Läksime juba reedel maale ja veetsime ilmselt viimaste ilusate ilmadega nädalavahetuse seal. Mõnus oli ja vahepeal mõtlesin, et lapsega võiks maal täitsa elada küll. Kuigi eilne lõunasöögi valmistamine oli küll selline pigem närvesööv. Rattahull pidi õues toimetama ja kõhud olid tühjad, sest söögitegemine oli hilja peale jäänud. Liisul sai uni otsa just siis, kui hakkasin tuld pliidi alla tegema. Maal ei ole lamamistoole või tegelustekke. Panin ta kõrvaltuppa voodile mänguasju uudistama. Praadisin pliidil šašlõkki, sest grilliga oleks liiga palju aega läinud. Temperatuuri reguleerimine oli raske ja liha kärssas veits ja suitses ja mingi aeg vaatasin, et see ju läheb mingil määral kõrvaltuppa lapse juurde ka. Tahtsin ukse, mis esikusse läheb, lahti teha, et see kärss sealt välja läheks aga siis mõtlesin, et toad lähevad liiga külmaks. Häda. Vahepeal pidin jooksma lapse juurde, sest ka tema söögiaeg lähenes ja ta oli veidi rahutum. Kööki teda ka võtta ei saanud, sest küdeva pliidiga köök on jälle liiga palav. Nii ma siis jooksin lapse ja köögi vahet ja vaatasin, et Liisu püsiks ja et pliidil ei kõrbeks liha, kohvi läheks keema, makaronid saaks kurnatud ja salat lõigutud. Vahepeal juba mõtlesin, et poogen kõik aga no kõht oli ju tühi. Hoolimata sellest, et oleksin enda jalad peaaegu keeva veega üle kallanud, sai kõik ilusti valmis.
Other than that, oli kõik väga mõnus. Kuigi enamuse elust on mulle meeldinud maal käia ajutise külalisena (ka väiksena terve suvi maal olles on see ikkagi ajutine), siis viimased paar aastat on järjest mõnusam ise toimetada ja teha. (Kuigi vist endiselt pigem ajutiselt kui alaliselt). Muide minu suve algul suure kõhuga rasedana istutatud lilled õitsevad siiani ilusate ja värvilistena.
 |
Pole kindel, kas Halloweenil see tudukombe selga läheb,
seega on meil praegu "My first halloween". |
XOXX
0 arvamust:
Postita kommentaar