ja rääkida poleks suutnud. Ainuke, mis peas kumises, oli suures koguses gin toonikuga ja see kumises seal veel järgmine hommikgi. Ja ikka väga tugevalt nii, et järgmine päev eriti meeldiv ei olnud. Kui Soomes ei olnud pohmakaid, siis Eestis oli see yks kord ja ikka väga korralik pohmakas. Paar päeva veel kodus ja siis... (nyyd peaks alustama uut l6iku aga, et see postitus liiga pikaks ei veniks, siis alustan uue postitusega). Stay tuned!

XOXX